Südalinna kultuurikeskuse detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskirja esikaanelt vaatab vastu võimas kolmemõõtmeline vaade arhitektuurivõistluse võidutööst «Paabel». Kuna tegu on detailplaneeringu dokumendiga, pole seletuskirja lugedes kahtlust, millise ettekujutuse illustreeriv pilt ja ettevalmistatav detailplaneering tartlastele annab. Sealt nähtub, et Süku tulek muudab Tartu hoopis rohelisemaks! Kas see on ikka nii?
Tuleb märkida, et kuigi Tartul puudub kehtiv detailplaneering selles asukohas, ei takistanud see linnal ette rutates sõlmida eelmise aasta oktoobris Süku 5,4 miljonit maksev projekteerimisleping. Projekt peaks valmima umbes kahe aastaga. Mis saab siis, kui planeeringut ei kehtestata, ning kes siis vastutab miljonite tuulde laskmise eest? Sellise skeemi kasutamisega kaotab mõtte igasugune planeeringuid ja projekte puudutav protseduur. Abilinnapea Elo Kiivet on varem Tartu Postimehes («Kuidas luuakse kultuurikeskust», 10.11.2023) kommenteerinud seda nii: «Kes ehitusvaldkonnas iga päev ei askelda, ei pruugi tunda ega peagi tundma protsessi käiku või tegevuste loogikat. Teeme asjad klaariks.» Ju on praegune Tartu võimuliit kindel, et sügisel rullivad nad detailplaneeringu volikogust läbi ja asi mutt. See ei tähenda, et see oleks õige ja normaalne.
Aga teeme siis asjad klaariks ja arusaadavaks. Avalikule väljapanekule saadetud detailplaneeringu eskiis peab esmalt olema kõigile arusaadav ja selge (eelkõige volikogule ja selle planeerimiskomisjonile). Eriti peaks pingutama selguse ja konkreetsusega nii sensitiivses asukohas, nagu seda on keskpark, Vabaduse puiestee ja Emajõe kaldad. Tartu volikogu planeerimiskomisjoni endise liikmena (töötan riigikogus) arvan aga, et asi on lausa äärmiselt hämav ja segane. Linnavalitsuse ruumiloome osakond ja vastutav abilinnapea on selgelt lati alt läbi jooksnud ning detailplaneeringu ala puudutavad lahendused on läbi töötamata, puudulikud või lausa olematud. Juku saadetaks korduseksamile.
Ruumiloome osakond peaks olema suuteline 21. sajandil visualiseerima planeeringud ning teha asjad arusaadavaks, aga ei ole suutnud. On äärmiselt oluline, et see ei ole ainult ühe hoone, vaid palju suurema ala planeering, mis peab andma lahenduse ka Vabaduse puiestee ja Emajõega seonduva kohta, haarates 4,6 hektarit. Kui 2022. aastal käisid tulised vaidlused keskpargi teemal üldplaneeringu raames, oli linnavalitsuse peamine kommentaar linnarahvale: detailplaneering annab tulevikus kõik vastused ja lahendused. Kas see on ikka Tartu puhul enam usutav jutt? On ju linnapea varem selgelt öelnud, et «kellelgi ei ole keskpargis kavatsust minna kõrghaljastuse kallale». Reaalsus vaatab detailplaneeringust vastu: keskpark muutub poole väiksemaks ja pargist raiutakse maha vähemalt sada puud.
Vaatame siis detailplaneeringu eskiisi detailsemalt ja tuleme korraks tagasi kirjatüki algusse, kus kirjutasin, et seletuskirja lugedes ei ole kahtlust, millise ettekujutuse illustreeriv pilt tartlastele annab. Sealt nähtub, et Süku tulek muudab Tartu hoopis rohelisemaks. Kas see on ikka nii? Avalikul väljapanekul olev detailplaneering peab andma tartlastele väga selge ja täpse – detailplaneering! – tunnetuse, mis piirkonnas juhtuma hakkab. Kuidas kujuneb liiklus Vabaduse puiesteel, kuhu tulevad ehitised, kust lähevad jalakäijate alad, kustkohast rattateed, millised puud jäävad alles, kuhu tuleb puid juurde või kuhu täpselt paigutub laste mänguväljak. Põhiprobleem on, et 3D-pilt ja detailplaneeringu joonis ei ühti. Kuna 3D-pilt on märgitud detailplaneeringu osaks, tulnuks see enne avalikule väljapanekule saatmist viia kooskõlla planeeringu põhijoonisega.
Mis planeeringust silma jäi.
1. Küüni tänava puud ja ehituskeelu tsoon. Detailplaneeringu joonisel on markeeritud puud jääma. Miks siis Süku ehitusala on jäetud puude kaitsevööndisse? Detailplaneeringu joonis tuleb korda teha kas Süku ehitusala nihutades või puude tingmärk «olemasolev säiliv» muuta «soovitavalt säiliv puu». Võimalik muudatus on vaja näidata ka illustreerival pildil.
2. Turuhoone parkla on planeeringus näidatud «kohviku jms hoonestusalana». Pilt näitab seal rohket kõrghaljastust. Illustreerival joonisel on vaja eemaldada kõrghaljastus ja näidata seal hoopis «planeeritud kohviku jms hoonestusala» (esialgu parkla või tühi plats). Pilt on eksitav.
3. Tingmärgistusega sinine viirutusala detailplaneeringu joonisel
– «jalakäija ja jalgratturi eelistusega jagatud tänavaruumi ala». Milline siis tuleb detailne liikluskorraldus Vabaduse puiesteel? Millised on tänavajoonised ja vaated koos liikluskorraldusega? Kas bussid saavad tulevikus läbida Vabaduse puiesteed? Meenutagem, et me ei tee ainult Süku detailplaneeringut, vaid Tartu linnaruumi laiemalt mõjutavat planeeringut, mis võib tugevalt mõjutada liikluskorraldust Tartus.
4. Uueturu tänav kaubamaja ja Süku vahel. 3D-pildil on näidatud kõrghaljastus, detailplaneeringu joonisel ei ole aga kõrghaljastust ette nähtud. Mida tuleks teha: eemaldada pildilt kõrghaljastus, kuna see on eksitav.
5. Jõeäär. 3D-pildil on näidatud vahetult jõe ääres põõsaid vms ning jalakäijate/ratturite rada eemaldub jõe äärest, aga detailplaneering seda ette ei näe. Kas jalakäijad ja jalgratturid pääsevad jõe äärde või ei? Praegu näidatakse tartlastele, et siin tuleb rohelust juurde. See aga ei ole ju nii!
6. Planeeringu seletuskirjas ja tingmärkides on näidatud kollase ruudustikuga, et 500 m2 osas (5 x 100 m2) jäävad väikesed kohvikud. Mõistlik oleks nende asukoht märkida planeeringujoonistel. Need mõjutavad otseselt vaateid Emajõele, mõjutavad liikluskorraldust ja roheala suurust.
7. Mõjuala seoste joonis. Süku ehitusala on plaanitud osaliselt turuhoone mõjusfääri. Miks? Tuleks kas muuta mõjusfääri ala või liigutada Süku ehitusala.
8. Taksopeatus. 3D-pildil on seal näidatud bussid, aga detailplaneeringus ei ole selle ala kohta bussipeatuse märki. Kas sinna jääb taksoparkla, busside parkla või mis sinna tegelikult tuleb?
9. Laste mänguväljak. Linnavalitsus on üldplaneeringu protsessis korduvalt lubanud, et mänguväljak ei kao. On räägitud samale kohale jäämisest, mis ilmselgelt pole Süku mahtu arvestades võimalik. Uues detailplaneeringus pole mänguväljaku ala näidatud. Kus see olema saab? Seda peab näitama, sest sellest oleneb pargi üldine kõrghaljastus, kergliikluse ja jalakäijate teed.
Kokkuvõtteks. Mis on selle detailplaneeringu eskiislahenduse eesmärk? Nii olulisel teemal planeering – keskpargi saatus ja selle ümbruse tulevik – on tehtud lohakalt, möödaminnes, küsimusi õhku jättes. Sellisel kujul avalikule väljapanekule pandud planeeringu eskiisi tuleks kõvasti muuta ja see uuesti väljapanekule saata. Väga oluline on ka detailplaneeringu hilisem realiseerimine. Mis see maksab ning kas linn on ikka võimeline tulevikus Süku projekti välise osa – promenaad, liikluslahendused – päriselt ellu viima või ehitame Süku valmis ja muu jääb aastateks ootele?