1.1. Erakonna nimi on Erakond Eesti 200 (edaspidi erakond).
1.2. Erakond on mittetulundusühing, mille eesmärgiks Eesti kodanike vabatahtliku poliitilise ühendusena on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine.
1.3. Erakonna eesmärk on edendada Eesti elu ja kavandada pikaajalisi poliitikaid, mis tagaksid eesti keele ja kultuuri säilimise, majandusliku jõukuse ning turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna Eestis elavatele inimestele.
1.4. Erakond lähtub oma tegevuses järgmistest väärtustest: demokraatia, isikuvabadused, edasipüüdlikkus, läbipaistvus, vastutus, usaldus, avatus, uuenduslikkus ja eestimeelsus.
1.5. Eesmärkide saavutamiseks võtab erakond osa riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamisest, sealhulgas osaleb Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Euroopa Parlamendi ja valla- või linnavolikogude valimistel.
1.6. Erakonna eesmärkide saavutamiseks harib erakond oma liikmeid ja edendab erakond koostööd teiste erakondade, liikumiste ja organisatsioonidega nii Eestis kui ka välismaal, seades esikohale Eesti pikaajalise jätkusuutliku arengu.
2.1.1. Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik või püsivalt Eestis elav Euroopa Liidu teise liikmesriigi kodanik, kes jagab erakonna väärtusi ja eesmärke ning kelle kuulumist erakonda ei piira seadus. Erakonna liige ei saa olla kehtiva kriminaalkaristusega isik.
2.1.2. Isiku võib erakonna liikmeks vastu võtta tema omakäelise või digitaalselt allkirjastatud avalduse alusel.
2.1.3. Isiku liikmeks astumise avalduse vaatab läbi osakonna juhatus. Osakonna juhatus teeb avalduse esitamisest kuu aja jooksul erakonna juhatusele ettepaneku isiku erakonna liikmeks vastu võtmiseks või sellest keeldumiseks. Ettepanek isiku vastuvõtmisest keeldumiseks peab olema põhjendatud. Erakonnas on uute liikmete vastuvõtmine peatatud ajavahemikus 15 päeva enne erakonna või vastava osakonna üldkoosolekut kuni vastava üldkoosoleku toimumiseni. Juhtorganite valimiste väljakuulutamise perioodil ei registreerita uusi osakonna liikmeid selles osakonnas, kus osakonna juhatuse valimised toimuvad.
2.2.1. Liikmel on õigus:
2.2.1.1. saada informatsiooni erakonna tegevuse kohta;
2.2.1.2. osaleda erakonna ja oma osakonna ning piirkonna töös ning võtta osa üritustest;
2.2.1.3. kandideerida erakonna nimel ja heakskiidul Euroopa Parlamenti, Riigikogusse ja kohaliku omavalitsuse volikogusse;
2.2.1.4. esitada arvamusi eelnõude ja poliitikate kohta ning teha ettepanekuid poliitilise seisukoha kujundamiseks;
2.2.1.5. valida ja olla valitud vastavalt käesolevale põhikirjale erakonna juhtorganitesse, kusjuures kandidatuuri ülesseadmisel peab olema täidetud liikmemaksu tasumise kohustus;
2.2.1.6. hääletada erakonna organite liikmete valimisel;
2.2.1.7. algatada ühendusi ja töörühmasid. Liikmel on õigus algatada osakond Eesti Vabariigi kohaliku omavalitsuse valimiste valimispiirkonnas, kus erakonna osakonda ei ole veel registreeritud.
2.2.2. Liikme kohustus on:
2.2.2.1. toetada sõnas ja teos Eesti riigi, rahva ja kultuuri arengut;
2.2.2.2. aidata kaasa erakonna tegevusele ja edenemisele;
2.2.2.3. aidata kaasa erakonna programmi eesmärkide saavutamisele;
2.2.2.4. järgida erakonna põhikirja ja täita juhtorganite otsuseid;
2.2.2.5. aidata kõigiti kaasa erakonna maine tõusule;
2.2.2.6. hoiduda erakonna ja tema liikmete maine kahjustamisest;
2.2.2.7. tasuda liikmemaksu ja täita teisi rahalisi kohustusi;
2.2.2.8. erakonna juhtorganisse või valitud riigiorganisse valituks osutumise korral täitma kohusetundlikult sellest tulenevaid ülesandeid;
2.2.2.9. kasutama erakonna vara ainult ettenähtud korras ja ulatuses.
2.2.3. Erakonna liige võib mõjuvatel põhjustel taotleda juhatuselt liikmemaksu maksmisest osaliselt või täielikult vabastamist. Mõjuvateks põhjusteks on eelkõige raske majanduslik seis (töötus, pankrot, hooldusvajadus vms).
2.2.4. Erakonna liige saab kuuluda ainult ühte osakonda. Erakonna liige kuulub alalisele elukohale vastavasse osakonda või liikme avalduse alusel muusse osakonda. Liige võib muuta oma osakondlikku kuuluvust, teavitades sellest mõlema osakonna juhatust.
2.2.5. Erakonna liikmete nimekirja peab erakonna juhatus erakonnaseaduse § 81 sätestatud korras. Muudatusi erakonna liikmete nimekirjas teeb juhatuse poolt volitatud isik. Erakonna juhatus kehtestab erakonna liikmete isikuandmete töötlemise tingimused ja korra.
2.3.1. Erakonnast väljaastumine toimub väljaastuva liikme kirjaliku avalduse alusel, mis esitatakse osakonna juhatusele või Tartu Maakohtu registriosakonnale. Erakonna liige loetakse välja astunuks avalduse esitamise päevast ja kustutatakse erakonna liikmete nimekirjast.
2.3.2. Liikme võib motiveeritud otsuse põhjal välja arvata erakonna juhatus, kui liige on saanud hakkama vääritu teoga, on või tegutseb olulises vastuolus erakonna põhikirja või erakonna juhtorganite otsustega või kahjustab olulisel määral erakonna mainet või on esitanud erakonnale valeandmeid.
2.3.3. Kui juhatus on otsustanud liikme välja arvata, siis võib liige vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 16 lõikele 4 nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Sellisel juhul jõustub liikme väljaarvamise otsus üldkoosoleku otsuse tegemisest.
2.3.4. Erakonna juhatus teeb viivituseta oma otsuse väljaarvatud endisele liikmele kirjalikult teatavaks. Erakonnast väljaastumisega või väljaarvamisega lõpeb väljaastunud või väljaarvatud liikme kuulumine erakonna organite koosseisu.
2.4.1. Erakonna toetajaliikmeks võib olla vähemalt 16-aastane Eesti kodanik või Eestis püsivalt elav inimene, kes jagab erakonna väärtusi ja eesmärke. Toetajaliige võetakse vastu juhatuse poolt kirjaliku avalduse alusel.
2.4.2. Toetajaliikmel on kõik erakonna liikme õigused ja kohustused, kui seaduses või põhikirjas ei ole määratud teisiti. Toetajaliige ei pea maksma liikmemaksu.
2.4.3. Toetajaliikmel puudub hääletus ja kandideerimisõigus erakonna sees.
2.4.4. Toetajaliikme väljaastumine või väljaarvamine toimub erakonna liikme kohta sätestatud korras. Toetajaliige ei või väljaastumiseks esitada avaldust Tartu Maakohtu registriosakonnale. Toetajaliikmel ei ole õigust nõuda enda väljaarvamise otsustamist üldkoosolekul.
3.1. Erakonna juhtorganite koosoleku otsused võetakse vastu, kui koosolekul osalenud liikmetest hääletab otsuse poolt üle poole liikmetest (lihthäälteenamus). Erakonna üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata üldkoosolekul osalenud või hääletamisest osa võtnud liikmete arvust. Erakonna juhatuse koosolek on otsustusvõimeline kui juhatuse koosolekust või hääletamisest võtab osa üle poole juhatuse liikmeid.
3.2. Erakonna organite koosoleku võib läbi viia ja otsuseid vastu võtta elektroonilise sidevahendi abil.
3.3. Erakonna liige ega juhtorgani liige ei või volitada teist isikut hääletama tema eest koosolekul.
3.4. Isikuvalimised toimuvad salajasel hääletusel.
3.5. Erakonna esimehe valimistel on igal hääleõiguslikul liikmel üks hääl.
3.6. Erakonna kõikide kogude valimistel võrdub erakonna liikmete häälte arv valimistel valitava kogu liikmete arvu ruutjuurega. Kui ruutjuur pole täisarv, siis taandatakse valija häälte arv väiksemaks täisarvuks. Võrdse häältearvu korral määratakse valituks osutunud isik liisu heitmise teel mittetulundusühingute seaduse § 22 lõikes 1¹ sätestatud korras.
3.7. Isikuvalimistel võib kasutada elektroonilist sidevahendit, kui on tagatud hääletuse saladus.
3.8. Kui valituks osutunud isik loobub valitud kohast, on tema asendusliikmeks järgmine enim hääli saanud kandidaat.
3.9. Erakonna organid kehtestavad ja avalikustavad erakonna kodulehel oma töökorrad ühe kuu jooksul alates valimistulemuste kinnitamisest. Töökorrad lähtuvad erakonna liikmete võimalikult ulatuslikust kaasamisest ja iga liikme õigusest osaleda tema isikut puudutava küsimuse arutelul.
4.1.1. Erakonna territoriaalne üksus on osakond. Osakond on vastavuses kohaliku omavalitsuse valimisringkonnaga. Osakonna eesmärk on erakonna eesmärkide elluviimine vastavas kohaliku omavalitsuse üksuses.
4.1.2. Osakonna organite ülesandeks on koordineerida liikmete tegevust kohaliku omavalitsuse üksuses, korraldada osalemist valla- või linnavolikogu valimistel, anda sisendit erakonna juhtorganitele ja viia ellu osakonna ja erakonna juhtorganite otsuseid piirkonnas.
4.1.3. Osakonna juhtorganid on üldkoosolek ja juhatus.
4.1.4. Osakonna üldkoosoleku pädevuses on valida osakonna juhid ja teostada erakonna poliitikat osakonna tasemel, sh valla- või linnavolikogu valimiste korraldamine. Valla- või linnavolikogu valimiste nimekirjad ja programmi kinnitab osakonna üldkoosolek osakonna juhatuse ettepanekul. Tallinna linnavolikogu valimiste nimekirjad ja programmi kinnitab Tallinn piirkonna üldkoosolek Tallinna osakondade esimeeste poolt esitatud ettepaneku alusel.
4.1.5. Osakonna tööd juhib üldkoosolekute vahelisel ajal juht või kuni viie liikmeline juhatus. Juht või juhatuse liikmed valitakse kaheks aastaks. Juhatuse liikmed valivad enda hulgast esimehe. Osakonna juhatuse pädevuses on järgmised küsimused:
4.1.5.1. teha erakonna juhatusele põhjendatud ettepanekuid isiku erakonna liikmeks vastuvõtmiseks või vastuvõtmisest keeldumiseks;
4.1.5.2. teha erakonna juhatusele põhjendatud ettepanekuid liikme väljaarvamiseks erakonnast;
4.1.5.3. otsustada osakonna raha ja muude ressursside kasutamise.
4.1.6. Osakonnad teevad maakonna ja/või Tallinnas piires omavahel koostööd, moodustades piirkonna. Kui see on vajalik erakonna töö paremaks korraldamiseks, võib piirkonnad moodustada ka valimisringkondade alusel.
4.2.1. Piirkond moodustub maakonna osakondadest. Tartu linnas täidab osakond piirkonna ülesandeid. Tallinna osakonnad moodustavad eraldi piirkonna. Juhul, kui maakonnas on üks osakond, täidab see osakond piirkonna ülesandeid.
4.2.2. Piirkond valib oma esindajad volikokku kaheks aastaks. Valimised toimuvad vähemalt korra kahe aasta jooksul.
4.2.3. Piirkonna tööorganiks on piirkonna üldkoosolek. Üldkoosoleku kutsub kokku piirkonna juhatus, mille moodustavad osakondade juhid.
4.2.4. Juhul, kui piirkonnal on oma eelarve, siis valib piirkond ka revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni valimised toimuvad sellisel juhul vähemalt korra kahe aasta jooksul.
5.1.1. Erakonna kõrgeim organ on üldkoosolek.
5.1.2. Erakonna juhatus kutsub üldkoosoleku kokku vähemalt kord aastas.
5.1.3. Üldkoosolek kutsutakse kokku erakorraliselt, kui seda nõuab erakonna esimees, volikogu või vähemalt 1/10 erakonna liikmetest.
5.1.4. Korraline üldkoosolek ei saa toimuda varem kui 21 päeva möödumisel üldkoosoleku kokku kutsunud juhatuse otsusest. Elektrooniline üldkoosolek loetakse lõppenuks tähtpäeval kell 24.00.
5.1.5. Üldkoosoleku kutses märgitakse üldkoosoleku aeg, koht ja päevakord ning lisatakse kavandatavate otsuste eelnõud. Elektroonilise sidevahendi abil korraldatava üldkoosoleku kutses märgitakse üldkoosoleku tähtaeg, hääletuse toimumise aeg, üldkoosoleku elektrooniline aadress ja juurdepääsutingimused, päevakord ja hääletatavate otsuste eelnõud.
5.1.6. Üldkoosolek:
5.1.6.1.kujundab erakonna ametliku poliitika;
5.1.6.2. valib liikmete hulgast erakonna esimehe ja 10 juhatuse liiget kaheks aastaks;
5.1.6.3. valib liikmete hulgast 3 revisjonitoimkonna liiget kaheks aastaks;
5.1.6.4. valib liikmete hulgast 3 aukohtu liiget kaheks aastaks;
5.1.6.5. kinnitab erakonna majandusaasta aruande;
5.1.6.6. võtab vastu põhikirja või teeb selles muudatusi;
5.1.6.7. kinnitab erakonna programmi või teeb selles muudatusi;
5.1.6.8. kinnitab liikmemaksu suuruse ja maksmise korra;
5.1.6.9. kuulab ära revisjonitoimkonna ja volikogu aruande;
5.1.6.10. võib juhatuse või volikogu ettepanekul otsustada teiste organite, v.a aukohtu, audiitori ja revisjonitoimkonna pädevuses olevaid küsimusi ning juhatuse, volikogu või enda algatusel küsimusi, mis ei ole ühegi teise organi pädevuses.
5.2.1. Volikogu on Erakonna kõrgeim esinduskogu Üldkoosolekute vahelisel ajal. Erakonna volikogu lähtub oma tegevuses Erakonna Üldkoosoleku otsustest. Volikogu on mittetulundusühingute seaduse tähenduses muu organ.
5.2.2. Volikogu koosneb iga piirkonna poolt valitud piirkonna esindajast, Erakonna juhatuse liikmetest, Erakonna liikmetest riigikogu fraktsiooni liikmetest ning Erakonna noortekogu esimehest. Igast piirkonnast valitakse volikokku vähemalt üks liige. Kui erakonna piirkonnas on volikogu liikmekandidaatide esitamise päevaks sada või rohkem liiget, valib piirkond volikokku iga piirkonna liikmete täis-viiekümne kohta ühe volikogu liikme.
5.2.3. Volikogu töös võivad sõnaõigusega osaleda ministrid, erakonna liikmetest Euroopa Parlamendi liikmed, erakonna peasekretär, erakonna aukohtu ja revisjonitoimkonna liikmed ning vähemalt sajaliikmeliste erakonnasiseste ühenduste esimehed või aseesimehed.
5.2.4. Volikogu koguneb vähemalt neli korda aastas ja koordineerib erakonna juhatuse ja piirkondade koostööd. Volikogu koosolekust teatab koosoleku kokkukutsuja volikogu liikmetele ette vähemalt 24 tundi.
5.2.5. Erakonna volikogu:
5.2.5.1. valib enda liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe(d), kes ei saa samaaegselt olla erakonna juhatuse liikmed;
5.2.5.2. võtab erakonna nimel vastu olulisi poliitilisi avaldusi;
5.2.5.3. kuulab ära erakonna esimehe, juhatuse ja Riigikogu fraktsiooni, erakonna töörühmade või organite aruanded omal või töörühma juhi initsiatiivil ja annab aruannetele vajadusel tagasisidet;
5.2.5.4. kinnitab Riigikogu ning Euroopa Parlamendi valimisprogrammi, üleriigilise tasemega koalitsioonileppe ja Riigikogu ning Euroopa Parlamendi valimisnimekirja ja erakonna presidendikandidaadi.
5.3.1. Juhatus on erakonna igapäevane juhtimisorgan, mis koordineerib erakonna tegevust ja esitab volikogule üleriigilise iseloomuga valimisnimekirjad või kandidaadi.
5.3.2. Juhatusse kuuluvad üldkoosoleku poolt valitud erakonna esimees ja 10 juhatuse liiget. Juhatuse liige ei saa olla samaaegselt erakonna revisjonikomisjoni, aukohtu ega valimiskomisjoni liige ega erakonna töötaja. Juhatus koguneb vähemalt kaks korda kuus.
5.3.3. Juhatus:
5.3.3.1 valib erakonna esimehe ettepanekul endi hulgast aseesimehe(d);
5.3.3.2. korraldab erakonna tegevust, sh majandustegevust ning annab loa lepingute sõlmimiseks ja kinnitab erakonna eelarve;
5.3.3.3. kinnitab osakondade ning ühenduste moodustamise;
5.3.3.4. koondab, kujundab ja väljendab erakonna poliitilisi seisukohti;
5.3.3.5. esitab Riigikogu valimiste ja Euroopa Parlamendi valimisnimekirjad volikogule;
5.3.3.6. kinnitab ministrikandidaadid ja kutsub tagasi erakonda esindavad ministrid Vabariigi Valitsuses;
5.3.3.7. täidab muid kohustusi vastavalt üldkoosoleku otsustele ning kehtivatele seadustele;
5.3.3.8. kinnitab ametisse erakonna peasekretäri, kes korraldab erakonna kantselei tööd, ja sõlmib temaga kokkuleppe;
5.3.3.9. kinnitab töörühmad;
5.3.3.10. võib erandkorras kutsuda kokku osakonna üldkoosoleku ning määrata kindlaks selle päevakorra;
5.3.3.11. kinnitab läbirääkimiste delegatsioonid ja positsioonid üleriigilise tasandi koalitsiooniläbirääkimisteks.
5.3.4. Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused on vastu võetud, kui otsuse poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalevatest juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekul võib osaleda elektrooniliste sidevahendite abil.
5.3.5. Juhatus võib võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult või elektrooniliselt üle poole juhatuse liikmetest.
5.3.6. Kui juhatuse liige loobub valitud kohast, saab asendusliikmena juhatuse liikmeks üldkoosolekul järgmise hääletamistulemuse saanud kandidaat. Võrdse häältearvu korral määratakse uus juhatuse liige liisu heitmise teel.
5.3.7. Kui juhatusse pole võimalik asendusliiget määrata, siis tuleb kokku kutsuda üldkoosolek juhatuse liikmete valimiseks.
5.3.8. Juhatuse koosolekut ja otsused protokollitakse. Juhatus teeb kõik oma otsused ja protokollid erakonna liikmetele kättesaadavaks 10 tööpäeva jooksul.
5.3.9. Esimehel on õigus esindada erakonda kõikides õigustoimingutes. Teised juhatuse liikmed võivad esindada erakonda ainult ühiselt. Esimees võib volitada aseesimehi ja tegevjuhti esindama erakonda õigustoimingutes.
5.4.1. Esimees koordineerib ja juhib juhatuse tegevust. Esimehe puudumisel valivad kohal olevad juhatuse liikmed koosoleku juhataja.
5.4.2. Esimehe valib üldkoosolek kaheks aastaks. Esimeheks saab kandideerida erakonna liige, kes on kogunud vähemalt 21 erakonna liikme toetusallkirjad. Esimeheks on valitud kandidaat, kes saab üle poole hääletanute häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat.
5.4.3. Esimees esindab erakonda läbirääkimistel teiste organisatsioonidega, kui juhatus ei ole otsustanud teisiti.
5.5.1. Aukohus on erakonna tööorgan, mille ülesanne on erakonna liikmete kõlbelise käitumise, liikmete vastuvõtu ja väljaarvamise ning erakonna organite vaheliste tülidega seotud küsimuste erapooletu lahendamine. Aukohus on oma tegevuses sõltumatu ning lähtub õigusaktidest ja erakonna põhimõtetest ja -väärtustest.
5.5.2. Aukohtu liikmeks saab olla erakonna liige, kellel ei ole kehtivat karistust, kelle suhtes ei ole kuulutatud välja pankrotti, kellel ei ole võlga erakonna ees ning kelle maine ja hea nimi on laitmatud. Aukohtu liige ei või samaaegselt olla erakonna muu juhtimisorgani liige.
5.5.3. Aukohtu pädevuses on lahendada küsimusi ka nende erakonna nimekirjas riigikokku või volikokku valitud liikmete osas, kes ei ole erakonna liikmed, ent esindavad erakonda.
5.6.1 Revisjonitoimkond tegeleb erakonna finantskorra ja põhikirja täitmise järelevalvega.
5.6.2. Revisjonitoimkonna liige ei saa olla erakonna muu juhtimisorgani liige.
5.6.3. Kui revisjonitoimkonna liige loobub valitud kohast, saab revisjonitoimkonna liikmeks üldkoosolekul järgmise hääletamistulemuse saanud kandidaat.
5.7.1. Ühendus moodustatakse erakonna liikmete sarnaste huvide ja eesmärkide esindamiseks.
5.7.2. Ühenduse moodustamise ja tegevuse lõpetamise kinnitab juhatus.
5.7.3. Ühendused võivad vastu võtta oma põhikirja, mille kinnitab juhatus.
5.7.4. Ühenduste liikmed saavad olla ainult erakonna liikmed ja toetajaliikmed.
6.1. Erakonna lõpetamiseks ja jagunemiseks peab vastava ettepaneku poolt hääletama üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest.
6.2. Üldkoosolek, olles otsustanud erakonna lõpetamise või jagunemise, moodustab komisjoni vara jagamiseks. Erakonna lõpetamisel määrab üldkoosolek vara jagamiseks õigustatud isikud. Erakonna lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub vastavuses kehtivate seadustega.
6.3. Erakonna ühinemisotsust peab toetama üle poole üldkoosolekul osalenud liikmetest.
6.4. Ühinemislepingu koostavad ühinevate erakondade juhatused ning see jõustub pärast poolte poolt allkirjastamist ja ühinevate erakondade üldkoosolekutel kinnitamist. Ühinemislepinguga võib näha ette tähtajalisi erandeid põhikirja suhtes.
