Eestit ümbritsevad trendid kogumis, millest on keeruline välja valida ühte ja pidada seda kõige olulisemaks. Samas ei saa üle ega ümber tehisintellekti eksponentsiaalsest arengust. Selle uue tehnoloogia potentsiaal on võrreldav interneti, tootmise automatiseerimise või kasvõi elektrifitseerimise mõjuga tööstusele ja maailma majandusele laiemalt. Kuigi see on valdkond, kus rohkem on veel avastamist kui toimivaid lahendusi, siis on ülimalt tähtis, et me ei magaks muutustest võrsuvaid võimalusi maha.
Eesti ühiskond ja ettevõtjad peavad olema esimeste avastajate ehk innovaatorite seas. Digiriigi ja nutikate lahenduste ülesehitamisel on see meile kord juba edu toonud. Esimeste katsetajate au on olla maailmas kuuldud, sest neil on kogemusi. Kui meie ettevõtted on esimeste seas, kes katsetavad, leiutavad ja arendavad tehisintellektiga lahendusi, pöördutakse nende kogemuse ja teadmiste järele ka ülejäänud maailmast.
Tehisintellekt loob sobiva võimaluse Eesti digiriigile uue hingamise andmiseks. Me pole maailmas sugugi ainuke riik, mis otsib võimalusi avalike teenuste viimist kodanikele personaliseeritud viisil. Sarnaseid lahendusi, mis oleksid kodanikule ja ettevõtjale kui kasutajatele lihtsad ja loogilised nagu digitaalsed erateenused, otsivad enam-vähem kõik digitaalselt arenenud riigid. Eestil on aga eelis, mida paljudel ei ole. Peaaegu kõik meie avalikud teenused on digitaliseeritud ning meil on turvaline andmevahetus ja andmete ristkasutus.
Viimastel aastakümnetel ehitatud digiriigi vundament on tugev ja sellele saab ehitada järgmise tehnoloogilise kihi, kus kõik avalikud teenused jõuavad kodaniku ja ettevõtjani täpselt siis, kui neid on vaja. Kõik ebavajalik, mis tundub tihtilugu tüütu, bürokraatlik ja kõigi aega tarbetult kulutav, viiakse tahaplaanile. E-riigi keerukus saab ära peidetud. Mitmeid protsesse saab teha kiiremini, tuhandeid nupuvajutusi ja andmeküsimisi saab automatiseerida ning eri asutustesse ja portaalidesse killustatud infot ja teenuseid koondada ühtseks, lihtsaks, loogiliseks. Oleme selle avalike teenuste korrastamise ja tugeva andmemajanduse ülesehitamise riigireformi nimetanud personaalseks riigiks.
Mullu suvel küsiti Arvamusfestivalil, kas personaalne riik on roosa udu? Ei ole. See on standard või kvaliteedifilter, läbi mille revideerida suur osa riigi teenuseid ja viia need uuele tasemele. Võib-olla kõige lihtsam oleks seda kirjeldada nii: tulevikus peaks lapsele lasteaiakoha leidmine, kinnisvara registreerimine ja paljud teised riigi veebiteenused toimima sama loogiliselt ja kiiresti kui tulumaksu deklareerimine ning orienteerumine riigi inforägastikus käima inimkeelses vestluses personaalse virtuaalse assistendiga, mitte mööda portaale ja otsingumootoreid vastuseid taga ajades. Eesmärk on ambitsioonikas, latt on kõrgel, kuid kus siis veel viia e-riik maailmas uuele tasemele kui mitte Eestis.
Tehisintellekt ja selle tehnoloogia sidumine personaalse riigi ehitamisega seab suuna Eesti järgmiseks edulooks. Ent loomulikult on meie ümber tuhandeid muutuseid, sündmuseid ja arenguid – trende –, mis Eestit vektoritena sikutavad, tõukavad ja nügivad eri suundades.
Poliitiliselt on lähiregioonis suurim mõju meie käekäigule sõjal. Juba Venemaa verine sõda ise on muutnud maailmakorda, kuid veelgi suurem mõju võib sündida sõjajärgsete tulemuste järellainetusest. Majanduslikult on pea kõik Läänemeremaad on keerulises seisus. Lähiaastatel on vaja teha rasked valikud ja julged otsused, et me ei jääks tammuma tupikusse ja stagnatsiooni. Eestil tuleb senisest tunduvalt enam pöörata rõhku tootlikkuse kasvatamisele, ettevõtluskeskkonna soodustamisele ja meie tööstusele – selle kaasajastamisele, digiteerimisele ja uutele turgudele viimisele.
Paraku ei saa globaalseid trende kirjeldades mööda keskkonnale tehtud kahjust ja kliimamuutusest, mis mõjutavad üha enam pea iga aspekti meie elust. Üleminek keskkonnasõbralikumale ning rohelisemale majandusele ja tehnoloogiatele on vältimatu valik. Peame oma loodusega hoolsamalt ümber käima, et säilitada puhta keskkonna pärand ka tulevastele põlvkondadele. Rohelist majandust ja tehnoloogiat ei tasu võtta mitte pealesunnitud kohustusena, vaid Eestile avatud võimalusena konkureerida suunas, kuhu liigub kogu maailm.
Eks nendest trendidest Eesti jaoks parima haaramisega on seotud ka isiklikud lootused ja kartused. Progressil on alati risk jääda toppama väiklastesse vaidlustesse või asendusteemadesse, mis päriselt Eesti elu edasi ei vii, kuid mille puhul on poliitiline motivatsioon võtta lühiajalisi võidupunkte. Minu lootus on aga, et suudame ühiskonnana muutustega sammu pidada ja kasutada tekkinud võimalusi maksimaalselt Eesti hüvanguks. 2024. aasta on majandus- ja IT-ministri vaatest oluline, kuna käima saab lükatud mitmed olulised protsessid, mis annavad järgmisteks aastakümneteks Eesti majandusele ja arengule hoo.