November on möödunud väljaspool suuremat avalikkuse tähelepanu. Millega meil tegeleb majandus- ja infotehnoloogiaminister? Ei ole just saladus, et mitmed suured reformid on koondunud just majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse: nulleelarve, personaalne riik, m-valimised ja nendega seonduv valimisseaduse muutmine, eesseisev töötukindlustusreform ja töövaldkonnas lisaks uudisteski kajastatud töötukassa koolituste ümbertegemine. Et tulemuse üle saaks uhke olla, nõuab selle kõige ettevalmistamine ja planeerimine ministeeriumis väga palju käed-küljes-töötamist.
Tegemisi on teisigi. Lisaks konkreetsetele reformidele nõuab keeruline seis majanduses reageerimist ja MKMi ventiilide vabastamist seal, kus võimalik. Läänemere kaabliintsident lõi hoiatuskella. Arutelud kliimaseaduse ja energeetika tuleviku üle on olulised sisendid Eesti majanduse konkurentsivõimele. Eesti on maailmas üks juhtivaid digiriike, kuid nendele loorberitele ei saa puhkama jääda. Digiriigi arengule tuleb anda kuuma nii kodus kui võõrsil ja iga päev.
Selle loeteluga võiks kokku võtta novembrikuu tegevused, pisut oktoobritki sekka, kuid kirjutan kõigest ka täpsemalt. Esiteks lühikeses ajaraamis toimuvast ja seejärel pikast plaanist.
- Ettevõtluse toetamine
Ettevõtjate abistamiseks mõeldud vahendid pole piiritud ja erinevalt Saksa- või Prantsusmaast pole Eestil miljardeid eurosid kiibivabrikute või muu taolise toetamiseks. Samas mõningad vahendid on riigil olemas ja kui neid efektiivsemalt kasutada, on neist ettevõtjatele ka rohkem abi. Tähtis on, et tugi jõuaks õigel ajal õigesse kohta, mitte ei takerduks bürokraatia ja keeruliste tingimuste niidistikku.
Oktoobris avalikustasime esimesed muudatused suuremast ümberkorraldusest EISis ettevõtjatele mõeldud toetuste ja teenuste portfellis. Muudetud on eksporditoetuste loogikat ja mahtu. Kus võimalik, seal langetasime nõuet omaosalusele, tõstsime toetuste ülempiiri ja panime suurema rõhu innovatsiooni ja digitaliseerimise toetamisele. Töö toetuste ja teenuste portfelli muutmiseks koos EISiga veel jätkub.
Need muudatused kanduvad ka palju tähelepanu saanud õiglase ülemineku fondile, kus keerame ventiilid nii lahti kui võimalik. Ütlesin seda ka 28. novembril Narva-Jõesuusse IVIA konverentsile kogunenud külalistele. Sajad miljonid eurod ootavad jagamist ja aeg surub peale. Tõenäoliselt ei ole ettevõtlusega alustamiseks kunagi olnud nii head aega olnud kui praegu.
Mida me ÕÜFis muutsime? Lisasime lubatud kulutuste sekka ka projektiks vajalikud ettevalmistustööd, laiendasime oluliselt taotlejate sihtrühma (näiteks ei kvalifitseerunud ÕÜFi toetuste hulka varasemalt turismisektor), toetuse hulka kuulub nüüdsest ka ehitamine ja renoveerimine, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted saavad toetust kuni 80% ulatuses projekti maksumusest jne.
Siiski ei tasu takerduda mõttesse, et ettevõtjad ootavad üle kõige just riigilt toetusi. Need on pigem hädaabi, plaaster, et keeruline aeg läheks valutumalt. 10. novembri külaskäik Saaremaale veenis mind, et meie ettevõtjad on tahtmist täis ja võhma neil jagub. Baltic Workboatsi, Incapi ja Saaremaa aasta ettevõtja Kalla Mööbli vedajad rääkisid ausalt ja vahetult nende plaanidest tulevikuks ja murekohtadest, mis neil hoogu maha võtavad.
Ettevõtjate sõnul on elu on läinud nii palju keeruliseks, et mitmed reeglid ja tingimused piiravad nende vabadust ettevõtlusega tegeleda. Markeerin osad nendest teemadest: konkurentsis püsimine Euroopa ja maailma turul laiemalt, nappus oskustööjõust ja järelkasvu koolitamine, kapitali kättesaadavus, tuuleenergia ja ülekandevõrgu võimsus, innovatsioon ja ettevõtete kasvupotentsiaal. Need on süsteemsed probleemid, millega tegelemiseks on MKMis küpsemas plaan. Eesti on jõudnud teelahkmele, kus vanaviisi me enam majandust kasvatada ei saa. Odav tööjõud, odav toore ja asukoht Lääne ja Venemaa vahel ei vii meid enam edasi. Vaatame strateegiliselt otsa Eesti võimalustele ja väljakutsetele ja sõnastame meile sihi, kuhu selle sajandi keskpaigaks jõuda. Kuidas kõlaks eesmärk viia Eesti 2050. aastaks Põhjamaadega võrdsele tasemele?
Majandusest ja poliitikast vestlesime Saaremaal pikemalt ka Tõnis Kipperiga Kadi Raadios ja enne intervjuud ka põgusal kohtumisel Eesti 200 Saaremaa piirkonna tubli tegija Koit Keldriga.
- Eesti sidevõrkude turvalisus
Kui oktoobris Läänemerel toimunud intsidendist, mis kahjustas kahte sidekaablit ja gaasitoru, välja tuua midagi head, siis vaatamata kõigele töötasid Eesti sidevõrgud riketeta edasi. Siiski äratas veealuse taristu kahjustamine meid teatavast unisusest. Peame endilt küsima: kuidas tagada Läänemeres paiknevate võrkude turvalisus ja millised on meie võimalused alternatiivseks sideks, kui midagi taolist peaks korduma?
Kuu vältel kohtusime ja suhtlesime kaabliomanike, telekomiettevõtjate kui ka kolleegidega välismaalt. Hispaanias Leonis toimunud digiministrite kohtumisel arutasime Soome ja Rootsi ametikaaslastega samme oma ühenduste vastupidavuse parandamiseks – kuidas parandada järelevalvet, kiirendada remonti ja hoogustada uusi investeeringuid. Nädal hiljem toimunud kohtumisel sideettevõtjatega arutasime, kuidas parandada koostööd ja planeerida ühisõppusi, et olla ka tulevikus valmis kiiresti reageerima.
- Kliimaseadus ja energeetika
Kas Eestile on kümnendi lõpuks vaja energiat 10, 12 või hoopis 15 teravatt-tundi aastas? Tööstuse automatiseerimine, masinatel töötavad lahendused ja transpordi elektrifitseerimine nõuavad üha enam energiat. Rohelisem ajajärk toob Eestile majanduskasvu, kuid tõsiasi on, et see ei saa toimuda senisest väiksema energiatarbimisega. Vastupidi – üleminek saastavalt majanduselt nõuab senisest enam elektrit. Niisamuti tuleb leida õige tasakaalupunkt taastuva ja juhitava energia vahel.
MKMi osalus kliimaseaduse ja energeetika planeerimisel on kõiki neid faktoreid silmas pidada. Juba praegu on EISile tõsist huvi üles näidanud 1,5 miljardi euro väärtuses potentsiaalseid uusi investeeringuid, mis nõuavad tootmistegevuseks rohkem kui 6 teravatt-tunni jagu aastas elektrienergiat. Kümnetes tundides kohtumisi ja nõupidamisi taastuvenergiatootjatega nagu Utilitas ja Sunly, potentsiaalsete investorite, oma valdkonna asjatundjate ja ministeeriumi töötajatega on kõik selleks, et meil kujuneks ülevaade ja astmelise kasvuga energeetia rakendusplaan järgmisteks kümnenditeks, kus Eesti 200 ja MKMi seisukohad oleksid kõige paremini esindatud.
- Digiriigi areng ja innovatsioon
Mis muu annab majandusele lisatõuke, kui mitte teadus? Naftat ega kulda meil ei ole ja saame maailmas edukad olla vaid tänu oma teadmistele. Nendele, mis annavad ka majanduses konkurentsieelise ja lisandväärtuse. Novembri alguses andsin üle aasta ettevõtte tiitli Icosagenile, millel käisin hiljem ka Tartus külas. Kiiresti tõusev ettevõte räägib loo hoopis suuremast pildist: bioteadusest ja ravimitööstuse suurest potentsiaalist Eesti majanduses. Külastasin Saksamaal maailma vanimat ja üht suurimat ravimitööstust Merck. Neil on tõsine huvi teha koostööd tartlaste bio- ja ravimitööstusega. Sellistest arengutest on Eesti majandusel ainult võita.
Teadus peab olema majandusest vältimatu osa ja sestap on Eestis aastate eest vastu võetud teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavaga mitmed väga õiged eesmärgid. 2035. aastaks soovime kasvatada meie töötajate tootlikkust 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, kasvatada teadlaste arvu ja garanteerida, et erasektor panustaks 2 protsendi jagu SKPst teadus- ja arendustegevusse. Praegusega võrreldes tähendaks see sisuliselt erasektori teadusrahastuse kahekordistamist.
Kas need eesmärgid on kümne aastaga täidetavad? Kui me midagi muudaks, jätkaks samaviisi, siis kardan, et mitte. Sestap tegime algust kahe teadusesse suunatud projektiga. Juhime rakendusuuringute keskuse (RUK) loomist, et ettevõtjatel saaksid katsetada ja eksperimenteerida ise selleks laborit ehitamata. Kohtusime novembris Eesti kõrgkoolide rektoritega, et arutada nende küsimusi, kas RUK hakkaks teadlaste värbamisel nendega konkureerima. Võin kinnitada: ei pea muretsema. Teine oluline teadus- ja arendustegevuse toetusmehhanism on 7. novembril peaministri ümarlauas ettevõtjatele tutvustatud MKMi pilootprogramm luua finantsstiimul. See tähendab ettevõtte toetamist selle tööle võetud teadlaste, inseneride ja tehnikute eest ja seda nende eest tasutud tulumaksu ulatuses.
Mainisin Saksamaad. Kahepäevane visiit mööda Rheinland-Pfalzis hõlmas kohtumisi liidumaa ministrite ja kantsleritega, Mercki ja Euroopa Kosmoseagentuuri külastamist. 23. novembril asutasid Eesti, Läti, Leedu ja Saksamaa digiministrid Mainzis Innovatsiooniklubi. Koos on meil tugevam hääl, et kogu Euroopas eest vedada digitaliseerimist ja väljakutseid uute tehnoloogiate reguleerimisel. Vast on kõige aktuaalsem neist hetkel tehisaru reguleerimise küsimus. Eesti seisukoht on, et kuigi me peame AI arengusse tähelepanelikult suhtuma, tuleb olla ka ettevaatlik, et me ei keeraks seadustega uue tehnoloogia kasvupotentsiaali kinni. Koos Saksa ametivenna Dr Volker Wissinguga osalesime pärast Innovatsiooniklubi rahvusvahelist pressikonverentsi ka Mainzis toimuval AI konverentsil.
Nagu ütlesin konverentsil ja selles päev varem Darmstadtis Euroopa Kosmoseagentuuris veendusin: meil on väga palju rakendamata andmeid. Tehisaruga maailmas peavad andmed olema kvaliteetsed ja ristkasutatavad. Innovatsioon on paratamatus ja valmistume MKMis rakendama tehisintellekti ja andmeteadust ka meie igapäevasesse töösse. See kõik on osa personaalsest riigist, millest olen eelmisel kuul rääkinud sadadele osalejatele nii IT-juhtide metsaseminaril, Telia Digita Hub lõpusõnades, Eesti elektroonikatööstuse ja reaalajamajanduse konverentsil ja mitmetel teistelgi üritustel.
Lubasin ka lisaks eelnevale anda ülevaate novembriga toimunud arengutest m-hääletamises, 0-eelarves, personaalse riigis ja töövaldkonnas.
- M-hääletamine
Valimisseaduse muutmise eelnõu jõudis 9. novembril justiitsministeeriumist valitsusse. Oluline muudatus on seaduses e-hääletamise kirjeldamine tehnoloogianeutraalselt. Kas hääl antakse arvuti, telefoni või mõne muu seadmega, mis on omas ajas ühiskonnas laialt levinud ja aktsepteeritav, seda uus seadus ei dikteeri. Tõsi, valimisseadus ei dikteeri seda ka praegusel kujul, kuid seal on siiski vaks vahet. Kui seni oli valimiste reguleerimine pillutatud laiali seaduse ja määruste maailmas – näiteks seadis vabariigi valimiskomisjoni määrus tehnoloogilise piirangu, et e-hääletamine käib just arvutitega –, siis uuel kujul valimisseadus toob erinevad killud ühte kohta kokku.
Nii et nüüd on selge – saame edaspidi mobiiliga hääletada? Not so fast. Võrreldes esimese variandiga on eelnõus üks oluline muudatus. Mitte valitsus ei määra, mis seadmega ja tehniliste detailidega toimuvad valimised, vaid seda teeb sõltumatu asutus ehk riigi valimisteenistus. See tähendab, et m-hääletamise jah või ei sõna hakkab pärast seadusemuudatust kuuluma neile.
Seega on novembris käinud tihe suhtlus, et riigi infosüsteemide amet saaks RVT-lt detailid ja kriteeriumid mobiilse valimisrakenduse tootestamiseks. Omakorda oleme vaadanud enda poolt, et kuidas saaksime olla RVT-le abiks, et viia e-valimised sammu võrra edasi ja valijatele lähemale.
- 0-eelarve
Viimased kuud on möödunud, et 0-eelarve tegijate ring tõmmata laiemaks ja panna alus ühisele metoodikale. 0-eelarve väljatöötajate ring on laiendatud töögruppidesse, kus on esindajad kõikidest reformis osalevatest ministeeriumidest (SOM, MKM ja rahandusministeerium). Eelarve aluseks on tegevuspõhine riigieelarve. Lähinädalatel saab täpsemalt paika metoodika, kuidas harutada riigieelarve teenused mõistlikeks juppideks ja nii, et järgmisel aastal oleks juba kõik riigieelarve komponendid valmis eraldiseisvaks revideerimiseks ja tõhustamiseks.
- Personaalne riik
Uuendame digiühiskonna arengukava. Paralleelselt on loomisel andmete ja AI valge raamat, identiteedihalduse ja elektroonilise identiteedi valge raamat ja personaalse riigi visioonidokument. Palju pabereid, millel on ühine oluline sõlmpunkt: kirjeldada Eesti digiriigi arengu järgmist kümnendit.
Personaalne riik on digiriigi tulevikust lahutamatu osa. Postimehes küsis tänapäevase virtuaalse tulumaksudeklaratsiooni arendaja Aare Lapõnin, et kas mõistame, mis on personaalne riik. Tema kirjelduses on see metafoor, „mis viitab lõpptulemusele, kus inimene tajub, et mingi teenus on just talle mõeldud.“ Ehk et Eesti avaliku sektori teenused oleksid kaasaegset tehnoloogiat kasutades muudetud paremaks.
Ei oskagi Lapõninile vastata kuidagi teisiti kui et jah – me jagame ühist visiooni. Osaliselt tänu tema teenetele loodud kiire ja mugav tulumaksudeklaratsioon on mõneti ka eeskuju, mida personaalne riik võiks kõikide meie avalike teenustega teha. Need kiireks, lihtsasti kasutatavaks ja mõistetavaks ja nii, et kõik ebaoluline toimub automaatselt ja taustal kasutajat häirimata. Mõni aeg tagasi ringles meedias ka minu käsitsi joonistatud maatriks personaalse riigi komponentidest, mis reastas tingimused ja funktsioonid, kuidas teenuseid uuendada. Teisisõnu on see personaalse riigi filter, millega teenuseid ajakohastada.
Ent selleks, et kõiksugune aruandlus, taotlused ja väljad ja riigiga suhtlemine viia uuele tasemele, on tõesti vaja, nagu Lapõnin ütleb, alustalad kinnitada. Andmed ja IT-infrastruktuur on vundament, millel personaalne riik püsib. Sestap on MKMil ka riigi tehnoloogilise võla vähendamiseks ja küberturvalisuse tagamiseks järgmise aasta riigieelarvest lisarahastust üle 25 miljoni euro. Personaalse riigi arendamisel on oluline ka, et alustalad saavad kindlalt paika.
Ahsoo, ja ka mRiigi äpist. Lapõnin kirjutab: „Juunis käis läbi uudis, et IT-minister Tiit Riisalo tõi meile Ukrainast imeasja nimega Diia. See on sealse digiriigi mobiilne rakendus. Kujutan ette, et minister arvab, et nüüd siis «natukene kohandame asja» ja personaalne riik on valmis. Kindlasti mitte. See on n-ö õpikunäide, kuidas ei tohi asju teha. Inimesed, kes selle käigu tegid, ei ole kindlasti veel valmis Eesti avaliku sektori teenuseid arendama.“
Taaskord on tal tuline õigus. Just sellel põhjusel me lükkasime ka mRiigi äpi avalikustamise edasi, et me ei pakuks ühiskonnale poolikuid lahendusi. Uus riigiäpp peab pakkuma sisulist muutust. Selleks vaatasime üle piloodi tulemused ja kaasasime senisest enam ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, et saaksime ka neilt head nõu ja arvamust, kuidas täidaks mRiik kõige paremini avalike teenuste vahendaja rolli.
- Töövaldkond
Kaks teemat: tööhõiveprogramm ja töötuhüvitis. Ajakirjanduses kajastati, et töötukassa koolitustest lastakse õhk välja – koolitused saavad olema pikemad, sisukamad ja vastama tööjõuturu vajadustele. See on tulemus suvel valitsusse esitatud 2024-2029 tööhõiveprogrammist, mille eesmärk ongi süsteemi tuua rohkem efektiivsust.
Ees seisab reform, mis tõenäoliselt saab suurema tähelepanu järgmisel aastal. Meil on kavas korrastada töötuhüvitiste süsteem. Praegu kehtivad paralleelselt töötule töötuhüvitis ja töötukindlustus. Kui üks raha saab otsa, on võimalik üle minna teisele. Kahe paralleelse, kuid sama funktsiooni täitva süsteemi ülalpidamine ei ole efektiivne. On ka näiteid, kus see ei täida eesmärki tuua töötu võimalikult kiiresti tööturule tagasi. Kahe tööturaha süsteemi vahele on tekkinud lõtk, kus tööle naastakse alles pärast seda, kui mõlemad toetusrahad on töötu jaoks end ammendanud.
See tähendab, et soovime töötuhüvitise ja töötuskindlustushüvitise omavahel ühendada. Tuua need sama süsteemi, administreerimise ja rahakoti alla. Seda, kuidas uus süsteem hakkab täpselt välja nägema, oleme arutanud oma sotsiaalpartneritega (ametiühingud ja tööandjad) töötukassa nõukogus. Kui kava saab detailselt paika, siis ka avalikustame selle järgmisel aastal.
Kokkuvõtteks. November oli vaikus enne tormi!