Eestikeelsele haridusele üleminek, euroopalik linnaruum ning 20 aastat kestnud keskpartei hegemoonia lõpetamine pealinnas. Need pole vaid ilusad sõnad, mida kallimale kõrva sosistada. See on reaalsus, mis tallinlastele lähemal kui kunagi varem.
Tallinna valitsemine ilma Keskerakonnata pole kunagi olnud nii realistlik kui praegu. Ligi kaks kümnendit pealinna juhtinud Keskerakonna lagunemine on hoo sisse saanud ning see annab võimaluse vangerduseks, mis mõni aeg tagasi tundus kui kättesaamatu unistus. Ka tsentristide koalitsioonipartnerid sotsiaaldemokraadid on märku andnud, et süütu flirt teiste erakondadega on tervitatav. Mida tähendaks olukord, kus Keskerakond lükatakse kõrvale ning liidu moodustaksid näiteks Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid, Isamaa ja Reformierakond. Kahtlemata viskaks Eesti 200 esimene eelistusena pilgu peale just nendele tantsupartneritele ning usun, et Keskerakonna pereheitmine loob selleks soodsa pinnase.
Tallinna juhtimine Keskerakonnata on päriselt võimalik
On selge, et nimetatud erakonnad on oma olemuselt ja aadetelt erinevad ning kooselu ei saaks olema lihtne. Küll aga annaks see võimaluse depolitiseerida linnameedia ja -asutused ning hakata muutma Tallinnat Eesti- ja läänemeelseks Põhjamaa pealinnaks. Nüüdseks kaks aastat võimutüüri juures olnud Sotsiaaldemokraadid ei ole suutnud tuua soovitud muutust ning vastupidiselt oodatule on asunud kaitsma Keskerakonna stagnatsiooni ning politiseeritud ametiasutusi. Seda kinnitavad ka sotside viimaste päevade sõnavõtud, et võimupööre on mõeldav ja samal ajal hakati esitama tingimusi võimalike ametikohtade kujul.
Vabandust, sotsid, tahan teiega koos ehitada seksika linna, kus võimu ei kujundata isiklike ambitsioonide najal. Soovite ju teiegi tegelikult elada Tallinnas, kus päriselt pööratakse tähelepanu keskkonnateemadele, toetatakse eestikeelsele haridusele üleminekut ning linnaruumi planeerimisel ei arvestata ainult autojuhtidega.
On selge, et päris muutused saavad toimuda alles pärast 2025. aasta kohalikke valimisi. Isegi kui nelja erakonna laiapõhjaline koalitsioon ei vii ellu kõiki reforme, saaks üks oodatumaid eesmärke täidetud – linnameedia ja -asutuste depolitiseerimine, mis oleks märgiline lõppkaks kümnendit kestnud stagnatsioonile. Saaksime jätkata tee tallamist värskete jalgadega ning valmistada ette pinnase olukorraks, kus rohepealinna tiitlit ei kanta vaid prestiiži pärast, eestikeelset haridust peetakse oluliseks ning Tallinnast saaks päriselt särav põhjamaine pealinn.
Tunnistan, et Tartu on pikalt mu armuke olnud. Aga viimased aastad Tallinnas elades olen aru saanud, et on aeg sellest suhtest lahti lasta. Tahan, et Tallinnast saaks linn, kus panna oma lapsed kodulähedasse kooli ning olla kindel, et nad viibivad eesti kultuuri- ja keeleruumis. Miks mitte sõita ratta või ühistranspordiga tööle ning teada, et linna valitsemisel arvestatakse ka minu linnaosa vajadustega. Kui sotsid enam ei kaitse võimu Keskerakonnaga, on muutus võimalik. Kallis sotsiaaldemokraat, praegu on pall sinu väravas – palun lähme deidile ja mõtleme, millise linna võiksime koos rajada.