Skip to main content

Pool sügisest on hoogsalt mööda lennanud. On aeg vaadata tagasi Eesti digiriigi rahvusvahelisele tippsündmusele Tallinn Digital Summit, eelarveläbirääkimiste tulemustele ja edusammudele välisinvesteeringute suunal. Suur osa tähelepanust on läinud majanduslanguse ja langenud nõudluse probleemidega vaevlevate ettevõtjatega suhtlemisele ja võimalike lahenduste pakkumisele.

Sügise avapauk toimus Tallinna Digital Summiti saatel, mis on vaieldamatult meie maailmaosa tippsündmus digivaldkonnas. Selle aasta summiti eesmärgiks oli tuua kokku digivaldkonna liidreid üle maailma, et värskendada sidemeid, panna aluse uuele koostööle ja värskendada osalejate arusaama tehnoloogia ja demokraatia arengu koosmõjust. Mul oli au kõnelda suurel laval uutele ja vanadele partneritele Eesti uuest digihüppest ja personaalse riigi ehitamise plaanist. Tihe päevakava viis mind kokku partnerriikide ministritega ja suurkorporatsioonide esindajatega, kelle seas olid näiteks Nvidia, Mastercardi ja DigitalEurope esindajad. Lisaks kasutasin võimalust ja jagasin koduriigi plaane laia ringi välisajakirjanikega.

Rahvusvahelisi sidemeid sai arendatud sügise alguses veelgi kohtumistel Lõuna-Korea, Saudi-Araabia ja Soome kolleegidest ministritega. Nende suuremaks huviks olid võimalikud erasektori investeeringud ja digitaalne koostöö meie riikide vahel.

Pikaks ajaks jäävad meelde ka elu esimesed riigieelarve läbirääkimised, mis kulmineerusid septembri keskel Vihula mõisas. Enne läbirääkimisi pingutasime ministeeriumi sees, et pakkuda võimalikult palju kärpekohti. Kuigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegi oma tööd võimalikult hästi ja plaanib kärpida võrreldes teistega oluliselt rohkem, siis vajame hädasti nulleelarve protsessi läbiviimist. Valitsuse plaani järgi nulleelarvestamisega alustab kolm ministeeriumit, mille hulgas on ka MKM. See protsess hõlmab esialgse plaani järgi üle poole riigieelarvest ning esimesi vilju saab noppida 2025. aasta eelarve koostamisel. Tulemuseks saame vältida õhinapõhiseid otsuseid eelarve korrastamisel ning keskenduda riigiteenuste tulemuslikkusele ja dubleerimise kaotamisele. Praegusel seisul ei saa jääda eelarve koostamise protsessiga rahule, kuna ikka veel esineb ebaratsionaalset palju poliitilist kauplemist ja võrdlemisi vähe arvulistele faktidele tuginemist.

Vaatamata keerulistele aegadele suutsime kokku leppida, et digiriigi baasrahastuse toetamisele läheb 25 miljonit eurot. Seni paljud digiteenused olid arendatud projektipõhiselt ning digitaristu vajas hädasti stabiilsemat baasfinantseeringut. See annab võimaluse jätkata digiriigi ehitamisega ja küberturvalisuse tagamisega.

Välisvisiidid piirdusid sügise alguses Saksamaa külastamisega. Külastasin Eesti ettevõte Skeleton Technologies uut tehast, mis jätkab kasvamist Jaapani suurinvesteeringu toel. Tegu on suurepärase näitega, kuidas Eestis asuva peakontoriga ettevõte suudab lüüa laineid välismaal ning pakkuda maailmaturule kõrge lisandväärtusega elektriakusid. Visiidi käigus kohtusin ka Saksamaa iduettevõtjatega ja külastasin GovTech Campust Berliinis.

Eesti majandus ja ettevõtted elavad üle mitmendat kvartalit kestvat langust. Siit ja sealt saab lugeda uute koondamiste kohta, mis jäävad küll koroonaajale alla, kuid tekitavad sügavalt muret. Suuremaks probleemiks on ebapiisav nõudlus, vähene innovatsioon ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähenemine. Selle taustal kohtusin Eesti suurettevõtete ja tööstusevaldkonna esindajatega, et küsida kuidas riik saaks neid toetada raskel ajal. Kõige enam toodi välja, et valitsuselt oodatakse stabiilsemat seadusloome protsessi, abi uutele välisturgudele sisenemiseks, toetust erasektori teadus- ja arendustegevusele ning digitaliseerimisele. Osad meetmed on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses (EIS) juba olemas. Siiski võtsime soovitusi ja vajadusi kuulda ning plaanime lähitulevikus uute toetusmeetmete avamist ja mõne avatud meetme muutmist.

Ainuüksi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pingutusest ei piisa, et aidata meie ettevõtjatel tulla raskest ajast välja. Lahendus peab sündima mitme ministeeriumi koostöös ning kavatsen jätkata tööd sellel suunal järgnevatel kuudel.