Eelmisel suvel alustas Eesti esimese Euroopa Liidu riigina Ukraina abistamiseks kogu Venemaa külmutatud vara kasutamise võimaldamiseks eelnõu koostamist. Nüüd leppis Euroopa Liit külmutatud Vene keskpanga varadelt tulu kõrvale panemises.
USA Vene varade täieliku konfiskeerimise ettepanekule, mida G7 Euroopa liikmetest toetavad Suurbritannia, Jaapan ja Kanada, on vastu Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa. Viimased on mures Euroopa Keskpanga väljatoodu pärast, et see võiks tekitada finantsebastabiilsuse ja kutsuda esile vastumeetmed Venemaalt.
Kuigi Terrase arvates on sel jutul kindlasti tõepõhi all, on siinkohal tegu pigem maailmavaate küsimusega.
„Siin on fundamentaalne küsimus, kas Venemaad nähakse siiani kaubanduspartnerina või mitte. Meie ja meie parteid seda riiki enam ammu niimoodi ei näe,“ ütles Terras, lisades, et arvata, et Venemaa pole juba näiteks ka Eesti külmutatud varasid kasutusele võtnud, on samuti vale.
Antud eelnõu puhul on Terrase sõnul kõige olulisem just printsiip. „Ma eeldan, et läänemeelsed inimesed selle eelnõu vastu olla ei tohiks. Eelnõu eesmärk on ikkagi teha palju valu Venemaale ja kasutada Ukraina abistamiseks ära oligarhide raha,“ lausus ta.
Eelnõuga hakkas Eesti tegelema juba eelmise aasta suvel. Euroopa Liit leppis külmutatud Venemaa varade kõrvalepanemises kokku selle nädala algul. Esmaspäeval tehtud ühehäälne otsus tuleb veel lähinädalatel formaliseerida.
Terrase sõnul koostatakse eelnõud nüüd ka muudes riikides ning info selle kohta, kuidas selliseid asju lahendada, on jõudnud samuti üle Atlandi. „Poliitiline tahe on olemas,“ lausus ta.
Eesti riigi seadusemuudatuse eelnõul on kaks poolt, millest üks on sanktsiooniseaduse muutmine ja kaasajastamine ning teine sanktsioonidega külmutatud Venemaa varade saatmise võimaldamine Ukrainale. Kui esimese poolega on Terrase sõnul asjad suhteliselt selged, siis teise poolega on suurem töö alles ees.
„Praegu on kõikide huvigruppidega tehtud tagasisidering ja on esitatud muudatusettepanekud. Kuna see on niivõrd oluline, siis üritame asja teha võimalikult laiahaardeliselt ja võimalikult palju asju läbi rääkides,“ lausus ta.
Kuna eelnõus tehti üle 200 obstruktsioonilise muudatusettepaneku, siis oodatakse praegu edasi toimetamiseks riigikohtu lahendit. Seadusemuudatuse läbiviimise finiš sõltub Terrase sõnul just sellest.
„Kui see lahend tuleb selline, mis võimaldab meil mõistlikus tempos tööd teha, siis usun, et tõenäoliselt me räägime siin aprillikuust,“ lausus ta. Vastasel juhul võib seadusemuudatus jõustuda alles sügisel.