Skip to main content

Eesti haridussüsteem seisab suurte muutuste lävel, kirjutab riigikogu liige Züleyza Izmailova (Eesti 200).

Erakond Eesti 200 eesotsas haridusminister Kristina Kallasega on võtnud enda südameasjaks viia ellu vajalikud reformid, mida senise taasiseseisvumise perioodi jooksul pole suudetud teostada.

Kristina Kallas on astunud sammu, mida varasemad valitsused on vältinud või edasi lükanud – üleminek eestikeelsele õppele. See on osa laiemast haridusreformist, mille eesmärk on tagada kestlik areng ja kõigile õpilastele võrdsed võimalused eestikeelses haridussüsteemis.

Et kõigis Eesti koolides saaks heal tasemel eestikeelset haridust on kavandatud mitmeid tegevusi, sealhulgas keelekümblusprogrammid, koolide toetamine eestikeelsele õppele üleminekul ning õpetajate ettevalmistamine keelekümblusmeetodite kasutamiseks.

Senised katsetused eestikeelsele õppele üleminekul on osutunud väljakutseterohkeks ja tekitanud ka poliitilist vastasseisu, mis on pahatihti olnud kannustatud huvidest teisel pool idapiiri.

Eestikeelsele õppele üleminek ei piirdu ainult keele õppimisega, vaid kaasab kogu haridussüsteemi reformimist.

Relv propaganda vastu

Ukraina täiemahulise ründamise järel Venemaa poolt meie riigi sünnipäeval 2022. aastal, on paljud senised riigikeelsele haridusele ülemineku kriitikud oma seisukohta muutnud. Vajadus ühiskonna sidusust suurendava ühtse eestikeelse kooli järele sai päevselgeks.

Ja kuigi haridusreformi vastalisi veel natuke on, võib julgelt väita, et poliitilist jõudu riigi tasandil sel teemal enam sisuliselt pole, sest üha rohkemad inimesed peavad meie riigikeele valdamist oluliseks eelduseks hea hariduse omandamisel ja eduka tööturul osalemise eeliseks hilisemas elus.

Kristina Kallase eestvedamisel olemegi võtnud ülesandeks ületada seniseid takistusi ja viia hariduspoliitikas ellu neid muutusi, mis peegeldavad Eesti ühiskonna mitmekesisust ja vajadusi.

Muutusi, mis võimaldavad kogukonnasõbralikku kodulähedast algkooliharidust ning loovad ühtlaselt head hariduse omandamise võimalused kõigile lastele üle kogu Vabariigi. Muutusi, mis ei lubaks meie riigi suhtes vaenulikult meelestatud jõudude propagandal inimesi mõjutada ja mis vastupidi, aitaksid kasvatada kogu ühiskonna ühtekuuluvustunnet.

Riigikeelne kool ja investeering tulevastesse põlvkondadesse

Eestikeelsele õppele üleminek ei piirdu ainult keele õppimisega, vaid kaasab kogu haridussüsteemi reformimist, sealhulgas suuri muutusi kutseõppe korralduses, õpetajate täiendkoolituses, õpetajate tööaja- ja palgatingimuste parandamises ning kogu koolivõrgu korrastamises. Koolivõrgu korrastamisel suunatakse kodulähedaste kuni kuue klassiga koolide toetamiseks lisaressursse, gümnaasiume konsolideeritakse valla või linna keskustesse ning põhikooli järgsete õppeastmete vastutus viiakse riigile üle aastaks 2035.

Tänaste Eesti õpetajate töötasud on Euroopa Liidu ühed madalamad.

Õpetajate palgatõusuta ei saa

Võrreldes töökoormusega ei paku tänane õpetaja ametis teenitav tasu noortele inimestele vajalikke sotsiaalseid ega majanduslikke garantiisid, mistõttu langeb valik liiga tihti mõne teise elukutse kasuks.

Tänaste Eesti õpetajate töötasud on Euroopa Liidu ühed madalamad. Ostujõudu arvestavas, rahvusvahelises võrdluses on meie õpetajate palgad peaaegu kõige nirumad. Koalitsioonileppe ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on eesmärgiks seatud tõsta õpetajate palk nelja aastaga 120% Eesti keskmisest palgast.

Lisaks töötab haridusminister selle nimel, et sõlmida pikaajaline hariduslepe, mis hõlmab riigipoolset õpetajate palgatoetust, koolivõrgu korrastamist ja õpetajate karjääri- ja palgamudeli rakendamist. Pikaajalise haridusleppe sõlmimise eelduseks on valitsuse, kohalike omavalitsuste ja haridustöötajate omavaheline kokkulepe.

Eesti 200 eestvedamisel astutud sammud ambitsioonika haridusreformi ellu rakendamisel on meie riigi tuleviku mõttes otsustava tähendusega. Selles pika vaatega plaanis peegeldub veendumus, et Eesti riigi edu ja säilenõtkus peitub haritud ja mitmekülgsetes kodanikes, kellele on tagatud võrdsed võimalused.