Kord ütleb rahandusminister, et 400 miljonit eurot tuleb leida uutest maksudest, siis jälle, et laenudest. Kriitika peale, et meelemuutus tekitab segadust, muudab ta ka kolmas kord meelt ja ütleb laenujutu kohta „kommunikatsioonierror“. Uus idee on 400 miljonit leida kulude kokkuhoiust. Võrdluses riigieelarvega tähendab see sisuliselt kogu rahandusministeeriumi valitsemisala kustutamist.
On see siis ebakindlus või peataolek, aga kindlasti pole see majanduspoliitika. Maksumaksjal tuleb see arve ühel või teisel moel ikka tasuda. Eelarveridade nihutamise kõrval on praegu kõige olulisem küsimus, kuidas viia Eesti majandus tõusule ja nii, et see kestaks kaua. Siis on meil ka raha, et varasematel aastatel hoogsalt võetud laene tasuda.
Ebakindlus ja peataolek ei ole vaid rahandusministri mure. Lahendust majanduse keerulisele seisule ei kõla ka teistest parteidest. Selles on terav iroonia, et viimased kümme aastat ministriametit pidanud praeguse opositsioonierakonna juhi majanduspoliitiline kuldvõtmeke on bürokraatia vähendamine – vabandust, aga millega ta siis enne tegeles? Tundub, et ühelgi erakonnal peale Eesti 200 pole visiooni, kuidas tuua Eesti majandus keerulisest olukorrast välja ja anda sellele uus hingamine.
Uus energiataristu vajab investeeringuid
Olen varemgi öelnud, millised tõrked vajavad majanduses lahendamist, et jõuaksime aastasaja keskel rikaste riikide jalamilt nende sekka. Senised konkurentsieelised on end ammendanud ja uutes tingimustes tuleb muuta kurssi. See tähendab, et peame avama ventiilid, mis hoiavad kinni ressurssi, kapitali, tööjõudu, turgu, ettevõtluskeskkonda ja innovatsiooni. Terviklikus strateegilises plaanis on esiteks kiire mõjuga lahendused, mis reageerivad majanduse praegusele keerulisele olukorrale ja teiseks pika perspektiiviga põhimõttelised muudatused, mis kujundavad Eesti majanduskeskkonna järgmisteks aastakümneteks ümber. Võtame jala pidurilt maha ja vajutame gaasi.
Ressursid. Eesmärk on, et ettevõtetel oleks ligipääs piisavale rohelise elektrienergiale ja loodusvaradele, mida väärindada. Kuidas sinna jõuda? Senise 2030. aastaks planeeritavale aastasele energiatarbimise 10 TWh asemel võtta siht 15 TWh peale. Senistes prognoosides ei ole arvestatud energiamahuka tootmisega, ehkki teame, et ettevõtjate huvi on Eestisse rajada kaasaegset, kuid energiamahukat tööstust. Samas tähendab see, et uus energiataristu vajab investeeringuid ning kulude maandamiseks ettevõtete ja energiatootjate ühiste investeeringuskeemide (PPA, CfD) soodustamist riigi poolt.
Sarnaselt energeetikaga peame saama selge pildi, kui palju on vaja puidukeemiale, tehnikatootmisele, põlevkivitööstusele ja tööstusele üldiselt Eesti loodusvara ja mis on selle rakendamise hind meie loodusele. Puit, killustik, põlevkivi, fosfor – Eestis on küllaga loodusvarasid, mille potentsiaali avamiseks tuleb meil paika panna selged, aga samas ühiskonnale vastuvõetavad tingimused.
Kapital. Eesmärk on, et Eesti ettevõtetel oleks ligipääs kapitalile sama lihtne kui Lääne- või Põhja-Euroopas. Teada on, et Eesti ja Balti riikide pankadest üldiselt on ettevõtteil laenu saada keerulisem. Mida teha? Krediidiriskipoliitika maandamiseks peab riik koos pankade ja ettevõtjatega jõudma ühisele kokkuleppele. Ettevõtete kapitaliseerimiseks kujundame tervikuna ümber ka riigi toetuste, laenude ja käenduste portfelli, et see ei oleks nii killustatud ja et suurinvesteeringutel, ekspordil, riskikapitalil ja innovatsioonil oleks senisest suurem tugi.
Ainult oma tööjõuga tööjõukriisi lahendada ei saa
Tööjõud. Kuigi mitmed poliitikud heidavad ettevõtjaile ette justkui ajaksid nad kägu, et Eestis on kvalifitseeritud tööjõudu kriis, siis kriis on tõepoolest olemas. Kümnendi lõpuks on meil puudu 20 000 töökätt. Kui ettevõtetel pole insenere, tehnikuid, spetsialiste, pole neil ka võimalust areneda. Lahendus on kolmes osas. Uute spetsialistide koolitamine ehk kutseharidusreform, rõhu muutmine kõrg- ja reaalhariduses. Töötute suunamine, millega tegeleb suvel avaldatud tööhõiveprogramm ja kavandatav tööturahade reform.
Ent ainult oma tööjõust ei tule meil kuidagi välja, et lahendada tööjõukriis. Peame Eesti majanduse elavdamiseks kaasama rohkem kvalifitseeritud tööjõudu välismaalt, mis tähendab kas senise kvoodisüsteemi muutmist või välistööjõudu piiravasse rändepoliitikasse rohkemate erandite loomist.
Turg. Meie peamistel eksporditurgudel langenud nõudlus andis põntsu Eesti ekspordile. Eesmärk on võtta kurss uutele turgudele ja eksport kahekordistada. Selleks on vaja terviklikku ekspordi arendamise kava, mida Eestil pole seni olnud. Võimendame meie eksportivaid ettevõtjaid poliitilise ja rahalise toega, et välismaal oleks kontaktide leidmine hõlpsam, riik pakuks turule sisenemisel tuge ja eksporditehingud oleksid kapitaliseeritud.
Ettevõtluskeskkond. Eesmärk on, et Eesti oleks üks parimaid riike, kus ettevõtlusega tegeleda. Pahatihti takistab seda aga keeruline õigusruum ja bürokraatia. Ettevõtluse ülereguleerimist peab piirama, iga muudatus õigusruumis peab tulema koos põhjaliku mõjuanalüüsiga ettevõtlusele, muudatustele peab olema piisav reageerimisaeg ja ühtne kaasamiskeskkond. Ettevõtete aruandluskohustus peab olema lihtne, selge ja võimalikult automatiseeritud. Personaalse riigi arendamine tähendab mõtteviisi muutmist ja uue tehnoloogia rakendamist, et riigi bürokraatia viia miinimumini, kus kõik ebavajalik toimub taustal ja automaatselt.
Lõpetame süüdistamise ja näpuga näitamise
Innovatsioon. Samal ajal, kui räägime erasektoris digitaliseerimisest, et Eesti ettevõtted jõuaksid ülejäänud Euroopale järele, oleme järgmise tehnoloogilise murrangu lävendil. Tehisintellekti, süvatehnoloogia ja andmemajanduse võidukäigu võidavad need, kes on kiiremad. Nii nagu aastatuhande vahetusel tehtud otsused Eesti digitaliseerimisel tõid meile edu, on ka praegu vaja kiiret ja õiget tegutsemist. Personaalne riik on uus digipööre riigisektoris.
Aga erasektor? Öeldakse, et andmed on uus nafta. Eesmärk on Eestist teha maailmas suurima andmemajandusega riik. See tähendab avatud, standardiseeritud, kvaliteetseid ja ristkasutatavaid andmeid ning erasektori oskust nendega tegeleda. Tulevikus pöördutakse maailmas just nende ettevõtete poole, mil on oskused ja kogemused, et tegeleda tehisintellekti ja süvatehnoloogiaga. Praegu on õige aeg see kogemus saada ja riigil uue tehnoloogia kasutuselevõttu igakülgselt toetada.
Innovatsioonini jõuame, kui meil on senisest enam teadus- ja arendusspetsialiste, kes oskavad teadmisi ettevõtluses rakendada. Loodav rakendusuuringute keskus ja vastav programm ning teadus- ja arendustöötajate finantsstiimul ettevõtjatele sihib eesmärki erasektori teadusinvesteeringud kahekordistada.
Lõpetuseks. Poliitikud on juba pool aastat üksteisele süüdistavalt näpuga näidanud ja öelnud, et majandusele pole plaani. Aitab, me ei jõua nii kuhugi. Plaan on olemas ja jõuab uue aasta alguses ka kõigini.
Soovin kõigile kauneid pühi, et saaks puhata ja valmistuda pärast aastavahetust konstruktiivseks aruteluks. Eesti majanduse käekäik on oluline kogu ühiskonnale ja on meie kõigi ühine vastutus. Tervitan arvamusi nii koalitsioonipartneritelt kui opositsioonilt, et plaani kõik detailid saaksid õigesti paika ja see oleks meie ühine pingutus tuua Eesti majandus raskustest välja ja viia see uuele tasemele.