Keskerakonna ainuvõim Tallinnas sai alguse 2005. aasta 15. novembril, kui toona 27-aastane Jüri Ratas asus valimistel hiiglasliku võidu saanud majandusministri Edgar Savisaare asemel linnapea ametisse, kuniks Savisaarel ministrileib läbi sai. Keskerakond oli saanud valimistel Tallinna 63-liikmelises volikogus 32 kohta mis andis võimaluse võtta linnas ainuvõim. Sellest ajast tänaseni on Keskerakond kas päris üksi või koos mõne väikese partneriga, nagu see on ka praegu, pealinna valitsenud.
See teeb 18 aastat ja kaks kuud järjepidevat ainuvõimu, mis ei ole demokraatias normaalne, sest ehkki linnapead on vahetunud, ei ole korruptiivne ja kopitav kultuur Tallinna linnavalitsusest kadunud. Kui üks erakond nii pikka aega järjest võimul püsib, siis on allakäik paratamatu, sest täielik võim korrumpeerub täielikult seda kindlamalt, mida enam talle aega antakse. Raha tuleb, raha läheb, kuid linna stagneerumist ei ole võimalik tagasi pöörata, sest aastad on möödunud.
Kui aastakümneid tagasi valitsesid pealinna võimuparteid sellised titaanid, nagu Savisaar ja Ratas, siis nüüd on erakond mõlemad kaotanud ja hääbub. Mis Jüri Ratasega algab, see peab Jüri Ratasega ka lõppema – volikogu liikmena on tal ka tänavu kevadtalvel au viibida muutuste keerises, sest kui sotsid loobuvad toetamast aastatepikkust agooniat, siis kukub Keskerakond võimult juba enne 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimisi. Mis aga reaalsuses muutuks, kui keskpartei võimult langeks ning mida tähendaks muutus tallinlasele?
- Haridusvaldkonnale üldiselt hakatakse PÄRISELT keskenduma.
Praeguses Tallinnas on arendused haridusvaldkonnas suuresti ajale jalgu jäänud. Valdkonnas puudub süstemaatiline lähenemine, mis linnaelaniku jaoks võib tähendada kodulähedase lasteaia- või koolikoha puudumist või haridusasutusi, kus puuduvad elementaarsed tugiteenused. Tallinna haridus on lõhestunud nii keeleliselt, sotsiaalmajanduslikult kui ka hariduslike väljakutsetega tegelemise alusel. Hetkel on Tallinna hariduse arengukavas välja toodud eesmärgid üldsõnalised ning raskeid väljakutseid isegi ei tunnistata. Ei ole harvad juhused, kus linnavalitsus haridusteemadel ka valesid levitab. Selle olukorra lahendusena tuleb planeeritud muutusi reaalselt tegema hakata. Uued projektid peavad saama kinnitatud alles siis, kui igale lapsele on alustuseks tagatud koht kodulähedases lasteaias või põhikoolis.
- Eestikeelsele haridusele üleminek
Tallinn ei ole siiani võtnud eestikeelsele haridusele ülemineku eest vastutust, kuigi peaks. Ilma Keskerakonnata saab Tallinna juhtimises pöörata päriselt tähelepanu kvaliteetsele ja eestikeelsele haridusele. See tähendab nii õiglasemat ressursside suunamist raskustes olevatele koolidele kui ka koolide toetamist lähtuvalt selgetest eesmärkides ja mõõdetavatest tulemustest.
- Avatum Tallinn
Kui Eesti inimene soovib jõukust, siis peab olema ka avatus – seda nii mõttemalli kui ka reaalse ligipääsetavuse osas. Praegune linnavõim ei soosi ei ettevõtete ega eraisikute tulekut pealinna. Toredad brändid nagu “Euroopa rohepealinn 2023” on jäänud vaid loosungite tasemele ning reaalseid tegevusi avardamaks Tallinna euroopalikuks ja läänelikuks linnaks on tehtud minimaalselt. Avatum Tallinn meelitab ligi töö- ja koostöövõimalusi otsivaid inimesi kõikjalt maailmast ning aitab edendada keskkonda, mis tähistab mitmekesisust ja julgustab ülemaailmseid partnerlusi.
- Parem liikuvus ja ligipääsetavus
Tallinna suur probleem on autostumine: auto on lahendus kõigele. Tegelikult oleks vaja inimene autost välja saada, mistõttu vajaks reformimist ühistranspordisüsteem. Tallinnas peaks olema ühistransport, mis hõlmaks endas mugavamat ja kiiremat trammivõrku ning jätaks linnas ruumi ka inimestele ja kergliiklusele. Praegune linnavõim ei mõtle planeeringuid tehes liikuvusele – see peab muutuma.
- Linnaruum meeldivaks kõigile
Tallinna linnaruum ei ole hetkel inimkeskne. Keskkonnateadlikkus on vaid äge mõte, milleni päriselt jõutud ei ole. Keskkonnateadlik ja inimkeskne linnaruum tähendab aga süsinikuneutraalsust, rohkem rohealasid ja keskkonnasõbralikku taristut. Tallinn ei ole siiani piisavalt rohealadele tähelepanu pööranud ning näiteks investeeringud parkidesse on prioriteetsed vaid tihedalt asustatud piirkondades. Tallinn vajab rohkem taskuparke ja istumiskohti. Tuleb taastada ka linnaarhitekti ametikoht, et linnaplaneerimine oleks järjepidev ja iga otsus kannaks suuremat eesmärki.
- Personaalne linn ei jää kaugeks unistuseks
Personaalne linn on kodanikukeskne, läbipaistev, kättesaadav, mittebürokraatlik, jätkusuutlik, kuluefektiivne, kaasav ja proaktiivne. Praegune linnavõim ei prioritiseeri neid omadusi. Personaalse linna kontseptsiooni elluviimine tähendab linnaelanikule vähem bürokraatiat ja vähem peavalu pikkade protsessidega. See idee on ka kõige efektiivsem viis võidelda korruptsiooniga. Linna teenused peavad ühiskonna arenguga kaasas käima. Teenuste ja digiteenuste arendamisel peavad kasutaja ehk linnaelaniku vajadused olema kesksel positsioonil.
Praegu on käes aeg, mil on reaalselt võimalik Tallinna stagneerunud juhtimine asendada kaasaegse, värske juhtimisega, mis ei ole vaid võimu külge klammerdunud uute ideede kõrb, milles sunnitakse pealinna känguma. Selleks on vaja vaid sotsiaaldemokraatide otsust selle olukorra lõpetamiseks ning kaasaegse, avatud juhtimisega linn saab hoopis teistmoodi ellu ärgata. Kutsun igaüht andma enda toetusallkirja Mihhail Kõlvarti umbusalduse toetuseks, kutsun sotse avama akent, et sealt lasta pealinna sõõm värsket õhku. Tallinn on tore linn ega pea veel kaks aastat uusi tuuli ootama.