Kunagi ütles Keskerakonna endine esimees, et ta on puhas kui prillikivi. Prillikivi on selle kohtuotsusega kildudeks. Nagu ka Keskerakond. Eesti 200 on andnud riigikogu menetlusse erakonnaseaduse muutmise, mille järgi kriminaalkorras karistatud erakond ei peaks saama riigi toetust.
Asi ju väga loogiline: kui erakond on oma kriminaalsete tegudega saanud teiste parteide ees valimistel eelise, kogunud hulga hääli ja riigikogu toole ebaausate võtetega, siis ei peaks riik sellist käitumist omakorda premeerima oma rahalise toetusega. Aga toetuse suurus sõltub ju otseselt valimistel saadud häältest. Nüüd muutub see Eesti 200 algatatud ja poliitikaõhku puhastav seadus eriti aktuaalseks.
Keskerakonna kaasus näitab, et mõjuvõimuga kauplemine pole kuhugi kadunud ja taas astub juba eelnevalt kahel korral kriminaalkorras süüdi mõistetud Keskerakond sama reha otsa. Valijate õiglustunde huvides oleks kindlasti see, et erakonna toetuse ära võtmise eelnõu võimalikult kiiresti jõuaks riigikogu saali. Aga kogu sellel lool on teine ja võib-olla veelgi olulisem külg. Kogu kaasus tiirleb Tallinna linnavalitsuse ümber, kriminaalasjas käib korduvalt läbi Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti nimi. Ja kohtuotsuse järgi on asi ikka nii Keskerakonna kui ka Tallinna linnavalitsuse jaoks väga hapu.
Pärast kohtuotsust peavad sotsid otsustama, kas nad jätkavad samas vaimus ja toetavad linnapeana Kõlvartit või on valmis lõpuks tooma Tallinnasse muutuse.
Kõlvarti tool on pärast Keskerakonna lagunemist kõikunud igas suunas ja ta on jäänud edasi linnapeaks üksnes sotsiaaldemokraatide armust. Sotsid on pigistanud linnavõimu suhtes ühe silma kinni ja nautinud olukorda, põhjendades seda suurte muutustega, mis justkui planeeritud. Kuni siiamaani võis ju sellisest suhtumisest aru saada – Kõlvart oli justkui sotsiaaldemokraatliku erakonna linnapea ja selline olukord tundus mugav.
Kaasuses, mille järgi Keskerakond kriminaalkorras süüdi mõisteti, oli aga peamiseks teemaks see, mismoodi Tallinnas päriselt asju aeti. Kuidas ettevõtjatele kaikaid kodaratesse loobiti ja seejärel mõjuvõimuga kaubeldes neilt erakonnale toetust küsiti. See ei ole euroopalik linnavalitsemine, see on bütsantslik linnavalitsemine.
Pärast kohtuotsust peavad sotsid otsustama, kas nad jätkavad samas vaimus ja toetavad linnapeana Kõlvartit või on valmis lõpuks tooma Tallinnasse muutuse. Muutma Tallinna linnajuhtimise eestimeelseks ja euroopalikuks, kus otsuseid ei osteta, vaid neid tehakse linnakodanike huvides. Kus eestikeelsele haridusele üleminekut ei pidurdata. Kus Keskerakondlik toiduahel ei valitse linna.
Selline olukord ei saa jätkuda ja Tallinna linnavõim peab minema vahetusse. Vastasel juhul peab ütlema otse välja, et teatud annus kaassüüd Tallinna stagnatsioonis on kõigil, kes praegu linnavalitsusse kuuluvad.
Ringkonnakohtu otsus on väga oluline ja vähemasti Tallinnas poliitmaastikku muutev. Kes tahaks kuuluda kriminaalkorras karistatud erakonda, kes tahaks olla koalitsioonis kriminaalidega? Kohtuotsus jõustub seaduses ette nähtud tähtaegadel ja seda ei väära isegi riigikohtusse edasi kaebamine. Eesti 200 arvab, et sama vääramatu on ka uue koalitsiooni loomine Tallinnas.
Ja kriminaalkorras karistatud erakondadelt riigi toetuse ära võtmine tuleb kohtuotsuse valguses võimalikult kiiresti seadusenormiks vormistada. Seda nõuab elementaarne õiglustunne.