Kodanike teadlikkus ilutulestiku kahjulikest mõjudest valgussähvatuste, müra, reostuse näol tundlikele inimestele, loomadele ja keskkonnale suureneb aasta-aastalt. See teema kerkib esile alati enne aastavahetust ning pärast seda paraku ka vaibub. On aeg hoida teemat laual ka pärast aastavahetust!
Positiivsed uudised pärinevad novembrist, mil siseminister Lauri Läänemets saatis Vabariigi Valitsuse poolt kooskõlastusringile korrakaitseseaduse muutmise eelnõu, mille jõustumisel saavad kohalikud omavalitsused lõpuks võimaluse oma territooriumil piirata ilutulestiku kasutamist.
Aastate jooksul on ilutulestiku negatiivseid mõjusid hakatud rohkem teadvustama. On väga palju inimesi, kes on aastate jooksul korraldanud ilutulestiku kasutamise piiramise petitsiooni ning kellele on iga aastavahetus traumeeriv. Väikesed lapsed, eakad, epileptikud ja posttraumaatilise stressihäire all kannatajad on vaid näited tundlikest sihtgruppidest, kelle heaolu peale tuleb mõelda. Kui inimesed saavad üldjuhul ennast või üksteist ise aidata, siis loomadel seda võimekust üldjuhul pole. Loomad ja linnud on väga haavatavad valgussähvatustele ja äkilisele mürale, mis paneb neid paaniliselt põgenema ning tagajärgedeks on sageli vigastused või koguni surm.
Lisaks inimestele ja loomadele, tuleb mõelda ka keskkonnale laiemalt. Ilutulestik tekitab märkimisväärset õhusaastet. Teatud meteoroloogiliste tingimuste kokkusattumisel, nt inversiooni puhul võivad mürgiste gaaside kontsentratsioonid tõusta ohtlikult kõrgele, mis mõjub inimeste ja loomade tervisele väga negatiivselt. Ja seal kus tegutseb inimene, tekib alati prügi. Nii on ka uusaasta hommiku vaatepilt igal aastal sama õudne – paljudes kohtades vedeleb ilutulestikuprahti, mis kehvemal juhul sulab lumest välja alles kevadel ning tuletab meelde inimeste rumalust ja hoolimatust looduse suhtes.
Mõistlik ning piirangutega ilutulestiku kasutamine on parem nii ühiskonnale kui ka keskkonnale
Kui ilutulestiku piiramisel lähtuda asukohapõhisusest, tuleks kaaluda selle kasutamise keelustamist eelkõige loomaaedade, loomapidajate, kaitsealade, haiglate, hooldekodude, lasteasutuste jms aladel ja nende ümbruses. Kokku tuleks ka leppida, kas ja millisel määral piirata kasutust elamupiirkondades või elamute ümbruses. Ka metsades ja tiheda kõrghaljastusega parkides pole mõistlik pürotehnikat kasutada. Piiranguid saab kehtestada ka ilutulestiku kategooriaid (F2 kuni F4) arvestades.
Asukohapõhiste piirangute seadmine on tehtav. Ruumiandmeanalüüsiga saab erinevaid parameetreid arvestades välja selgitada ilutulestiku kasutamise keelamiseks või piiramiseks sobivad alad. Eelnevalt on vaja vaid defineerida kaugused eelpool nimetatud aladest ning piirangu rangused. Näiteks võivad osa piirangualasid olla sellised, kus F3 ja F4 kategooria ilutulestik on keelatud, aga F2 kategooria kasutamine on lubatud. Avalikkust saab asukohapõhistest piirangutest teavitada kõigile vabalt kättesaadava ja kasutatava interaktiivse kaardirakenduse vahendusel, millel on näiteks erinevate värvidega esile toodud piirangu- ja keelualad.
Mõistlik ning piirangutega ilutulestiku kasutamine on parem nii ühiskonnale kui ka keskkonnale. Kutsun kõiki omavalitsusi ja üksikisikuid üles kasutama traditsiooniliste saastavate pürotehniliste ilutulestike asemel alternatiivseid vähem häirivamaid variante. Alates spetsiaalselt vähendatud müra ja keskkonnakahju tekitava pürotehnika kasutamisest, mis on ka arvestatav esimene samm paremuse poole, kuni laser- või droonišõuni, mis on igati tänapäevane meeltmööda lahendus. Las ilutulestik jäägu ilutulestikuks, mitte ärgu muutugu keskkonnale koletulestikuks.