Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) otsustas kiirendada tempot, kui ruttu Eesti peab vähendama pakendijäätmete tekkimist. Kui seni on Euroopa Liidu eesmärk olnud pakendijäätmete tekkimist 15 protsendi võrra vähendada 2040. aastaks, otsustas ELAK Eesti seisukohta muuta ja võtta sihiks 2035. aasta.
Komisjoni esimees Liisa Pakosta sõnas, et lisaks asjade tarbetule pakendisse mässimisele soovitakse piirata ka tühja ruumi pakendites.
“Selleks, et turuolukord oleks võrdne ehk tootjad oleks võrdsemas olukorras, siis me tahame, et oleks seatud piir, et kui palju tühja ruumi võib pakendis olla. Ja et see maksimumpiir oleks 40 protsenti tühja pakendit ja tegelikult see ambitsioon peaks olema ka seal väiksem, et seda tühja ruumi asja ümber, mida te ostate, oleks vähem,” selgitas Pakosta.
ELAK-i esimees rõhutas, et nõuded kehtivad ainult suurettevõtjatele ning muudavad lihtsamaks kõigi elu: “Saate väiksema kotiga poodi minna, kotti mahub rohkem asju, sest pakendid ei ole ülemäära suured. Kui te lähete laulu- ja tantsupeole, siis te saate seal ka puhta südametunnistusega joogi võtta, sest joogitops läheb uuesti pesemisse ja kasutatakse jälle edasi ja edasi.”
Pakendijäätmetest moodustavad kolmandiku plastjäätmed, mille tekkelt on Eesti Euroopas neljandal kohal. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais rääkis, et lisaks jäätmete tekkimise piiramisele on tähtis, et pakendeid saaks korduvalt kasutada.
“Pakendid võiksid võimalikult suures osas olla korduskasutatavad. Et kui meil on see pakend juba toodetud, siis see püsiks ringluses võimalikult kaua.”
Soomlaisi sõnul saavad selleks palju ära teha ettevõtjad: “Kui tootja juba selle pakendi disainib, peab ta mõtlema, kas see materjal on kergesti ringlusse võetav.”
Maaülikooli juhtivteaduri Arvo Tuvikese sõnul aitab pakendijäätmete piiramine vähendada ohtu, et jäätmetes sisalduvad ohtlikud ühendid meie toidulauale satuvad.
“Kui see metsa all on, siis ta satub seal maismaloomade toiduahelasse või kui see pakend on näiteks vees, satub ta veeloomadesse ja näiteks kaladesse. Kala kaudu satub ka inimesse,” rääkis Tuvike.
Teadlane rõhutas, et lisaks riigile saavad pakendijäätmete loodusesse sattumist ennetada ka inimesed ise.
“Kasvõi see sama üleskutse, et ärge loopige konisid tänavale või vette – see on ka omaette plastik seal ja need on väga aeglased lagunejad. Nii et loomulikult saab riik selliseid otsuseid teha, kus on vaja seadust muuta, aga inimeste käitumist tuleks ka väga palju muuta,” tõdes Tuvike.