Tallinna uus linnavalitsus on hariduse usku. Kaasaja suurimad munitsipaalpoliitika väljakutsed on just hariduse valdkonnas. Olgu selleks õpetajate järelkasv või üleminek eestikeelsele haridusele, enamus lahendusi on seotud eelkõige rahaga. Haridusvaldkonna investeeringud ja püsikulude suurendamine said kokkulepitud koalitsioonikõnelustel ning leidsid kinnitust ka esimese lisaeelarve koostamisel.
Möödunud aasta septembris kirjutasin ERR-i portaalis, et Tallinn peaks maksma õpetajatele kõrgemat palka. Seda eriti tingimustes, kus naabervallad on juba teinud otsuseid suunata õpetajate palgafondi täiendavaid vahendeid. See andis neile võimaluse luua paremaid töötingimusi ja vajadusel värvata haridustöötajaid juurde. Konkurents on ehtne ja arusaadav, õpetajaid on puudu igal pool, kuid Tallinn jäi oma eelarvepoliitikaga arengust maha. Aina raskem on konkureerida võimalikult heade töötingimuste pakkumisel naabritega.
Eestikeelsele haridusele ülemineku kontekstis oli Ida-Virumaal möödunud aastal puudu umbes kolm korda rohkem õpetajaid, kui pealinnas. Just sel põhjusel otsustas haridusministeerium koostöös valitsusega maksta õpetajatele Kirde-Eestis pooleteistkordset palka ja eraldas selleks üle 13 miljoni euro.
Tallinn kui kõige jõukam omavalitsus suudab toetada oma õpetajaid ise. Juba esimese kuu jooksul suutis linnavalitsus kollektiivselt leida kokkuhoiukohti ja suunata vabaneva raha õpetajate palka.
Leppisime linnavalitsusega põhimõtteliselt kokku suunata seitse miljonit eurot õpetajate palgatõusuks. Nelja miljoni euro võrra suurendatakse koolide palgavahendite diferentseerimisfondi, mille kaudu saab koolijuht vastavalt oma äranägemisele täiendavalt motiveerida õpetajaid ja tugipersonali, makstes neile riiklikust alammäärast kõrgemat töötasu.
Oluline on haridusjuhtide autonoomia palgaraha suunamisel, sest just nemad teavad kõige paremini, millised on kooli suurimaid väljakutseid. Eesmärk on hoida olemasolevaid õpetajaid ja maksta kõrgemat palka vastavalt nende panusele ning värvata ka uusi õpetajaid, kuna linna koolides on praeguse seisuga palju täitmata ametikohti. Täiendavad seitse miljonit eurot palgatõusuks on kavandatud püsikuluna ja see raha peaks olema ka järgmiste aastate eelarves, kuid võimalik on raha kasutamise ümbersuunamine vastavalt haridusleppe läbirääkimiste kulgemisele.
Minu suur soov on jõuda kalendriaasta lõpuni kokkuleppele haridustöötajate liiduga ja haridusministeeriumiga ning sõlmida pealinnas vastav kollektiivleping. Eesmärk on leida mõistlik tasakaal riigi ja kohaliku omavalitsuse panuse osas. Seejuures on oluline linnaeelarvet mitte lõhki ajada ehk kokkuleppeid saab teha pealinna võimekuse piires. Tõenäoliselt peab linna panus õpetajate palkadesse tõusma veelgi.
Õpetajate palgafondi suurendamise puhul on tegemist ajaloolise otsusega, kuna otsustasime anda Tallinnas esmakordselt õpetajatele palga maksmiseks lisaraha, varasemalt on piirdutud riigi eraldatud vahenditega. Lisaks on praegu peetavate haridusleppe läbirääkimiste üks oluline osa õpetaja karjäärimudeli väljatöötamine ning selle rahalise allikana nähakse eelkõige just diferentseerimisfondi. Seega hakkab Tallinn juba valmistuma õpetajate uue karjäärimudeli rakendamiseks.
Lisaeelarvega eraldatav 1,5 miljonit eurot koolidele ja 1,5 miljonit eurot lasteaedadele on mõeldud konkreetselt eestikeelsele haridusele ülemineku meetmete täiendavaks rahastamiseks ja selle eraldamise aluseks on muukeelsete laste arv haridusasutuses.
Lisaks eestikeelsele õppele minevatele haridusasutustele toetatakse ka eestikeelseid koole ja lasteaedu, kuhu igal aastal lisandub aina rohkem õpilasi, kelle emakeel pole eesti keel, sest paljud muukeelsed (st mitte ainult vene kodukeelega, vaid teisedki) lapsevanemad eelistavad panna oma lapsed kohe eestikeelsesse haridusasutusse.
Lähtudes varasemast põhimõttest pealinnas tõusevad ka lasteaiaõpetajate ja tugispetsialistide töötasu alammäärad tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 1803 eurolt 1820 eurole ning õpetaja abide töötasu 1085 eurolt 1092 eurole. Eelarvesse lisatakse raha kooliõpetajate motiveerimiseks ja töötasu diferentseerimisfondi suurendamiseks alates septembrist 2024.
Oluline on rõhutada, et selline lisaraha haridusse sai võimalikuks tänu kõigi ametite ja linnavalitsuse liikmete ühisele panusele, kes leidsid selle nimel võimalusi kärpida oma valdkondade eelarveid. Hea on tõdeda, et õpetajate palga tõstmine on kõigi jaoks prioriteet ning tegemist on märkimisväärse pingutusega selle elluviimiseks.