Praegune olukord ei ole normaalne, et ERJK menetlus saab toimuda vaid siis, kui organisatsioonil on endal soov koostööd teha, nagu see toimub SALKi näitel. Muidu aga võib erakond kas sahkerdada või mitte.
19. oktoobril otsustas Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) käsitleda SALKi tegevust kolme võimuerakonna ja ühe opositsioonierakonna suunal keelatud annetusena. Kõikidest erakondadest erutus selle uudise peale tõusvat populaarsust nautiv Isamaa oma endise kommunikatsioonijuhi ja parteifunktsionääri näol (EPL 23.10) . Ometi oli see just praegu moraali lugev Isamaa, kes tõmbas eelmises valitsuses pidurit ERJK õiguste laiendamisele.
ERJK menetleb praegu kümneid kaasuseid, mis puudutavad suuremal või väiksemal määral kõiki erakondi. Nii nagu võimuerakonnad SALKi kaasuse puhul, on ka Isamaa ERJK hinnangul käitunud valesti. Isamaa sai keelatud annetuse.
Nimelt tegi möödunud riigikogu valimistel Isamaale kampaaniat agentuur Inspired Universal Mccann OÜ, mis on seotud erakonna pikaaegse liikme ja kunagise suurannetaja Reet Roosiga. Ettevõte esitas parteile suures summas arved, kus oli maksetähtajaks määratud 199 ja 260 päeva. Tavapärane turutingimustele vastav maksetähtaeg on kuni 30 päeva.
Seejuures ei küsinud ettevõte erakonnalt tasumata jäänud arve eest viivist ega intressi. ERJK soovitas erakonnal sõlmida kampaania-agentuuriga turutingimustele vastav intressidega maksekokkulepe. Isamaa keeldus. Seega arvutas komisjon keelatud annetuse maksumuse ise. Keelatud annetuse väärtuseks oli ligikaudu 18 000 eurot, mis tuleb Isamaal agentuurile tagasi kanda.
Poliitika peab olema puhas ja selleks on oluline läbipaistvus, et avalikkusele oleks teada, kes ja mis määral mõjutavad Eesti erakondi. Praegune erakondade tegevuse ja rahastamise järelevalve-seadusandlus seda ei luba.
SALKi kaasuses tuleb tõdeda, et menetlus on jõudnud nii kaugele vaid tänu sihtasutuse juhi Tarmo Jüristo koostööle ja avatusele. Seaduse järgi ei saa ERJK nõuda dokumente ega teavet kolmandatelt isikutelt. See võib toimuda vaid nende enda soovil. Samas on Eestis mitmed konservatiivset maailmavaadet toetavad mõttekojad, mis ei pea ega ka anna aru oma koostöö kohta erinevate Eesti erakondadega.
Poliitika peab olema puhas ja selleks on oluline läbipaistvus, et avalikkusele oleks teada, kes ja mis määral mõjutavad Eesti erakondi. Praegune erakondade tegevuse ja rahastamise järelevalve-seadusandlus seda ei luba.
Möödunud aasta kevadel valmis justiitsministeeriumis eelnõu, mis annaks ERJKle õiguse küsida dokumente, teavet ja selgitusi erakondade rahaasjades ka kolmandatelt isikutelt – sihtasutustelt, mõttekodadelt, reklaamiagentuuridelt. Eelmise valitsuse isamaalasest minister tõmbas eelnõule aga pidurit. Ja põhjendus? Lea-Danilson Järgi sõnul oli eelnõu toores, laialivalguv ja ei tohiks dubleerida uurimisorganite tegevusi. Samas on vajadust ERJK õigusi laiendada rõhutanud nii õiguskantsler, erinevate erakondade poliitikud kui ka valdkonnaga seotud ühiskonnategelased.
Praeguse koalitsiooni tegevusprogrammis on kirjas, et luuakse regulatsioon mitteerakondlikele poliitilistele ühendustele. Eesmärgiks on tagada poliitika ausus ja läbipaistvus. Ülesande tähtajaks on käesoleva aasta oktoober. Justiitsministri meeskonnale saadetud päringu peale sain vastuse, et erakonnaseaduse muudatused on ettevalmistamisel ning minister tutvustab neid koalitsiooninõukogus järgmiste nädalate jooksul.
ERJK liikmena ootan huviga seadusemuudatust, mis paneks kõik poliitikas osalevad kolmandad isikud võrdsesse positsiooni.
ERJK liikmena ootan huviga seadusemuudatust, mis paneks kõik poliitikas osalevad kolmandad isikud võrdsesse positsiooni. Praegune olukord ei ole normaalne, et menetlus saab toimuda vaid siis, kui organisatsioonil on endal soov koostööd teha, nagu see toimub SALKi näitel. Muidu aga võib erakond kas sahkerdada või mitte, igal juhul on ERJK käed selle uurimiseks liiga lühikesed.
Viimase kümnendi jooksul on erakonnaväline poliitmaastiku mõjutamine ja toetamine läbi teinud kosmilise arengu. On leitud uusi viise ja vorme, kuidas läbipaistmatult poliitikas osaleda. ERJK tööriistakast on selle taustal iganenud ja järelevalve on tõsiselt piiratud. Seadusemuudatus on ainuõige samm. Jääb ainult loota, et erakonnad toetavad obstruktsiooni kiuste riigikogus ausamat ja läbipaistvamat poliitikat.