Hoia ühendust värske sisuga otse sinu e-mailile.
Eesti 200 plaan kohaliku elu edendamiseks
Eesti 200 on uuendusmeelne, liberaalne ja eestimeelne erakond. Tulevikku vaatav ja tulevaste põlvkondade peale mõtlev.
Eesti peab tegema uue arenguhüppe. Praegune muutuv maailm pakub selleks suurepäraseid võimalusi. Me ei lepi sellega, et Eesti jääb keskpäraseks riigiks. Eesti 200 on poliitikas selleks, et iga järgmine põlvkond saaks elada paremas riigis kui praegune.
Eesti 200 ehitab uue põlvkonna Eestit. Eestit, kus nähakse võimalusi seal, kus teised näevad takistusi. Eestit, kus tehakse tulevikku suunatud otsuseid, sest vaid järgmistele põlvedele mõeldes saame luua parima võimaliku riigi.
„Uue põlvkonna Eesti“ ei vastanda noori ja vanu, vaid ühendab ning seob põlvkondi mõttevärske usuga Eestisse, mis on kaitstud ja konkurentsivõimeline ning eestlastesse, kes on haritud, terved ja õnnelikud.
Eesti 200 ehitab Eestit, kus inimeste elukoht ei määra elukvaliteeti. Nutikas ja personaalses riigis on kõik tähtsad teenused inimestele kättesaadavad seal, kus neid vajatakse. Tagatud on puhas ning tervislik elukeskkond, kasutusel uuendusmeelsed lahendused ja rohetehnoloogiad.
Eesti 200 pikk plaan UUE PÕLVKONNA EESTI kohaliku elu arendamiseks toetub kolmele sambale.
1. INIMENE
Omavalitsus peab panustama Eesti inimeste haridusse, tervisesse ja turvatundesse. Investeering inimkapitali on väikese riigi ja väikeste kogukondade puhul ainuvõimalik tee parema heaoluni isiku ning ühiskonna tasandil. Meie Eesti on selline, kus kõik põlvkonnad tunnevad ennast vajaliku ja väärtustatuna.
2. ARENG
Omavalitsuse ülesanne on luua arendav, vabadusi tagav ja kaitstud keskkond inimestele ning ettevõtlusele. Soovime näha omavalitsusi, kus igaüks tunneb, et tal on võimalus leida hea töökoht, olla ettevõtja ning luua ise töökohti. Meie omavalitsused keskenduvad kasvule ja arengule.
3. KOGUKOND
Iga omavalitsus on just nii tugev, kui tugev on tema kogukond. Kogukondlikkus on heaolu loova ja turvalise arengukeskkonna peamine tala. Igal inimesel on hääl ja vabadus oma piirkonna arengus kaasa rääkida. Igaüks tahab panustada kohalikku ellu ja olla kursis kodukandi plaanidega.
Ehitame koos uue põlvkonna Eestit! Täna, mitte homme.
INIMENE
1. Meie põhiväärtus on inimeste vabaduste ja õiguste kaitse. Iga inimene igas Eestimaa nurgas peab tundma ennast turvaliselt, tema õigused peavad olema kaitstud, tema eraelu puutumatus tagatud ja tema ettevõtlusvabadus kindlustatud.
2. Kohaliku kogukonna elu alustala on kool. Meil on head haridust andvad ja iga lapse arengut võimestavad omavalitsuste juhitud põhikoolid ning lasteaiad. Lasteaed ja kool on 1.–6. klassini kodulähedased, kuni 30 minuti kaugusel. Haridusvõrk on ajakohastatud kooskõlas tänapäeva haridusruumi nõuete ja standarditega.
3. Riigi vastutusel on tagatud igale õppijale, sõltumata elukohast, tema oskustele ja huvidele vastav ning piirkonna arengut toetav võimalus omandada eestikeelne kutse- ja gümnaasiumiharidus.
4. Loodud on haridusliku ebavõrdsuse vähendamise programm. Igas koolis peab saama väga hea hariduse. Alg- ja põhikoolides ei toimu katseid.
5. Eestikeelsele haridusele üleminek on toimunud edukalt, eesti keele õppel abi vajavatele lastele pakutakse eestikeelses koolis lisatuge.
6. Õpetajate tööd väärtustatakse. Võtame suurema vastutuse neile parema töötasu, töötingimuste ja töökeskkonna tagamise eest.
7. Iga inimene saab vaimse tervise tuge – laps koolis, täiskasvanu tervisekeskuses. Koolides on kasutusel tõenduspõhised ennetusprogrammid laste vaimse tervise ja heaolu toetamiseks ning sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks. Probleemid leitakse ja nendega tegeldakse varakult. Igas koolis on olemas vaimse tervise spetsialist. Vaimse tervise tugiprogramm ja -võrgustik on kättesaadav nii õpetajatele kui ka lapsevanematele.
8. Noortele on haridussüsteemi osana tagatud kvaliteetne noorsootöö teenus. Rakendatakse ja rahastatakse noorsootöötajate, sealhulgas huvijuhtide karjäärimudelit. Olemas on kodulähedased huvihariduse ja vaba aja veetmise võimalused.
9. Esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalteenused on riigi ning omavalitsuse koostöös kõigile kättesaadavad ööpäev läbi telefoni ja veebi teel või arsti juures.
10. Väärikaks vananemiseks on vajaduse korral võimalik valida koduhoolduse või hooldekodu vahel, sotsiaalhoolekanne lähtub inimväärikusest ning inimese vajadustest.
11. Igal inimesel on kodulähedased sportimisvõimalused ja mitmekesised võimalused tervisespordiks. Koolide ja lasteaedade hoovid ning staadionid on koolivälisel ajal kõigile avatud.
12. Iga inimene saab talle vajalikke teenuseid kiiresti ning personaalselt tänu nutikatele lahendustele ja tehisarule.
ARENG
13. Omavalitsuse ülesanne on ettevõtluse arendamine ja tingimuste loomine ettevõtlikkuse kasvuks. Ettevõtted loovad lisandväärtust ja toovad ühiskonnale tulu, millega tagatakse kõigile kvaliteetsed teenused, taristu ning elukeskkond. Me usume ettevõtjasõbralikku omavalitsusse.
14. Omavalitsuste rahastusmudel motiveerib kogukonda toetama ettevõtlusega tegelemist. Vähemalt 40% ettevõtlustoetustest suunab riik väljapoole Tallinna, Tartut ja nende lähivaldu.
15. Nii era- kui ka äritarbijatele on rajatud taskukohane, puhas energia tootmine nii elektri kui ka sooja tarbeks. Tulevikuenergiat saadakse taastuvatest energiaallikatest, sh tuul ja päike, salvestatud hüdroenergia, tuumaenergia ning biogaas. Kogukondlikud energiaühistud on vastupidava energiasüsteemi väärtuslik osa.
16. Majandust arendav ning uutel, rohelistel ja innovaatilistel lahendustel põhinev tööstus areneb üle Eesti koostöös omavalitsustega. Kogukondi motiveerib kohaliku kasu meetmed.
17. Ühistranspordivõrk on korrastatud, mugav ja tõhus. Suuremaid linnu ühendab kiire ja mugav raudtee, linnas arendatakse edasi trammiliine, pealinna ümbritseb ringraudtee. Hajaasustusega piirkondades on kasutusel nõudepõhine ühistransport.
18. Linnaruum on kujundatud lähtuvalt jalakäijast, kellel peab olema kõige turvalisem liikuda. Erilise tähelepanu all on laste ja eakate liikluskeskkond. Linnaruum ja liikluskultuur on euroopalik ning kõiki põlvkondi arvestav.
19. Kõnni- ja rattateed on olemas, korras ning aasta ringi hooldatud. Igas teedeehituse planeeringus on arvestatud kergliiklejatega, autovaba liiklemise soodustamiseks on rajatud kõnni- ja autoteedest eraldi rattateed ning rattaparklad.
20. Linnas on jalgsi, jalgratta, kergliikuri või ühistranspordiga kõik tähtsamad teenused ning eluks vajalik 15 minuti kaugusel.
21. Targa linna tehnoloogiad optimeerivad liikluslahendusi, ühistransporti, parkimist ja energiatõhusust.
22. Üldplaneeringud on ajakohastatud ning ehitus- ja planeerimisprotsess vastab praegustele vajadustele. Detailplaneeringuid menetletakse kolm korda kiiremini, ettekirjutusi tehakse vaid üks kord.
23. Aastaks 2035 oleme prügivabad: suuremates omavalitsustes on ringmajanduse keskused ja fondid, väiksemad teevad jäätmekäitluses suuremate valdadega koostööd. Suurem osa tekkivast prügist sorteeritakse ning taaskasutatakse, muu olmeprügi kasutatakse sooja- ja energiatootmiseks.
24. Omavalitsus soosib ja loob elurikkust hoidvat ning inimese tervist turgutavaid rohealasid. Vääriselupaigad on kohaliku kaitse all. Endiselt on võimalus luua kohalikke kaitsealasid ja kohalikke olusid arvestavaid teemaplaneeringuid.
25. Suuremate linnade, sealhulgas Tallinna ja Tartu piiridesse on liidetud valglinnastunud, kuid funktsionaalselt linnadega seotud alad.
26. Haldusreform jätkub. Nii omavalitsuse kui ka riigi osutatavad teenused vaadatakse üle ja vastutuse üle otsustatakse haldusüksuste põhiselt. Sihtotstarbelised vahendid on riigieelarvest viidud kohaliku omavalitsuse tulubaasi, et suurendada omavalitsuste finantsvabadust.
27. Korruptsioonile on nulltolerants! Korruptsioon põhjustab vaesust, ebavõrdsust ja inimeste madalat heaolu. Korruptsioon hävitab ühiskonnas usaldust. Eesti omavalitsustes ei ole korruptsioonile kohta.
KOGUKOND
28. Koolid ja raamatukogud on kogukonna keskused, mis toetavad elukestvat õpet ning pakuvad ühistegevusi kogukondade kooshoidmisel ja põlvkondade ühendamisel.
29. Kohalikul tasandil toimuvad rahvaalgatused, tagasiside- ja rahvaküsitlused ning rakendatakse kaasavat eelarvet. Loodud on mugavad e-hääletuse võimalused. Volikogude komisjonide tegevusse on kaasatud rohkem oma ala eksperte.
30. Omavalitsus koosneb kogukondadest ja nende tugevusest sõltub ka omavalitsuse tugevus. Kogukonnad ja vabaühendused on omavalitsuste jaoks väärtustatud partnerid. Igas omavalitsuses on noorte volikogu, kes on kaasatud volikogu töösse.
31. Iga kultuuri- ja sotsiaaltöötaja koos kultuuri hoidvate ja arendavate tegevustega – koorid, teatrid, tantsuringid jne – on väärtustatud. Võtame vastutuse väärika palga, töötingimuste ja -keskkonna eest.
32. Seal, kus see on mõistlik ja tekib tõhusam ressursikasutus, teevad omavalitsused omavahel erinevate teenuste osutamisel koostööd, näiteks ühiselt korraldatud veevarustuse või kaugkütte tagamine, ühistransport, perearstikeskus, hooldekodud, naabrivalve/-kaitse, jäätmekäitlus, pääste, valmisolek kriisiolukordadeks, varude hoidmine, loomade varjupaikade loomine, teehooldus valdade piiraladel jm.
33. Kõik inimesed ja kogukond tunnevad ennast turvaliselt ning on teadlikud kriiside ajal tegutsemisest. Tõhusad koolitused on kättesaadavad ja õppused toimuvad regulaarsed. Rajatud on varjendid ja tähistatud varjumispaigad.