Kristina Kallase kõne Eesti 200 üldkogul 07.06.2025, Tallinnas Kultuurikatlas
Head kahesajased.
Me oleme Eesti inimestelt saanud tugeva mandaadi seista liberaalse, inimeste vabadusi ja riikide iseolemise õigusi kaljukindlalt kaitsva korra eest Eestis ja maailmas.
Me saime mandaadi juhtida Eestit uuendusmeelse plaaniga, mis on pikem kui üks valimistsükkel ja mis pikalt ette vaadates tagab Eesti inimeste heaolu ja jõukuse kasvu ka aastal 2118, kui me tähistame Eesti 200. sünnipäeva.
Me oleme lubanud endale ja Eesti inimestele, et me seisame eestimeelse Eesti eest – selle positiivses, mitte kedagi välistavas või võõraks pidavas mõttes. Me lubasime ja lubame olla eestimeelsed, kelle jaoks kõige tähtsam on Eesti inimene.
Me teeme kõike seda.
Eesti, meie riik, austab kõikide inimeste õigust armastusele ühtemoodi. Kellelgi ei ole vähem õigust armastada ja omada oma armastusele ka riigi õiguslikku kaitset.
Me võitlesime välja Eestis abieluvõrdsuse! See oli meie põlvkonna võitlus meie laste nimel. Et nendel oleks riik, mis kaitseb iga inimese vabadusi ja õigusi.
Me võitleme täna Ukraina inimeste õiguse eest olla vabad, vabad inimesed vabal maal. Me võitleme Ukrainaga koos Ukraina ja Eesti laste nimel. See võitlus ei ole enam lillede ja allkirjade kampaaniaga, paraadidega ja petitsioonidega. Seda võitlust peetakse relvadega ja eludega. Meie ainuke ellujäämise võimalus on Ukraina võit ja Venemaa alistumine.
Alates 2022. aastast on meiega koos toiminud valitsused tegutsenud järjekindlalt Ukraina võidu nimel, investeerinud Ukraina ja Eesti kaitsevõimesse ja seisnud globaalsel areenil vankumatult Ukraina kõrval.
Kuid kui teile tundub, et siin ei ole ju mingit konflikti Eestis sees, siis see ei ole nii. Meil on Eestis poliitilisi jõude, kelle arvates Ukraina toetamine on Venemaa ärritamine ja tuleks koheselt lõpetada või kelle arvates Ukraina inimestele varjupaiga andmine on Eesti slaavistamine.
Ärme võta iseenesest mõistetavalt seda, et Eesti valitsused toetavad alati Ukrainat. Riigikogu saalist kostub ka teistsugust arvamust ja Eesti 200 suurim ülesanne on selle poliitilise pöörde ärahoidmine Eesti valitsemises.
Eesti astub julgelt uuendusmeelseid samme seal, kus teised ehk veel kaaluvad. Tehisaru potentsiaal kasvatada maailma majandust ja sellega ka inimeste heaolu on tänaseks teada fakt. Tehisaru muudab ka Eesti inimeste heaolu, teenuste kättesaadavust ja turvatunnet, kasvatab meie jõukust ja sellega ka meie võimekust tagada parem tulevik meie lastele. Me peame lihtsalt julgema seda rakendada ja selle põhjal arendada uusi tehnoloogiaid.
Me oleme esimene riik, kes viib tehisaru koolidesse. See on plaan uue põlvkonna jaoks. Sest, tsiteerin Linnar Viiki: „Tuleviku töökoha ei võta ära mitte tehisaru, vaid teine inimene, kes oskab seda kasutada.“
Me kaalusime Eestis kaua, isegi liiga kaua, aga lõpuks viime ellu ühte olulisemat pika vaatega ja ka pika kannatlikkusega plaani – ühtse Eesti kooli loomist. Eesti 200 tuli poliitikasse unistusega ühtsest Eesti koolist. Meid rünnati ja jätkuvalt rünnatakse venestamise siltidega ühelt poolelt ja venelaste diskrimineerimise siltidega teiselt poolelt. Aga see on ainuõige plaan uue põlvkonna jaoks ja me teeme selle ära. Me teeme seda targalt, teaduspõhiselt, mitte kedagi maha jättes.
Eesti ehitab uue põlvkonna energeetikat – taskukohast, kindla varustusega ja puhast. Riikide majanduste konkurentsivõime kasvu üks oluline osa on rohetehnoloogiate arendus ja innovatsioon, potentsiaalsete välisinvestorite huvi Eestis on tehnoloogia- ja roheenergiamahukat tööstusprojektid.
Eesti 200 seisab selle eest, et meil oleks piisavalt puhast ja kindla varustusega roheenergiat. Ka see on võitlus. Soov minna tagas minevikku, teha nii nagu oli eelmisel sajandil, on ka tugevalt olemas. Kliimakriisi ja rohetehnoloogiate arengu vastasseisus on kõige tugevamini esil mineviku ja tuleviku võitlus.
Eesti 200 seisab selle eest, et meil oleks soodne regulatiivne ja ärikeskkond tööstusinvesteeringutele.
See tähendab bürokraatia vähendamist, eelkõige planeeringutes ja lubade taotlustes. See tähendab tööstusalade ettearendust ja tõhusalt toimivat õigussüsteemi. See tähendab tõhusat ja personaalset riiki – ettevõtja jaoks andmepõhist riigi teenuste ja lubade süsteemi ja ühekordset info esitamist. Riik peab Eestis ettevõtjatelt eest ära tulema.
Eesti majandus läbib suurt muutust. See, mis kasvatas meie jõukust 30 aastat, ei vii meid enam edasi kõige jõukamate riikide sekka. Meie eeliseks ei ole odav energia ja odava toorme kättesaadavus Venemaalt ja Valgevenest. Meie eeliseks ei ole enam odav kuid kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud.
Meie majandus siirdub uude põlvkonda – meie eeliseks on kõrgelt haritud kvalifitseeritud tööjõud, mis toodab ekspordile suunatud kõrgtehnoloogilisi tooteid ja teenuseid. Kui meie, Eesti 200-sed, seisame uue põlvkonna majanduse eest, siis me täidame oma lubadust oma lastele, et Eesti on 200 aastaselt jõukas ja kõrgeima heaoluga riik.
Peame tõdema, et kiiresti muutuvate valitsuste maksupoliitilised sammud edasi ja tagasi on tekitanud muutuste keskel olevale majandusele suurt ebakindlust juurde. Me peame julgema oma vigu tunnistada – majanduskeskkonna ebastabiilsus, mis on tingitud nii globaalsest pandeemiast kui sõjast, on Eestis suurem ka maksupoliitilise ebakindluse tõttu. Tänane valitsus peab seisma selgelt ja kindlalt maksupoliitilise rahu eest. Kaitsevõime kasvatamise katteks inimestelt kokku korjatud tulu piir on käes ja enam võtta ei saa.
Ja veel üks uuendusmeelsus – Eesti 200 näeb Eesti kultuuri suuremana kui vaid Eesti piirid. Meie ambitsioon on, et eesti kirjanike raamatuid loeksid inimesed Amsterdami lennujaamas, et eesti arhitektide disainitud koolimaju ehitatakse Rootsis, et eesti heliloojate loomingut mängitakse veelgi rohkematel lavadel maailmas, et eesti filmi vaataksid sajad miljonit, näiteks Netflixis, ja et Tommy Cashi maailma kontsertturnee oleks välja müüdud. See kõik teeb Eesti suuremaks ja nähtavamaks. Väikesel riigil on vaid üks valuuta rahvusvaheliselt – tema tuntus. Me peame alati küsima endalt, et kui Eesti kaoks maailmakaardilt, kas keegi märkaks? Aga kultuuri loomevõimekus ei ole ainult tuntuse küsimus. See on ka Eesti majanduskasv. Eesti ettevõtjate tulu Netflixis, Eesti kirjanike tulu globaalsest raamatumüügist, suurte spordi- ja kultuurisündmuste korraldamine Eestis – see on majandus.
Head kahesajased.
Liberaalsed väärtused, uuendusmeelne mõtlemine – need ei ole iseenesest toimivad, põlvkondade üle päritavad. Need on väärtused, mille eest tuleb võidelda.
Igadel valimistel.
Iga kord uuesti ja uuesti.
Meile ei tohi tunduda, et me oleme poliitilise jõuna oma töö teinud. Ei ole.
Me oleme ainuke erakond, kes seisab tugevalt liberaalsete väärtuste eest ja kelle poliitiline kreedo on pikalt ette vaatamine. Nende väärtuste ja põhimõtete eest seismine on pidev töö.
Kui me oleme väsinud, me ei anna alla, vaid puhkame korraks. Kui me oleme teinud vigu, siis me õpime neist ja läheme targemana edasi. Kui me oleme kellelegi haiget teinud, siis me vabandame ja õpime sellest.
Eesti vajab liberaalset, uuendusmeelset erakonda, kes motiveerib Eesti inimesi panustama, kaasa mõtlema ja kaasa tegutsema.
Me peame jätkuvalt tegutsema selle nimel, et kohalikes kogukondades üle Eesti oleksid inimesed valmis panustama, poliitikas kaasa lööma. Sest demokraatia nõuab pidevalt pingutust, võitlust. Sest igad valimised on olulised! Igad valimised on olulised Eestile ja Eesti 200-le!
Me oleme esindatud kohalikes volikogudes üle Eesti ja me läheme uude võitlusesse oma meeskondadega uuendusmeelsete ja tulevikku vaatavate kohalike volikogude nimel. Me paneme välja oma meeskonnad mitmes omavalitsuses üle Eesti. Me oleme kogenenumad kui neli aastat tagasi Tallinnas, Tartus, Viimsis, Viljandis, Põlvas, Saaremaal, Pärnus, Narvas, Hiiumaal.
Seekord on võitlus veidi raskem. Me ise oleme haavatavamad, aga ka ühiskond meie ümber on vähem optimistlik.
Aga raskused on selleks, et neid ületada. Me ei tohi väsida, me ei tohi alla anda, me ei tohi lahkuda. Eesti on meil üks ja vastutus lasub meil kõigil ühtemoodi.
Pea püsti, kahesajased.
Uuendusmeelsed, liberaalseid väärtusi kandvad Eesti inimesed ootavad meilt julgust, võitlustahet ja vastutuse võtmise võimekust.
Edasi kahesajaga!