Eesti 200 volikogu andis täna heakskiidu Eesti 200 ja Reformierakonna koalitsioonileppele. Uus valitsus viib ellu pika vaatega reformid, mida Eesti 200 on juba oma asutamisest saati nõudnud. Samuti saavutati erakonna eesmärk tuua Eesti poliitikasse kultuuri muutus ning leppe loomisesse kaasati üle saja eksperdi.
„Eesti 200 loodi eesmärgiga, et poliitika Eestis oleks pika vaatega, et tehtaks otsuseid läbi mõeldes ja kaaludes ning ekspertteadmiste pealt. See kõik on selles leppes täna olemas – me kaasasime suurima hulga valdkonna eksperte, meil on pika plaani otsused tehtud: pensionisüsteem aastani 2070, energeetika pikk vaade 2040, koolivõrgu pikk vaade 2035, majanduse konkurentsivõime kasvu alustalad, personaalse riigi ehitamine ning spordi ja kultuuri jaoks pika plaaniga kasvuprogrammi loomine,“ sõnas erakonna esimees Kristina Kallas.
Täna sõlmitud koalitsioonileping tagab Eestile paremliberaalse, otsustusvõimelise, uuendusmeelse ja pika vaatega reforme teha suutva valitsuse.
Pika vaatega otsused
Pensionisüsteemi jätkusuutlikuks muutmine: taastame kolmesambalise pensionisüsteemi, lubame II sambast lahkunutel taasliituda viie aasta möödumisel, laiendame pensionisüsteemi võimalusi, analüüsides kinnisvarapensioni loomise võimalikkust ning loome pikaajalise pensionistrateegia aastani 2070.
Majanduse konkurentsivõime tõstmine
Kaotame ettevõtjate kasumimaksu, vähendame inimeste tulumaksukoormust, loome oskustööjõu kvoodi, viime ellu kutseharidusreformi, suurendame doktoriõppekohtade arvu 300-lt 500-ni, muudame töölepinguseaduse paindlikumaks, vähendame bürokraatiat, muutes aruandluse eeltäidetuks ning kiirendame planeeringuid.
Hariduse pikk plaan
Viime ellu koolivõrgu reformi aastani 2035, suurendame õpetajate palgafondi diferentseerimisfondi osa 20%-lt 24%-ni, loome õpetajate karjäärimudeli, kaotame põhikooli järeleksami nõude ning jätkame ka pärast 2026. aastat väikeste maakoolide toetusmeetmega. Samuti viime lõpuni eestikeelsele haridusele ülemineku, õppimiskohustuse, kutsehariduse ja TI-hüppe reformid.
Spordi ja kultuuri arenguhüpe majandusharuks
Langetame kaughasartmängumaksu 2028. aastaks 4%-ni, millega toome valdkonda lisaraha; investeerime maksulangetusest saadud lisatulu suurürituste hoone rajamiseks Eestisse; loome kultuuri ja spordi eraraha kaasamise fondi, millega riik lisab ettevõtja annetusele 1/3 toetust; anname tippsportlastele võimaluse teha topeltkarjääri ülikoolides ning loome igasse Eesti nelja piirkonna riigigümnaasiumi juurde spordikallakuga õppesuuna.
Energeetika 2040 pikk plaan
Teeme ära 10 aastat oodatud otsused energeetikas, et tagada varustuskindel, taskukohane ja puhas elekter. Suurendame taastuvenergia tootmisvõimekust: vähempakkumine maismaatuulele, finantsinstrumendid salvestusele ja meretuulele, tuumaenergia kasutuselevõtu võimaldamine.
Digiriigihüpe personaalseks riigiks
Uuendusmeelse valitsusena arendame välja personaalsed riigiteenused, alustame andmepõhisest toimetulekutoetuse maksmisest; toome riigiäppi riigiteenused ning isikut tõendavad dokumendid; viime ellu TI-hüppe programmi koolides ning tagame eesti keele kasutuse viies suures keelemudelis.
Tervishoiu reform
Tervise- ja sotsiaalteenuste vajadus- ja tulemuspõhine kestlik osutamine proaktiivselt kujundades ümber andmepõhiselt toime ja rahastamismudelid. Inimkeskne tervishoiu ja sotsiaalhoolekande teenuste integreerimine, mille tagamiseks loome ühtsed ja kaasaegsed infosüsteemid. Igas Eesti piirkonnas peab olema tagatud perearstiabi, mis tänapäevaselt on meeskonnatöö ning võrgustunud eriarstiabiga.
„Leppesse kirjapandu elluviimine tõstab Eesti majanduse konkurentsivõimet, tagab Eesti kaitstuse, hoiab ja investeerib jätkuvalt parimasse haridusse maailmas ning ehitab Eesti energiamajanduse jätkusuutliku süsteemi. Me ei tee täna neid otsuseid lihtsalt populaarsuse pärast, vaid selleks, et Eesti oleks tugev ka 10, 20 või 50 aasta pärast. Pika vaatega reformid ei too kohe aplausi, aga need loovad tugeva ja kestva vundamendi Eesti arenguks,“ rõhutas Kallas.
Eesti 200 kindel soov oli koostada põhjalik reformikavadest koosnev koalitsioonileping, mille koostamisse oleks kaasatud ka hulgaliselt eksperte.
„Poliitik ei ole kõige targem inimene maailmas – Eesti 200 tuli poliitikasse ka selleks, et tuua valdkonda oma ala spetsialiste. See tagab, et valitsuse otsused on põhjalikud, analüüsitud ja usaldusväärsed,“ selgitas Kallas. „Koos ekspertidega koostati 50 lehekülje pikkune koalitsioonileping, mis sisaldab endas konkreetseid tegevusi ja tähtaegu.“