Lasteaedade kohatasu kaotamine viib pealinna alushariduse aastateks kriisi. See pidurdab õpetajate ja tugispetsialistide palgatõusu, aeglustab uute lasteaiakohtade loomist, vanade lasteaedade renoveerimist ning suretab välja eralasteaiad, kirjutab Aleksei Jašin.
Vasakpoolne populism ja valimiskampaania on toonud pealinnas kaasa selle, et 21. juuli erakorralisel volikogu istungil otsustatakse tasuta lasteaedade küsimus. Seda ajal, mil kõik alushariduse valdkonnas tegutsevad eksperdid toovad välja, et tegemist on kahjuliku otsusega, millega kaasnevad mitmed tõsised probleemid.
Tallinna haridusvaldkonna abilinnapeana pean oma kohuseks veelkord selgitada, miks see otsus on väga halb.
Tegemist on ajaloolise veaga, mis viib pealinna alushariduse aastateks kriisi. See pidurdab õpetajate ja tugispetsialistide palgatõusu, aeglustab uute lasteaiakohtade loomist, vanade lasteaedade renoveerimist ning suretab välja eralasteaiad. Kõik see sünnib Reformierakonna eestvedamisel ning teiste erakondade vaikival nõusolekul. Populismil on oma hind ja sellest tuleb rääkida.
Haridusvaldkonna sisu ennekõike. Tasuta lasteaiakohad lähevad 2026. aastal Tallinna maksumaksjale maksma üheksa miljonit eurot. See summa kasvab igal järgneval aastal ühe–kahe miljoni euro võrra, kuna püsikulud suurenevad koos hindade ja palkade kasvuga. Senine süsteem oli vajaduspõhine: pered, kus on mitu last lasteaias, haridusliku erivajadusega laps või madal sissetulek, olid juba vabastatud kohatasust. Selliseid peresid on süsteemis ligi kolmandik.
Tallinnas on üle 80 lasteaia, mis ei vasta 2030. aastal kehtima hakkavatele nõuetele. Samal ajal tuleb linnal ehitada uusi lasteaedu koos uusarendustega. Vastasel juhul satub üha rohkem lapsevanemaid olukorda, kus kodulähedane lasteaed puudub või on seal pidev järjekord nagu praegu Kakumäel. Lähim lasteaed võib asuda mitme kilomeetri kaugusel.
Tallinna võimuliidus pole endiselt tasuta lasteaedade küsimuses üksmeelt
2030. aastaks igal juhul enam ei jõua. Ambitsioonikas, kuid realistlik oleks teha korda kõik lasteaiad 2035. aastaks. Praeguste hindade juures selleks kuluks kümne aastaga vähemalt 640 miljonit eurot. Teha tuleks seitse kuni üheksa ehitustööd aastas.
Tallinn peaks investeerima üle 60 miljoni euro aastas uute lasteaedade ehitamisesse ning vana majade renoveerimisse. Praegune võimekus on ligikaudu 35 miljonit eurot. Reformierakonna populistlik lubadus suurendab valdkonna püsikulusid vaid esimesel aastal üheksa miljoni võrra. Selle võrra ehitame vähem lasteaedu.
Ainuüksi betooni valamine või siis puitmajade ehitamine ei paku lastele kvaliteetset alusharidust. Tallinna haridustöötajate viieprotsendiline palgatõus maksab ligi kümme miljonit eurot. Populismi hind ja prioriteetide küsimus. Juulis oli Tallinna lasteaedadel täita 34 tugispetsialisti kohta, koos koolidega on vajadus 57 spetsialisti järele. Paljud ametikohad jäävadki täitmata, kuna erasektor pakub märkimisväärselt kõrgemat palka kui Tallinna lasteaedade septembrikuine 1920 euro suurune brutopalk.
Paljud lapsed jäävad seetõttu ka edaspidi ilma õigeaegse ja vajaliku logopeedilise, eripedagoogilise ning psühholoogilise abita. Kõigi Tallinna tugispetsialistide sajaeurone palgatõus maksaks aga kokku vaid umbes 300 000 eurot.
Eestikeelsele haridusele üleminek tähendab, et alates 2026. aasta augustist peavad kõik lasteaedade õpetaja abid valdama eesti keelt vähemalt B2 tasemel. Praegu ei vasta sellele nõudele umbes 300 inimest. Kui Tallinna volikogu toetab teist lisaeelarvet, tõuseb õpetaja abide palk septembrist 1150 euroni brutopalgas. Lasteaiajuhid leiavad, et see pole piisav palk, et uusi inimesi leida või olemasolevaid hoida. See on järgmine väljakutse, millele ei paista lahendust, kuna populism viib endaga minema üheksa miljonit eurot.