Meie 12 põhilubadust Tartus

1. Tartu vajab muutust!

Tartul on kõik eeldused olla Baltimere piirkonna parima elukeskkonnaga linn, kus tegutseb kultuuritööstus, tugev rahvusvaheline ülikool ning uue majanduse tootmine ja ettevõtlus. Selle ambitsiooni täitumiseks peab Tartut juhtima julgelt, loobuma eilsesse kinni jäänud ideedest ja mugandumisest.

Probleem

Paljud linlased ei ole juba mõnda aega linna juhtimisega rahul. Linna elukeskkonna arengus domineerivad ühekordsed projektid, kuid terviklikku arengut ei ole. Ettevõtjad kurdavad, et asjaajamine on bürokraatlik ning mugandumine paistab paljudest tegemistest. Linlaste kaasamine on vaid näiline.

Lahendus

Toome linnajuhtimisse muutuse. Viime julgelt ellu uusi ideid, oleme linnana eestvedajad nii kaasaegse linnaruumi arendamisel, kliimaeesmärkide, tervishoiu ja hoolekande teenuste kui ka hariduse vallas. Juhime Tartut ülesannete põhiste meeskondadega startupilikult, dünaamiliselt ja muutustele kiiresti reageerivalt. Linnavalitsuse meeskonnad võtavad vastutuse valdkonnaüleste terviklike lahenduste väljatöötamise ja rakendamise eest selgete eesmärkide, eelarve ja tähtaegade piires. Toome julged ideed, värske mõtlemisega inimesed ja uue hingamise Tartu linnajuhtimisse!

2. Rajame Tartusse kultuuritööstuse linnaku!

Teeme Tartust Baltimaade kultuuritööstuse keskuse, loome sellega positiivse muutuse ettevõtluse kasvuks, mis toob koostoimes kõrgkoolide, muuseumide ja kultuuriasutustega Tartusse loomevaldkonna ettevõtjad üle maailma. Rajame Raadile kultuuritööstuse taristu – filmilinnaku ja multifunktsionaalse linnahalli Arena Tartu koos perekeskusega. Need kaks koos Eesti Rahva Muuseumiga teevad Raadist tugeva tõmbekeskuse, mis toob Tartusse kultuuri- ja loometööstuse ettevõtluse.

Probleem

Tartu ambitsioon olla vedur Eesti ja Euroopa kultuurimaastikul ei ole käima saanud. Me ei suuda konkureerida Tallinnaga, lisaks oleme oma positsiooni hakanud kaotama ka Pärnule. Tartu ei ole tugev tõmbekeskus, mis suudaks siia meelitada erinevate elualade inimesi ja ettevõtteid. Tartus ei ole kanda kinnitanud uutes arenevates majandusharudes tegutsevad ettevõtted, kes täna kõige enam noori tööle meelitavad. Ülikoolilinna Tartu hääl ei ole Eestis ja maailmas kaalukas.

 Lahendus

Kultuuritööstuse ettevõtted – filmitööstus, suurürituste keskus Arena Tartu, perekeskus, loometööstus – on üks kiiremini arenevaid majandusharusid maailmas. Kultuuritööstus tõmbab kogu linna kiiremale arengule ja kinnistab Tartu Euroopa kaardile kultuuripealinnana. Kultuuritööstus annab tuntava tõuke piirkonna majandusele, loob uusi töökohti ning stimuleerib ka Tatu rahvusvaheliste transpordiühenduste (lennuliiklus, rongiliiklus, tänapäevane maanteeühendus) kiiremat arengut. Kultuuritööstus tõmbab käima Raadi piirkonna, millel on tohutu potentsiaal areneda kõige kaasaegsemaks kultuurielu- ja sündmuste piirkonnaks Baltimaades. Tartu muutub konkurentsivõimelisemaks, avatumaks, rahvusvahelisemaks, suureneb turismitööstus. Tartus on noortele inimestele uues kasvavas majandusharus tööd ning siia on põhjust tulla elama.

3. Tartu jääb roheliseks linnaks!

Tahame, et Tartu oleks linn, mis on mitu sammu ees kliimasõbraliku linnaruumi arengus. Peame oluliseks hoonete ja rohealade tasakaalus arendamist. 21. sajandil kliima soojenemise, kuumalainete ja üleujutuste ajastul parkide arvel suuri maju ehitada ei ole õige. Arendame Keskparki pargina, kujundame südalinnas inimestele enam vabas õhus tegevuskohti ning samas hoiame ja suurendame elurikkust. Leiame kultuurikeskusele südalinnas sobiliku asukoha.

Probleem

Uue üldplaneeringuga Tartu rohealade pindala kesklinnas väheneb ja samas on Tartu pargid puhke- ja rohealadena jäänud arengus seisma. Tartu linnaruumi arengu visioon peab arvestama kliimamuutusi, millele reageerimata jätmine viib elukeskkonna selgelt halvenemise suunas. Linnas suurenevad üleujutuste sagedus, elumajade ja ruumide ülekuumenemine. Kliimamuutusi mitte arvestav mõtteviis ning üldplaneeringu teksti ja reaalsete kavatsuste vastuolu on teinud murelikuks suure osa linlastest.

Lahendus

Tartul peab olema rohealade visioon, mis hoiab hoonete ja rohealade mahtude tasakaalu, arvestab linnaelanike soovi roheluse järgi linnas, loob linnaelanikele parkides sobilikke tegevuskohti ning hoiab linnas loodust. Arendame Tartu parke, soosime looduslikkust ja kujundame inimeste jaoks sobiliku tegevuskeskkonna, mis võtab arvesse kliimamuutusi ja looduse vajadusi. Arendame kesklinna parke, et inimestel oleks rohkem põhjust tulla kesklinna ning pargid oleksid ruum, milles on tegevust kõigile tartlastele (talvel liuväli, laste mänguväljak, vaiksed lugemis- ja kohtumisnurgad, virgestusalad, maleplats). Loome rohealasid juurde Annelinna.

4. Teeme Tartust Baltimaade esimese rattalinna!

Kaasaegne linnaruum arvestab kõikide liiklejatega ja teeb ruumi kõigile. Tõeline rattalinn eeldab, et välja on arendatud eraldi turvaline rattateede võrk. Tõeline rattalinn eeldab, et rattaliikluse arendamine oleks eelisarenguks number 1.

Probleem

Rattaga liiklejate arv kasvab, millele on kaasa aidanud liiklemisharjumuste muutumine ja rattaringluse edukas elluviimine. Samas turvalisi, kiireid ja üksteisega mugavalt ühendatud rattateid meil ikka ei ole. Aina sagedasemad on õnnetused, kus ratturid põrkavad kokku jalakäijatega. Ratturite ja jalakäijate jaoks eraldatud liikumise ruum on autode omast ebamugavam ja kohati puudub sootuks.

Lahendus

Tõstame rattaliikluse arendamise eelisarenguks number 1. Kiirendame oluliselt rattaliikluseks vajaliku taristu ehitamist ning ehitame nelja aastaga 14 kilomeetrit rattateid kesklinna alustades Riia-Turu ristist ja kesklinna peamistest tänavatest (Narva maantee, Vabaduse puiestee). Jälgime, et turvalised rattateed viiksid kõigi koolimajadeni. Kõikide koolimajade juurde ehitame katusega rattahoidlad. Teeme ettepaneku kehtestada rattaliiklusega aladel üldiseks sõidukiiruseks 30 km/h.

5. Ettevõtted teevad Tartu suuremaks!

Soovime, et Tartu oleks ettevõtteid ligi meelitav linn, kus areneda ja kasvada. Arendame linna piirides äri- ja tootmisettevõtete kvartaleid, kus tuleviku valdkondade ettevõtted saaks tekkida ja laieneda. Oleme aktiivseks koostööpartneriks ettevõtjatele, kõrg- ja kutsekoolidele nii kohalike kui maailma talentide Tartusse toomisel.

Probleem

Tartu linnas asuvatest töökohtadest on suur osa avalikus sektoris. Kuid linna arenguks on oluline, et uusi töökohti tekiks hoogsalt juurde just ettevõtluses, mis tegutseb uutes kiiresti arenevates majandusharudes ning on globaalse haardega. Tartu tuntus ei kasva, kui siin ei ole maailmas tuntud kaubamärke ja ettevõtteid. Tartu areng jääb vaevaliseks, kui siin ei ela ettevõtlikke, innovaatiliselt mõtlevaid, riskimisjulgusega ja loovaid inimesi. Tartu ühendusteed muu maailmaga (rongiliiklus ja lennuliiklus) ei arene, kui siin ei ole globaalse haardega ettevõtlust.

Lahendus

Tartu vajab visiooni, mis arendab linna piires mitmekesist ettevõtlust. Ehitame üles linna koostöö ettevõtjatega tulevikuvaldkondades – biotech, infotech, edutech. Loome IT-sektori tööstusharule parimad võimalused arenemiseks pakkudes neile tänapäevast elu- ja ärikeskkonda uutes äri- ja tootmiskvartalites. Oleme aktiivseks koostööpartneriks kõrgkoolidele maailma talentide meelitamisel Tartusse õppima ja elama. Tõstame Tartu ettevõtjate tulubaasi tänu ürituste ja turismivoo kasvule. Me tahame, et rattaringluseks vajalike jalgrataste ja varuosade tootmine oleks Tartus ning linn peab toetama ettevõtluse arengut selles valdkonnas.

6. Teeme Tartu esimeseks prügivabaks linnaks Eestis!

Meie ambitsioon on, et Tartu oleks esimene nutikas prügivaba ringmajandusega linn Baltimaades. Liitume esimese Eesti linnana #ZeroWasteCities algatusega.

Probleem

Tartu elanike ja ettevõtjate poolt tekitatud jäätmed ei tohi aastaks 2035 sattuda enam veekogudesse ega õhku, maa peale ega maa sisse. See tähendab muutusi prügimajanduses ja inimeste käitumises ja harjumustes. Targema prügi majandamisega tuleb vähendada linnas toodetavat prügi kogust ning suunata ümbertöötlusesse ja taaskasutusse enamuse prügist. Prügi on tooraine, mis tuleb uuesti tootmisesse suunata.

Lahendus

Tartu visioon on olla prügivaba linn 2035. aastaks. Võtame sihiks suures mahus vähendada Tartu linnas tekkivat prügi hulka, mis jõuab kas põletamisele, prügimäele või veekogudesse. Selleks viime sisse prügi sorteerimise ja taaskasutamise süsteemi, käivitame linna ringmajanduse arengufondi, millest toetame ettevõtteid, kes tegelevad prügist uute toodete tootmisega. Tartu liitub esimese Eesti linnana Zero Waste Cities algatusega.

7. Toome linna Emajõe juurde!

Emajõgi on Tartu linnasüda, mis ei tohiks jaotada linna siin- ja sealpool jõge asuvateks linnaosadeks, vaid mis tõmbab linna enda juurde kokku. Toome linlased jõe äärde pakkudes neile seal mõnusaid kohti peatumiseks ja tegutsemiseks. Ehitame piki kaldaid päikeseloojangu terrasse, kohvikuid, spordi- ja mänguväljakuid, noortele pump-tracki, vihma ja lindude eest varju pakkuvaid pinke ja lehtlaid.

Probleem   

Emajõe ääres kesklinnas ja kaugemal on palju tühermaad ja kasutamata võimalusi linnaruumi arendamiseks linlastele sobilikuks alaks. Jõe ääres on täna vähe kohti, kus linlased saaksid jõega ühendust ning jõgi pigem eraldab linlased kui toob kokku.

Lahendus

Meie visioon on arendada Tartu linna sümbol Emajõgi linna ühendavaks alaks, peatänavaks, mis toob rohkem inimesi jõe äärde, kus neil on kohti koosviibimiseks, jalutamiseks, lastele aktiivseks tegelemiseks. Emajõe kallastele kesklinna Ülejõe parki loome päikeseloojangu terrasse ja kohvikuid, noortele pump-track’i. Kalevipoja pargi jõeäärsed pingid katame katustega, et linlased saaks istuda. Koostame kõikidele Emajõe-äärsetele parkidele, rohealadele ja puiesteedele selge plaani, kuidas linnaruum areneb.

8. Tõmbame rohkem inimesi Tartusse elama!

Tartu peab kasvama. Tartu on suure potentsiaaliga haridus- ja ettevõtluslinn, kuid noored pärast ülikooli siia elama ei jää. Luues arenemiseks sobiva keskkonna ettevõtetele ning inimkeskse linnaruumi linlastele, teeme Tartu ligitõmbavaks nii uutele tulijatele kui ka kunagi lahkunud tartlastele. See eeldab elamuehituse jätkumist ja hoogustumist linnas, uusi arenevaid linnaosi ning mõlemale poolele kasulikku koostööd Tartut ümbritsevate valdadega.

Probleem

Taskukohaseid ja peredele sobilikke kodusid kerkib täna ümbritsevates valdades ning üha rohkem linlasi kolib seetõttu piirkondasse, kus liikumiseks on vaja kasutada autot, kus ei ole koole ega lasteaedasid. Kesklinn on aga muutumas kohaks, kus me käime vaid korraks asju ajamas või kust sõidame lihtsalt läbi. Tartu vajab erinevatele leibkondadele sobilikke elamispindu kesklinnas ja selle lähedal. Ka ei jää suurem osa tudengitest pärast ülikooli lõpetamist Tartusse elama, vaid tõmbekeskuseks uute atraktiivsete töökohtade poolest on siiski Tallinn.

Lahendus

Tartu vajab visiooni, mis muudab Tartu uutele elanikele atraktiivseks elukohaks. Arendame kesklinna tartlaste elukohana tuues kesklinna mitmekesise kaasaegse arhitektuuri, kus ühes hoones leiavad koha nii kodud, söögikohad, töökohad kui teenused. Arendame avaliku sektori ja erasektoriga koostöös noortele, peredele ja eakatele sobilikke ja kliimasõbralikke elamispindasid linna piirides. Tulemuseks on mitmekesine, taskukohane ja elav kesklinn, kus kõik eluks vajalik on käe-jala juures. Ehitame üles linna koostöö ettevõtjatega tulevikuvaldkondades – biotech, infotech, edutech – et üliõpilastel oleksid Tartus atraktiivsed töökohad ja põhjust jääda linna elama.

9. Viime kooliaja alguse põhikoolides kella 9 peale.

Tartu lapsed peavad ennast koolis tundma hästi, siis on ka õpitulemused paremad. Teadlased on seda meelt, et juba üksnes hilisem koolipäeva algus arvestab paremini laste ja noorte arenguvajadustega. Ühtne üleminek hilisemale koolipäeva algusele terves linnas võimaldab kõigile lastele sobivaks teha ka huviringide ja busside ajad. Peame tähtsaks, Tartu lapsed saaksid iseseisvalt kooli ja koju liikuda.

Probleem

Arvukate uuringutega on kinnitust leidnud, et koolipäeva liiga varane algus, eriti alates kolmandast kooliastmest, on füüsiliselt ja vaimselt ebatervislik, pärsib õpilaste produktiivsust ega haaku nende unevajaduse ja -mustritega. Uuringutest on selgunud, et koolipäeva hilisem algus tagab noorukitele pikema ja kvaliteetsema ööune ning parema õppe­edukuse. Hilisem koolipäeva algus parandab ka õpilaste päevast funktsioneerimist ning suurendab kooli lõpetamise tõenäosust. Ometi algavad pooltes Tartu üldhariduskoolides tunnid hommikul kella 8 paiku. Veerand Tartu koolidest alustab tunde 8.30 või 8.45 ning veel veerandis koolides algab koolipäev kell 9 või hiljem.

Lahendus

Õppetöö korralduses arvestame eelkõige koolilaste arenguvajadustega. Seepärast viime kõikides Tartu koolides algava õppetöö ühtlaselt tunni võrra hilisemale ajale, kella 9 peale. Viime sisse tunniooterühmad koolimajades nendele lastele, kelle vanemate töökohustused ei võimalda hilisemat koolimajja tulemist. Ühine õppetöö alguse nihutamine võimaldab ühtlustada ka huviringide alguse kellaajad ning ühistranspordi graafikud.

10. Toome Tartusse rahvaküsitluse ja rahvaalgatuse.

Kaasava demokraatia ajastul ei saa jätkata seniste bürokraatlike kaasamisprotseduuridega ning sõnapaari „mitte arvestada“ kasutamist rutiinse töövahendina. Inimesed tahavad linnaelu küsimustes kaasa rääkida ka valimiste vahelisel ajal. Kehtestame nõude viia olulistes linnaruumi, teenuseid ja keskkonda puudutavates küsimustes läbi rahvaküsitlusi. Samuti viime sisse rahvaalgatuse korra, millega saab linnakodanike allkirjadega lisada volikogu päevakorda punkte, mille osas volikogu peab võtma selge seisukoha.

Probleem   

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab, et volikogul on õigus  omavalitsusüksuse territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi (KOKS § 15 lõige 2). Rahvaküsitluse korraldamine eeldab kohaliku omavalitsuse  poolt eraldi korra kehtestamist. Tartus ei ole seni teadaolevalt kordagi läbi viidud kogu linna elanikkonda hõlmavat küsitlust ega kehtestatud ka vastavat korda. Samuti ei ole tartlased kasutanud aktiivselt rahvaalgatuse korras volikogu päevakorda arutelupunktide lisamist.

Lahendus

Tartu kujuneb esimeseks linnaks Eestis, mis näilisuse asemel reaalselt kaasab linnakodanikke rohkem linna otsustusprotsessidesse ka valimiste vahelisel ajal. Selleks viime sisse rahvaküsitluste läbiviimise korra, mis sätestab need linnaelu olulised küsimused, mille üle otsustamiseks on vajalik rahvaküsitluse läbiviimine. Samamoodi viime sisse rahvaalgatuse korra, millega võimaldame linnakodanike allkirjadega lisada volikogu päevakorda punkte, mille osas volikogu peab võtma selge seisukoha. Kõik see muudab linnaelanike kaasamise linna juhtimisse ja korraldamisse otsesemaks ning tulemuslikumaks. Tartu seab ambitsiooniks ka muutuda esimeseks personaalselt toimivaks linnaks, kus linnavõim jagab informatsiooni, küsib tagasisidet, disainib teenuseid ning jõuab oma toetusega iga linlaseni personaalselt tema nutitelefoni abil.

11. Avame ööpäevaringselt töötava arstikeskuse.

Tahame, et linlased oleksid terved ja saaksid abi just sel hetkel, kui nad seda vajavad. Ööpäevaringse arstikeskuse loomisega tagame tartlastele vajaliku meditsiinilise abi igal hetkel leevendades samal ajal ka erakorralise meditsiini töökoormust.

Probleem

Paljud linlased, eriti eakad ja väikeste lastega pered tunnevad, et vajalikul hetkel ei pruugi nad arstiabi kätte saada. Tartus ei ole täna perearstikeskust, kuhu saaks kiireloomulisemate tervisehädade puhul pöörduda ka väljaspool tööaega. Arvestades aga linna suurust on vajalik valvekeskus, mis vähendaks koormust erakorralise meditsiini osakonnale.

Lahendus

Avame kesklinna tervisekeskuses perearsti valvekeskuse. Sellega tagame kõikidele tartlastele vajaliku meditsiinilise abi igal hetkel, kui seda on vaja, toetame linlaste tervist ning suurendame inimeste rahulolu oma eluga. Rahulolevate linlastega linn meelitab ligi siia ka uusi elanikke.

12. Ambitsioon tagasi Tartu sporti!

Linna spordi tippvõistkonnad on need, mis teevad Tartu tuntumaks ning on eeskujuks meie noortele. Kohalike tippvõistkondade olemasolu loob noortele Tartust ja mujalt Eestist kõrgemad ambitsioonid ja võimaluse võistelda Tartu nimel. Ka on kohalikud tippvõistkonnad need, kes toovad Tartusse külalisi lähemalt ja kaugemalt, tutvustades seeläbi meie linna ning arendades ka linna ettevõtlust.

Probleem

Tartu tippvõistkondade ambitsioon peaks olema mitte olla ainult Eestis kuldmedalikonkurentsis, vaid minna ka Euroopa sarjadesse osalema ja olla ka seal edukas. Selleks peab linna toetus olema oluliselt suurem, kui seni on.

Lahendus

Tartu vajab ja väärib visiooni, mis viiks meie linna tippvõistkonnad Euroopa sarjadesse. Selleks suurendame Tartu tippvõistkondadele antavat linna toetust vähemalt kahekordseks ehk aastas vähemalt 574 000 euroni. Samuti arvestame selle toetuse jagamisel reaalseid tulemusi, mida tippvõistkonnad on eelnevatel aastatel Eesti ja rahvusvahelistes liigades saavutanud.

Palun teeme targemalt!

HÄÄLETAMA

Tartu pikk programm

Tartu on Eesti parim elukeskkond

Tartu vajab muutust

Tartul on kõik eeldused olla Baltimere piirkonna parima elukeskkonnaga linn, kus tegutseb kultuuritööstus, tugev rahvusvaheline ülikool ning uue majanduse tootmine ja ettevõtlus. Selle ambitsiooni täitumiseks peab Tartut juhtima julgelt, loobuma eilsesse kinni jäänud plaanidest ja mugandumisest. Toome Tartu juhtimise juurde uued võimekad inimesed värskete ideede, julguse ja ambitsiooniga. Seame eesmärgiks selle, et järgmise nelja aastaga muutub Tartu suuruselt teisest Eesti linnast kõige ambitsioonikamaks ja kõige kiiremini arenevaks linnaks.

Inimkeskne linn

Muudame linna ja teenuste planeerimise lähtekohaks inimese. Kogu linnaruumi ja teenuste planeerimine peab lähtuma põhimõttest, et me investeerime oma inimestesse. Tartlasel peab olema siin turvaline elada, lapsi lasteaeda viia, arsti juurde minna, jalgsi ja rattaga liigelda, sporti teha ja kontserdil käia. Me peame suunama oma raha tartlastesse, nende heaolusse. Iga tartlane peab tundma, et seda linna ehitatakse tema ja tema pere jaoks.

Kutsuv linnasüda

Teeme Tartu kesklinna läbisõiduhoovi asemel kõigi linlaste ja külaliste sihtkohaks. Muudame kesklinna suuremaks, kujundades Vabaduse puiestee ja Turu tänava nüüdisaegseks peatänavaks. Hiiglaslike hoonete asemel ehitame väiksemaid, linnaruumi rikastavaid maju. Teeme kesklinnas elamise kättesaadavamaks ja atraktiivsemaks.

Teenused kodu lähedal

Koolid ja lasteaiad, tervise- ja sotsiaalkeskused, raamatukogud, poed, restoranid ja isegi töökohad peavad olema inimestele võimalikult lähedal. Lähtume nende kavandamisel 10-minuti linna kontseptsioonist. Uued koolid, lasteaiad ja töökohad peavad kerkima elukohtade lähedale, mitte teise linna otsa.

Roheline koridor ja püsiv autovabadus

Töötame koos linlastega, et luua uusi püsiva autovabaduse või piiratud autoliiklusega piirkondi, kus linlased saavad turvaliselt ja puhtas õhus mängida, liikuda, suhelda ja aeda pidada. Rajame piki jõge liigirikkust toetava rohelise koridori, kus linlased saavad puhata, liigelda ja sportida.

Tartu on kliimateadlik ja roheline linn

Roheline linn, päriselt

Hoiame Keskparki, kui linlastele olulist roheala ja puhkekohta ja olulist kaitset üha kuumenevate suvede ja kasvavate uputuste eest. Käivitame rohelise Tartu kokkuleppe, millega otsime linlaste ühisosa rohepöörde elluviimisel, linnaruumi planeerimisel ja liigirikkuse edendamisel. Loome uusi rohealasid piirkondadesse, kus neid on veel vähe. Loome üheskoos linna, mis arvestab kliimamuutusi, hoiab tasakaalus hoonete ja rohealade vahekorra, pakub parkides võimalusi aktiivseks tegevuseks ja lõpetab raiskava rohepesu.

Ambitsioon kliimakavas

Toome ülikooli- ja start-up-linna mugavustsoonist välja ning lisame energia- ja kliimakavasse ambitsiooni saada kliimaneutraalseks aastaks 2040. Lisame energia- ja kliimakavale tegevusplaani, mis näitab eesmärgini jõudmiseks vajalikke samme, eelarvet ja ajakava.

Suund prügivabadusele

Teeme Tartu aastaks 2035 prügivabaks linnaks – prügi on tooraine, mis tuleb uuesti kasutusele võtta! Teeme sorteeritud prügi äraandmise segajäätmetest oluliselt odavamaks. Lisame nelja aasta jooksul linnaruumi vähemalt 100 sorteeritud prügi prügikasti. Loome koos ülikoolide ja ettevõtetega fondi, et prügi ümbertöötamise lahendusi ühiselt välja töötada, katsetada ja ringmajanduses kasutusele võtta. Liitume esimese Eesti linnana Zero Waste programmiga.

Tartu on jõelinn

Toome rohkem linlasi Emajõe äärde pakkudes neile seal mõnusaid kohti peatumiseks ja tegutsemiseks. Ehitame piki kaldaid päikeseloojangu terrasse, kohvikuid, spordi- ja mänguväljakuid, lindude ja vihma eest varju pakkuvaid pinke jms. Alustame Ülejõe pargist ja liigume sealt nii alla- kui ka ülesvoolu.

Roheline energia

Tartu biomassil põhinev kaugküte kahjustab pikas plaanis elurikkust ja kliimaeesmärke, seetõttu otsime võimalusi puhtama kütteenergia tootmiseks Tartus kohapeal. Analüüsime koos teadlastega väiksemate tuuleparkide, päikesepaneelidel põhinevate energiajaamade ja Emajõe soojusenergia kasutamise võimalusi ja tasuvust. Aitame linlastel saada maksimaalselt kasu hoonete soojustamise riiklikest toetustest, et vähendada kütteenergia vajadust.

Säästlikud liikumisviisid

Autota liiklemine annab olulise panuse nii kliimaeesmärkide kui ka elamisväärsema elukeskkonna saavutamisse. Lisame mittesaastamise nõude linna kommunaalteenuste ja haldustranspordi hangetesse: linna ametiautod, tänavapuhastus- ja prügiveoautod peavad liikuma elektri jõul. Loome elektriautode kiirlaadimise tüüplahenduse olemasolevatele kortermajadele ja aitame ühistutel kulude vähendamiseks korraldada ühishankeid.

Energialahenduste ideevõistlus

Leidmaks targale linnale maailma targimad lahendused korraldame rahvusvahelise ideevõistluse tuleviku energeetikaülesannete lahendamiseks ning uute äri- ja koostöömudelite leidmiseks.

Tartu on säästva liikluse linn

Säästev liiklus, mida on õhust tunda

Keskkonda säästvad liikumisviisid on head nii linlase kehale ja vaimule, loodusele, õhu puhtusele, turvalisusele kui ka planeedi kliimale. Anname linnas õiglase ja turvalise ruumi jalakäijatele ja ratturitele. Kujundame linna selliselt, et linlane saab oma igapäevased käigud tehtud jalgsi, ratta ja keskkonnasäästliku ühistranspordiga. Võtame eesmärgiks, et tartlaste kõige rohkem kasutatud liikumisviisideks saavad kõndimine ja rattasõit.

Turvaline ruum jalakäijale

Teeme kõnniteed kõige otsemaks ja turvalisemaks viisiks ühest kohast teise liikumiseks. Linlane peab saama kõnniteel ohutult liigelda. Viime jalg- ja tõukerattad kõnniteedelt ära. Toome ülekäigurajad jalakäijate loomuliku liikumise kohtadesse. Tagame kõigi kõnniteede korrashoiu igal aastaajal. Kaasame kõnniteede turvalisemaks muutmisse lisavajadusega linlasi.

Käigud rattaga aasta ringi

Anname õiglase ja turvalise ruumi jalgratturitele. Toetamaks säästlikku ja tervislikku liiklemist, ehitame nelja aasta jooksul kesklinna 14 kilomeetrit turvalisi rattateid, alustades Riia-Turu-Vabaduse ristmikust. Tihedama liiklusega suundades ehitame linna piirile pargi-ja-sõida- (auto+buss/tramm) ning pargi-ja-vänta-parklad (auto+jalgratas), kus saab auto mugavalt rendiratta või ühistranspordi vastu vahetada. Talvine lumekoristus toimub esmajärjekorras kõnni- ja rattateedel.

Ilmastikukindlad ja turvalised rattaparklad

Nii linnas kui ka kodus peab tartlane saama oma ratast hoida turvaliselt ja ilma eest kaitstuna. Muudame katusega rattaparklad üldkasutatavate hoonete juures kohustuslikuks. Mõnda tüüpi hoonetel võib seni nõutud parkimiskohad asendada suletud rattaparkla kohtadega. Linn toetab korteriühistuid ilmastikukindlate rattaparklate loomisel.

Lapsesõbralik liiklus

Tartu tänavad peavad olema lastele turvalised, kõnniteed lapsesõbralikud ja piisavalt laiad. Koolimajade juurde peavad viima turvalised ratta- ja kõnniteed. Kõrval- ja kvartalisisestel tänavatel peab kiiruse piirmääraks olema 30 km/h.

Jalgrattaliikluse tiim

Loome linnavalitsuse juurde jalgrattaliikluse tiimi, mille ülesandeks on rattateede  väljaehitamise juhtimine, rattateede aastaringse käigus hoidmise korraldamine ja ratturite huvide kaitsmine linnaplaneerimisel. Vajalike muutuste elluviimiseks rattaliikluses ja -kultuuris eraldame piisavalt eelarveraha.

Tartu on uuendusmeelne ja kaasav linn

Startupilik linnajuhtimine

Läheme Tartu linna juhtimisel üle valdkonnapõhiselt juhtimiselt ülesandepõhisele juhtimisele, kus linnavalitsuse liikmed võtavad vastutuse valdkonnaüleste terviklike lahenduste väljatöötamise ja rakendamise eest selgete eesmärkide, eelarve ja tähtaegade piires. Ühe valimistsükli jooksul lahendatavad ülesanded lepitakse kokku koalitsioonilepingus.

Andmed linlaste teenistuses

Ühendame erinevad teenusplatvormid selliselt, et linlane leiab kõik talle vajalikud teenused mugavalt ühest kohast. Lähtume uute keskkondade arendamisel linlase, mitte linnavalitsuse vajadustest. Muudame linna käsutuses olevad koondandmed avalikuks ja visualiseerituna igale linlasele arusaadavaks.

Kasutajakesksed teenused

Loome linnavalitsuse juurde teenusekorralduse meeskonna, mille ülesandeks on leida tänastele teenustele personaalsed, ökonoomsed ja valdkondlikke silotorne lõhkuvad uued lahendused. Uus tiim toob analüütilise valitsemisvõimekuse kõrvale loomingulise, kaasava ja kasutajakogemusest lähtuva kastist-välja-mõtlemise ja teeme-ära-suhtumise.

Teadlikud linlased

Teeme linnajuhtimise otsustega seotud dokumendid lihtsalt arusaadavaks, avalikult kättesaadavaks ja kõigile ettepanekutele avatuks nende algatamisest kuni otsuste vastuvõtmiseni. Käivitame internetiplatvormi, mis annab linlastele võimaluse linna arengut puudutavaid küsimusi mõista, neisse sisulisemalt panustada ja aidata linnal areneda just tartlastele sobivas suunas.

Igaühe arvamus loeb

Parimad otsused sünnivad aruteludes. Kehtestame nõude viia olulistes linnaruumi, teenuseid ja keskkonda puudutavates küsimustes läbi rahvaküsitlus. Samuti  viime sisse rahvaalgatuse korra, millega saab linnakodanike allkirjadega lisada volikogu päevakorda punkte, mille osas volikogu peab võtma selge seisukoha.

Tugevad kogukonnad

Kaasame linnaosaseltse ja teisi kogukondi linnas otsuste tegemisse. Võimaldame neile tegutsemiseks ja arenguks koolitusi ning rahalist tuge kogukonna tugevdamiseks ürituste jm kaudu. Asumiseltsidele pakume rahalist tuge kogukonda tugevdavate ettevõtmiste korraldamiseks. Otsime koostöös kogukondade ja teiste partneritega võimalusi sotsiaalse ettevõtluse arendamiseks.

Tartu on linn, kus inimesed kasvavad

Kodulähedane kool ja lasteaed

Tartu lapse koolitee ei tohi võtta aega rohkem kui 20 minutit. Et vähendada liiklust ning suurendada laste iseseisvust ja kogukonnatunnet, avame lasteaiad ja koolid või nende filiaalid suuremates uusarendustes Ihastes, Raadil ja Ränilinnas. Esimeses järjekorras ehitame turvalised rattateed ja ilmastikukindlad rattaparklad koolide juurde.

Lapse vajadustel põhinev koolikorraldus

Laps peab tundma ennast koolis füüsiliselt ja vaimselt terve ja puhanuna. Muudame koolipäeva alguse hilisemaks ja seame sisse pikemad vahetunnid, et lapsed jõuaksid ka õues olla. Kõigi koolide juurde ehitame mänguväljakud väljaspool kaasavat eelarvet.

Tugi alustavale õpetajale

Vähendame noorte õpetajate läbipõlemist sellega, et piirame alustavate õpetajate koormust säilitades neile täiskoha tasu. Toetame Tartu koolide osalemist algatuses “Alustavat õpetajat toetav kool”. Vähendame bürokraatiat hariduses, et õpetajal jääks rohkem aega õppetööks.

Hästi hakkama saavad lapsed

Toetame koole senisest enam kiusuennetuse ja vaimse tervise edendamisel, tehes eri programmides osalemise ja õpetajatele käepärased tööriistad kõigile kättesaadavaks. Jätkame huvihariduse toetamist vähemalt senises mahus. Igal Tartu linna lapsel peab olema võimalus osaleda vähemalt ühes huviringis.

Demokraatia kasvulava

Toetame demokraatlike väärtuste mängulist arendamist lasteaias ja koolis rahastades demokraatia simulatsioonimängude korraldamist eri kooliastmetes. Jätkame noorte kaasamist linna otsustusprotsessidesse.

Taskukohane lasteaia kohatasu

Lapsed peavad saama käia kodulähedases lasteaias ning lasteaia kohatasu peab olema linlastele taskukohane. Otsime lahendusi linlastele taskukohasema kohatasu jaoks. Seome kohatasu lahti alampalga määrast.

Haridusuuenduste linn

Koostöös Tartu Ülikooli ja haridustehnoloogia ettevõtetega käivitame haridusuuenduste labori, mille tegevuse eesmärgiks on koolide toetamine õpikäsitluse ja õppematerjalide nüüdisajastamisel, sealhulgas personaalsete õpiteede võimaldamisel, distantsõppe korraldamisel ja neid toetava õppeplatvormi kasutusele võtmisel.

Haridusettevõtluse linn

Loome linna haridustehnoloogia fondi, mille kaudu toetame haridustehnoloogia valdkonnas alustavaid innovaatilisi ettevõtteid ja projekte. Seame eesmärgiks, et Tartust saab kõige suurema haridustehnoloogia (EdTech) sektoriga linn Baltikumis.

Uute võimaluste linn

Haridus on tartlasele kättesaadav kogu elukaare jooksul. Aitame kutsehariduskeskusel kasvada igas eas õppureid toetavaks elukestva õppe keskuseks. Koostöös partneritega aitame luua ühtse digitaalse platvormi paindlike täienduskoolituste pakkumiseks.

Tartu on linn, kus ettevõtted kasvavad

Tartu on TartTech

Toetame kaasaegse äri- ja tehnoloogiakvartali sündi jalutuskäigu kaugusel südalinnast, et rohkem tulevikuvaldkondade ettevõtjaid (biotech, infotech, edutech) saaks Tartus ja Tartusse laieneda. Otsime võimalusi tuua rattaringluseks vajalike jalgrataste ja varuosade tootmine oleks Tartusse.

Kultuuritööstuse linn

Võtame sihiks Tartust euroopa kultuurilinna arendamise. Anname hoo sisse Raadile, Eesti filmi sünnikohta, multimeediakeskuse ja filmilinnaku ehitamisele koos neid teenindava kultuuriklastriga. Toetame Eestisse suurüritusi tuua võimaldava pere-, ürituste ja spordikeskuse Arena ehitamist Raadile. Kultuuritööstus annab tõuke kogu piirkonna majandusele, loob uusi töökohti, avab Tartu veelgi rohkem maailmale ja toetab linna rahvusvaheliste transpordiühenduste (lennuliiklus, rongiliiklus, kiired maanteeühendused) arengut.

Hästi ligipääsetav linn

Seisame selle eest, et Euroopast Tartusse ja Tartust Euroopasse saaks reisida kiirelt ja mugavalt. Otsime võimalusi linna rolli suurendamiseks lennujaama arendamisel. Leiame võimalusi uute sihtkohtade lisamiseks. Seisame selle eest, et Tartust pääseks kiirelt rongiga Riiga, et parandada linna ühendusi valmiva Rail Balticu trassiga ja seeläbi Kesk-Euroopaga.

Teadmuspõhise ettevõtluse kiirendaja

Aitame käivitada kasvupotentsiaaliga ettevõtete ärikiirendi ja saada sellele KredExi toe. Otsime koos ülikoolide ja teiste partneritega uusi vorme eri sektorite koostoimimiseks, sektoritevahelise liikuvuse suurendamiseks ja innovatsiooniks.

Tudengid kui Tartu võimalus

Kõrgkoolid loovad Tartu arengupotentsiaali seeläbi, et toovad siia võimekaid noori nii Eestist kui kaugemalt. Toetame kõrgkoole tudengite toomisel ja nende õpingute ajal linnaga sidumisel. Aitame tudengitel leida parimad kohad nii praktikaks kui ka õpingute järgseks tööks, et siduda nad regiooniga pikemalt. Kaasame kõrg- ja kutsekoolide õpilased linna probleemide nutikasse lahendamisse.

Välistudeng kui idusektori kasvuväetis

Tartu iduettevõtjad täidavad oma tööjõuvajaduse paljuski ettevõtlike välistudengitega. Toetame ülikoole nii välistudengite ja -töötajate värbamisel kui ka neile ja nende pereliikmetele vajalike teenuste, arstiabi, keeleõppe, praktikakohtade ja hariduse kättesaadavaks tegemisel. Siinse õpi- ja töökogemusega välistudengid lõimuvad ja loovad aastate möödudes siin ise uusi ettevõtteid.

Sotsiaalse ettevõtluse pioneer

Kaardistame valdkonnad, kus vajame linna ees seisvate ülesannete lahendamisel sotsiaalsete ja ringmajandusega tegelevate ettevõtete abi. Loome fondi, et investeerida ettevõtmistesse, mis parandavad linlaste toimetulekut ja elukeskkonda, vähendavad jäätmeid ja edendavad taaskasutust.

Tartu on terve ja hooliv linn

Põlvkondi ühendav kogukonnamaja

Me elame sotsiaalse isolatsiooni ja üksinduse ajastul, mis mõjutab nii tartlaste vaimset kui ka füüsilist tervist. Töötame koos kogukondadega välja uue kogukonnamaja formaadi, kuhu koondame nii noortekeskuse, raamatukogu, lapsehoiu, eakate päevakeskuse kui ka erinevad töökojad, samuti kogukonna koostoimimist toetavad ettevõtmised.

Ööpäevaringsed perearsti teenused

Tartus ei ole täna tervise- ja meditsiinikeskust, kuhu saaks kiireloomuliste tervisehädade puhul pöörduda väljaspool tööaega. Valvekeskuse loomisega Raatuse tervisekeskusesse tagame kõikidele tartlastele vajaliku meditsiinilise abi igal hetkel leevendades samas erakorralise meditsiini töökoormust.

Eakad elavad kauem aktiivsete ja tervetena

Elukeskkond, transpordivõrk ja töökohtade paindlikkus teevad Tartust parima paiga, kus vananeda. Eakate arvamuse ja vajaduste teadasaamiseks kasutame just neile sobivaid suhtluskanaleid. Toetame eakate võimalust elada võimalikult kaua oma kodus. Otsime säästlikke võimalusi koduga sarnaneva hooldekodu rajamiseks Tartusse.

Jagatud hoolduskohustus

Omastehooldajate füüsiline, vaimne ja majanduslik heaolu peab paranema. Suurendame erivajadusega last hooldava vanema toetust ja loome võimalusi vanema koormuse vähendamiseks ka väljaspool kooliaega ja vaheaegadel. Suurendame isikliku abistaja teenuse kättesaadavust ja otsime koostöös partneritega võimalusi omastehooldajate koorma jagamiseks ja neile paindlike töötamisvõimaluste pakkumiseks.

Paremad teenused koostöös

Sotsiaalteenuste planeerimise ja pakkumise võimekuse suurendamiseks otsime koos teadlaste ja teiste omavalitsustega võimalust ühistranspordikeskustega sarnaneva piirkondliku teenuskeskuse loomiseks. Leiame koos riigiga võimaluse eakatele ja erihooldust vajavatele linlastele mõeldud päevakeskuste, töökodade ja erinevate teenuste ühiskasutuseks.

Kõigi linlaste eneseteostus

Aitame vähenenud töövõimega linlastel leida endale jõukohase ja rahulolu pakkuva töö. Kaardistame koos esindusorganisatsioonidega sobivad töövõimalused linnavalitsuse haldusalas ja partnerite juures. Vajadusel pakume töötajale lisatuge. Toetame rahaliselt erivajadusega linlaste enesetäiendamist, mis toetab nende püüdlusi tööd leida. Tartu linnas elavale erivajadusega üliõpilasele maksame kõrghariduse omandamise toetuseks stipendiumi.

Terved ja sportlikud linlased

Meie eesmärgiks on, et igal linlasel on terviserada 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel kodust ning kõik linna spordirajatised on erivajadusega inimestele ligipääsetavad. Lisaks liikumist soodustavatele muutustele linnaruumis käivitame liikumise ja tervisliku toitumise kampaaniaid, et linlaste tervena elatud aastaid oleks rohkem ning väheneksid rasvumine ja eluviisihaigused.

Tartu on kultuuripealinn

Elujõuline kultuur

Sõlmime erakondade ülese kokkuleppe Tartu kultuurisektori pikaajalise arengu ja jätkusuutliku rahastuse tagamiseks. Väärtustame inimesi, mitte betooni. Investeerime esimeses järjekorras valdkonna töötasude tõstmisse. Kultuurirühmade tegevuseks leiame nelja aasta jooksul sobilikud ruumid olemasolevaid hooneid renoveerides. Algatame arutelu Tartu laululava laialdasemaks väärikaks kasutuselevõtuks.

Kultuuripealinn

Kultuuripealinna aasta korraldamisel seame sihiks elavdada Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurielu jäävalt, muuta rahvusvaheliselt nähtavaks siinne omanäoline, mitmekesine ja säästlikkust väärtustav kultuurielu, rikastada linnaruumi, anda tõuge siinse loomemajanduse arenguks, parandada Tartu linna mainet ja konkurentsivõimet ning suurendada tartlaste uhkust oma linna üle.

Loomemajanduse kasvulava

Kaasame loomeinimesi linna ees seisvate ülesannete lahendamisse ja suurendame loomemajanduskeskuse suutlikkust aidata alustavaid loomeettevõtteid. Arendame loomeinimeste ja iduettevõtjate koostoimimiseks sobivat taristut. Nutikate lahenduste leidmiseks korraldame erinevat teadmist ja loovust kokku toovaid taibutalguid.

Rohealade arengut toetav kultuurikeskus

Ehitame kesklinna kultuurikeskuse, mis pakub nüüdisaegset avatud linnaruumi linlasele ja vajalikku töökeskkonda nii linnaraamatukogule kui ka kunstimuuseumile. Vähendame täna kavandatud hoone mahtu ja vaatame üle selle funktsioonid, et tagada teiste kultuuriasutuste jätkusuutlikkus. Leiame keskusele kõiki osalisi kaasates looduslikku mitmekesisust ja rohealade terviklikku arengut toetava asukoha. Võimalike asukohtade asjus korraldame rahvaküsitluse.

Rohkem kunsti linnaruumis

Suurendame kunsti ja kultuuri rolli Tartu avaliku ruumi ümberkujundamisel. Loome kaasava eelarve raames eraldi fondi linnaruumi rikastavate kunstialgatuste toetuseks. Leiame koos kultuuriringkondade ja erasektoriga võimaluse vääristada kunstiga arhitektuuriliselt kõledaid või alles arendamist ootavaid piirkondi.

Tartu mängib meistritiitlile

Edukad tippvõistkonnad tutvustavad läbi spordi Tartut, toovad külalisi, innustavad linlasi ja on eeskujuks noortele. Seame sihiks, et siinsed võistkonnad ei mängiks mitte ainult meistritiitlile, vaid suudaksid osaleda ka Euroopa sarjades. Selle saavutamiseks tõstame linna toetuse tippvõistkondadele vähemalt kahekordseks.

KÜSI PROGRAMMI KOHTA

KRISTINA KALLAS

Helista: 511 83 11
Kirjuta: kristina@eesti200.ee

Kristina Kallas