Eesti 200 annab majandusele hoogu

Eesti konkurentsivõime üks tugevusi on olnud lihtne ja selge õigusruum, mis koosloomes EL-i õigusaktidega on täna aga selgelt keerulisemaks muutunud. Ettevõtjad vajavad stabiilsust ja investeerimiskindlust, mis tähendab, et seadusemuudatused peavad olema mõistliku reageerimisajaga. Ettevõtjate ootus on, et kiirelt muutuvas õigusruumis saabuks rahunemine ja et neid kaasataks seaduse kujundamisel mõistlikult, mitte kiirustades ja materjali mahuga üle koormates. Loe pikemalt siit.

Bürokraatia on koormav inimesele, ettevõttele ja riigile. See on aja-, energia- ja rahakulu. Et olla maailma kõige efektiivsema avaliku sektoriga riik, peame lähtuma põhimõttest, et riigi teenused peavad olema põhjendatud, arusaadavad, läbipaistvad, ajakohased, kättesaadavad, vajaduspõhised ja kasutajakesksed. Loe pikemalt siit.

Järgmise kümne aasta prognoositud tööjõuvajadus on Eestis suurem, kui tööturule sisenev põlvkond suudab ära katta. Kõige suurem puudus on kõrgharidusega tippspetsialistidest: eeldatav uue tööjõu vajadus turul on ligi 50% rohkem kui pakkumus kõrgharidusõppes. Eesti peab olema atraktiivne, mitmekesisust väärtustava töökeskkonna kujundaja, tegus kvalifitseeritud välistööjõu ja tudengite siia meelitamisel ja aitama neil kohaneda meie tööturuga, arvestades seejuures turvalisuse ja riigi julgeolekuga. Loe pikemalt siit.

Eesti ettevõtjatele on eksporditurud jäänud ahtamaks ja uusi ekspordivõimalusi tuleb otsida mujalt. Ekspordi arendamiseks on vaja ettevõtjate ja riigi ühist müügitööd, mis eeldab riigilt nii poliitilist kui ka rahalist panust. Eesti jõukust kasvatab ennekõike eksport ning seetõttu peab riik võimestama ettevõtjate jõudmist välisturule. Loe pikemalt siit.

Meie digiriigi maine on vaieldamatult olnud Eesti tugev konkurentsieelis ning loonud rahvusvahelisel areenil Eesti vastu usalduse ja koostööhuvi. Kõrge digi- ja innovatsioonikuvandi säilimine ja selle arendamine aitab luua ja tagada usaldust Eesti toodete ja teenuste vastu ning näidata Eestit atraktiivse investeeringute sihtkohana. See toob majandusse teadmus- ja kapitalimahukaid ning kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid, mis aitavad luua hästitasustatud töökohti kõikjal Eestis. Loe pikemalt siit.

Digiteerimine loob efektiivsuse. Tööstuse automatiseerimine, robotite kasutuselevõtt ning digitaalsete lahenduste rakendamine on oluline eeldus tööstuse lisandväärtuse tõstmiseks. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035 arengukava on püstitatud eesmärk viia Eesti tööjõu tootlikkus 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Hüppeline lisandväärtuse kasv tuleb investeeringutest uutesse tehnoloogiatesse ja uuenduslikest ettevõtetest. Loe pikemalt siit.

Selleks et Eesti suudaks teiste riikidega konkurentsis püsida, peab Eesti riskiisu olema korrelatsioonis majanduse arendamise ambitsiooniga. Eesti ettevõtetele on tagatiseta pikaajalisi laene siinsete pankade poolt Eesti Panga hinnangul väljastatud kõigest viiel protsendil juhtudest. Eriti keeruline on kapitali kaasata uutesse tehnoloogiatesse ja innovatsiooni investeerimisel ning uutel ja maapiirkonnas asuvatel ettevõtetel. Et Eesti ettevõtetel oleksid võrdsed tingimused ülejäänud Euroopa ettevõtetega, tuleb koos pankade ja ettevõtjatega välja töötada lahendus, mis maandaks Eestis pankade krediidiriski poliitikat. Loe pikemalt siit.

Majanduse toimimise üheks aluseks on ressursside planeerimine ja nende konkurentsivõimeline hind. Suund rohelisemasse ajajärku küll kasvatab Eesti majandust, kuid tõsiasi on, et majandus ei kasva senisest väiksema energiatarbimisega. Majanduse toimimiseks ja ettevõtetele kindluse andmiseks on vaja leida tasakaal majandusmõjude ja keskkonnamõjude vahel ning määrata optimaalsed tingimused ja mahud loodusvarade kasutamiseks. Loe pikemalt siit.

Ettevõtted peavad rakendama oma igapäevases tegevuses läbivalt kestliku majandamise põhimõtteid, et vähendada negatiivset keskkonnamõju, kasvatada tootlikkust ja rahvusvahelisel turul konkurentsivõimet. Eesti ettevõtluskeskkonna edendamine nende põhimõtete järgi mitte ainult ei suurenda meie rahvusvahelist konkurentsivõimet, vaid loob ka tugevama, kaasavama ja jätkusuutlikuma ühiskonna. Loe pikemalt siit.