Skip to main content

Eesti 200 Naisselts põhikiri

I Üldsätted

  1. Eesti Naisselts (edaspidi selts) on erakonna Eesti 200 kuuluvate naisliikmete ja naissoost toetajaliikmete üle-eestiline vabatahtlik mittetulundusühing.
  2. Seltsi nimi on Eesti Naisselts ja seltsi asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
  3. Selts on uuendusmeelne, liberaalne ja eestimeelne naisi ühendav ja võimestav poliitiline organisatsioon, mis osaleb erakonna Eesti 200 aadete ja programmiliste eesmärkide loomises ja teostamises.
  4. Seltsi eesmärgiks on naiste innustamine, jõustamine, kaasamine ja ühiskonnas võrdsete võimaluste saavutamine ning selleks:
    1. Naiste poliitilise ja ühiskondliku aktiivsuse, teadlikkuse, enesetäiendamise ja ettevõtlikkuse toetamine, eneseteostusele julgustamine ning silmaringi laiendamine; pidades eriti silmas noori, eakaid ja erivajadustega naisi või muul põhjusel nõrgemas positsioonis naisi;
    2. Inimeste põhiõiguste kaitse ja võrdsete võimaluste edendamine ning koostöö haridus- ja teadusasutustega;
    3. Edumeelsuse ja innovatsiooni toetamine, uute poliitiliste ja ühiskondlike initsiatiivide esilekutsumine, valimisaktiivsuse tõstmine Eestis;
    4. Naiste üksteist toetava kogukonna loomine ning huvikaitse nii erakonnas kui ühiskonnas tervikuna;
    5. Koostöö teiste sarnaseid väärtusi jagavate ühenduste ja liikumistega nii Eestis kui ka teistes riikides, osalemine rahvusvahelises suhtlemises ja projektides.
  5. Oma eesmärkide saavutamiseks viib selts ellu järgmisi tegevusi:
    1. osaleb aktiivselt põhikirja eesmärkide kohaste poliitikate kujundamisel ja elluviimisel;
    2. levitab oma eesmärkidele vastavat informatsiooni ja korraldab erinevaid üritusi ning kampaaniaid;
    3. toetab oma liikmete aktiivsust nii ühiskondlikus elus, ettevõtluses kui ka poliitilises tegevuses mentorluse, eneseteadvuse tõstmise, koolituste ja muu vajalikuga;
    4. koostab ning esitab projektitaotlusi erinevatele fondidele, rahastustele ja abiprogrammidele nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt;
    5. teeb koostööd samu eesmärke jagavate organisatsioonidega nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

II SELTSI LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING SELTSIST VÄLJAASTUMISE JA VÄLJAARVAMISE KORD

  1. Seltsi liikmeks võib astuda iga vähemalt 16-aastane naine, kes on kas erakonna Eesti 200 liige või toetajaliige või MTÜ Noor Eesti 200 liige ja kes vastab liikmetele esitatavatele nõuetele, nõustub seltsi eesmärkidega ning on nõus täitma seltsi põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.
  2. Seltsi liikmeks saada soovija esitab kirjaliku avalduse juhatusele, kes hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest teeb liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse ning teeb selle teatavaks avalduse esitanud naisele. Üldjuhul vestleb juhatus või selle liige enne uue liikme vastuvõtmist liikmekandidaadiga.
  3. Seltsi liige võib seltsist välja astuda vabalt valitud ajal enda kirjaliku avalduse alusel. Avaldus esitatakse seltsi juhatusele, kes kustutab liikme seltsi liikmete nimekirjast ja listidest hiljemalt 7 tööpäeva jooksul alates avalduse laekumisest aadressile naisselts@eesti200.ee.
  4. Seltsi juhatus võib seltsist välja arvata liikme, kelle tegevust ta hindab vastukäivaks seltsi eesmärkidele või kes tegutseb konkureerivas ühenduses või kes kahjustab seltsi või tema liikmete mainet.
  5. Seltsi juhatus teatab viivitamatult väljaarvatavale väljaarvamise otsusest ja selle põhjusest. Väljaarvataval on õigus esitada küsimus läbivaatamiseks üldkoosolekule.
  6. Seltsi liikmelisus lõppeb liikme erakonnast Eesti 200 lahkumise korral või erakonna Eesti 200 toetajaliikmete või MTÜ Noor Eesti 200 hulgast lahkumise korral.

III Liikmed

  1. Seltsi liikmetel on õigus:
    • võtta osa kõigist seltsi korraldatavatest üritustest;
    • teha ettepanekuid ja tõstatada probleeme kõigis seltsi tegevust puudutavates küsimustes;
    • võtta osa sõna- ja hääleõigusega üldkoosolekust vastavalt üldkoosoleku
      päevakorrale;
    • saada teavet seltsi tegevuse kohta;
    • olla valitud seltsi juhtorganistesse.
  2. Seltsi liikmetel on kohustus:
    • tunnustada seltsi eesmärke ning järgida seltsi tegevuses osalemisel põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;
    • hoida ja kaitsta seltsi ja seltsi liikmete head nime;
    • teavitada juhatust oma isikuandmete muutustest ja erakonna Eesti 200 liikmete või toetajaliikmete hulgast lahkumisest.

IV Üldkoosolek

  1. Seltsi kõrgeimaks organiks on seltsi üldkoosolek, mis koguneb seltsi juhatuse kutsel vähemalt üks kord aastas. Üldkoosolek protokollitakse.
  2. Erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumise õigus on seltsi juhatusel. Juhatus on kohustatud erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult vähemalt kümnendik seltsi liikmetest. Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku välja kuulutama vähemalt 7 päeva jooksul alates nõude saamisest.
  3. Seltsi üldkoosoleku toimumise koha, aja ja päevakorra määrab seltsi juhatus, andes sellest liikmetele teada hiljemalt 15 päeva enne korralise ja hiljemalt 7 päeva enne erakorralise üldkoosoleku algust.
  4. Üldkoosoleku pädevus:
    • seltsi üldkoosoleku juhatajate, päevakorra ja häältelugemiskomisjoni
      kinnitamine;
    • seltsi põhikirja muutmine 2/3 üldkogul osalejate häälteenamusega, eesmärkide muutmine põhikirjas vähemalt 9/10 liikmete nõusolekuga;
    • seltsi eelarve kinnitamine;
    • juhatuse ja revisjonikomisjoni aruannete ärakuulamine ning majandusaasta
      aruande kinnitamise otsustamine;
    • seltsi peamiste töösuundade määramine;
    • salajasel hääletusel seltsi presidendi, 5 liikmelise juhatuse ja 3 liikmelise revisjonikomisjoni valimine;
    • muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
  5. Seltsi üldkoosolekust võivad hääleõigusega osa võtta kõik seltsi liikmed. Igal hääleõiguslikul isikul on ainult üks hääl, välja arvatud seltsi juhatuse ja revisjonikomisjoni valimistel. Seltsi üldkoosolekul võivad toimuda isikuvalimised elektrooniliselt, kui juhatus on nii otsustanud ja kui on tagatud hääletamise salajasus.
  6. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud seltsi põhikirja muutmine. Mitme alternatiivse ettepaneku korral langetatakse otsus konkureeriva hääletamise teel.
  7. Üldkoosolekul saavad hääletada ainult seltsi liikmed. Seltsi liige ei saa volituse alusel oma hääletusõigust enda esindajale edasi anda.
  8. Juhatusel on õigus anda otsuse eelnõu liikmetele otsustamiseks ilma üldkoosolekut kokku kutsumata. Selleks saadab juhatus otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile liikmetele otsustamiseks selliselt, et liikmetele jääb seisukoha andmiseks aega 7 päeva. Hääletustulemuste kohta koostab juhatus protokolli ja saadab selle viivitamata liikmetele. Protokollis tuuakse otsuse poolt hääletanud liikmed välja nimeliselt.

V ELTSI JUHATUS JA PRESIDENT

  1. Seltsi igapäevast tegevust juhib ja seltsi esindab juhatus, kuhu kuulub seltsi president ja viis liiget, kellest üks on asepresident. Asepresidendi nimetab president juhatuse liikmete hulgast, juhatus kinnitab nimetamise. Seltsi võivad kõigis õigustoimingutes esindada ainuisikuliselt seltsi president ja asepresident. Ülejäänud juhatuse liikmed võivad seltsi esindada ainult üheskoos.
  2. Juhatuse pädevusse kuulub:
    • seltsi igapäevategevuse korraldamine;
    • seltsi liikmete arvestuse pidamine;
    • seltsi tegevuskava ja eelarve koostamine;
    • majandusaasta aruande koostamise ja raamatupidamise korraldamine;
    • seltsi vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seaduse, käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele.
  3. Presidendi pädevusse kuulub:
    • seltsi esindamine vastavalt seltsi juhatuselt saadud volitustele;
    • seltsi juhatuse koosolekute kokku kutsumine ja juhatamine;
    • oma tegevusest aru andmine seltsi juhatusele ja üldkoosolekule;
    • muude ülesannete täitmine, mis on vajalikud seltsi tegevuse korraldamiseks.
  4. Presidendi äraolekul täidab tema ülesandeid asepresident.
  5. President ja juhatus valitakse kaheks aastaks. Üldkoosolek valib esmalt presidendi ja seejärel juhatuse liikmed seltsi liikmete hulgast. Presidendi valimisel on igal üldkogul kohal viibival liikmel üks hääl. President osutub valituks, kui tema poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevatest liikmetest. Kui hääletusvoorus ei saa ükski presidendi kandidaat enam kui poolt üldkogul osalejate häälte arvust, korraldatakse hääletuse teine voor kahe kõige enam hääli saanud kandidaadi vahel. Seltsi juhatuse valimisel on igal üldkoosolekul kohal viibival seltsi liikmel on kolm häält ja kaks häält revisjonikomisjoni valimistel. Isikuvalimistel saab ühe kandidaadi poolt anda vaid ühe hääle.
  6. Juhatuse liikme võib seltsi üldkoosoleku otsusega igal ajal tagasi kutsuda sõltumata põhjusest.
  7. Juhatuse koosoleku kutsub kokku president või vähemalt 1/3 juhatuse liikmeist.
  8. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest. Koosolekut võib pidada ka videosilla vahendusel ning hübriidkoosolekuna. Juhul, kui juhatuse koosolekul jagunevad hääled tasavägiselt, saab otsustavaks presidendi hääl.
  9. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kõik juhatuse liikmed.
  10. Juhatuse kokkukutsujal on õigus omal äranägemisel paluda koosolekust osa võtma seltsi liikmeid või muid vajalikke asjatundjaid konsultantidena või ekspertidena, kellel on koosolekul sõnaõigus.
  11. Juhatus võtab tööle ja vabastab töölt seltsi palgalised töötajad.

VI REVISJONIKOMISJON

  1. Seltsi revisjonikomisjon on 3 liikmeline ja allub seltsi üldkoosolekule. Revisjonikomisjoni liige ei tohi samaaegselt kuuluda seltsi juhatusse ega olla seltsi president.
  2. Revisjonikomisjoni liikmed valitakse seltsi üldkoosolekul kaheks aastaks nii, et igal üldkoosolekust osavõtjal on kaks häält. Revisjonikomisjoni liikmed valivad üldkoosolekule järgneval esimesel koosolekul endi hulgast esinaise, kes võib sõnaõigusega osaleda seltsi juhatuse koosolekutel.
  3. Revisjonikomisjoni põhiülesanne on seltsi finantsmajandusliku tegevuse üle kontrolli teostamine ja omapoolse aruande raamatupidamise kohta seltsis vähemalt kord aastas fikseerimine.
  4. Revisjonikomisjoni koosolekud protokollitakse.

VII MAJANDUSTEGEVUS

  1. Seltsi majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini. Majandusliku tegevuse aruanne möödunud aasta kohta tuleb teha liikmetele tutvumiseks kättesaadavaks hiljemalt kaks nädalat enne seltsi korralist üldkoosolekut.

VIII ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LIKVIDEERIMINE

  1. Seltsi ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras.
  2. Ühenduse likvideerijad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
  3. Seltsi lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle erakonnale Eesti 200.

Vastu võetud
**.**.20**

Liitu uudiskirjaga

Hoia ühendust värske sisuga otse sinu e-mailile.

    info@eesti200.ee

    Kalasadama 4a, Tallinn