Miks on katuseraha kadu hea? Ühelt poolt võib öelda, et mitte ükski riigieelarve kärbe pole hea, aga teiselt poolt tähendab iga kärbe seda, et inimestele jääb rohkem raha kätte, sest maksu ei tule selle jaoks enam maksta. Katuserahad on olnud riigieelarves need miljonid eurod, mida riigikogu liikmed on saanud oma tahtmist mööda üksikutele ehitustele või organisatsioonidele mõne tuhande euro kaupa anda nii, et pärast saab minna ja laiutada – just mina need 5000 eurot teie koolile või kirikule tõingi. Iga arukas inimene saab aga aru, et esiteks ei jaga riigikogu liige mitte enda raha, vaid maksumaksja makstud maksusid ning teiseks pole selline rahajaotus ei efektiivne ega demokraatlik.
Palju suurem väärtus on ju see, kui iga inimene saab olla kindel, et kohaliku omavalitsuse ja riigi eelarved pannakse kokku õiglaselt, läbipaistvalt ja ühistes huvides kõige tähtsamat ettepoole seades. Toome võrdluse ühe perekonna eelarvega. Raha on igal perel – nagu Eesti riigilgi – piiratud kogus. Kui talvel tuleb maksta küttearved ja osta lapsele uued talvesaapad, siis tuleb need kui tähtsamad kulud ära maksta kõigepealt.
Ehkki võib olla edev näidata, et vaadake, kui uhked valuveljed said autole ostetud, siis ongi see vaid ostja edevus, mitte aga vajaliku asja tegemine. Samamoodi on ka Eesti riigieelarvega. Lisaks on väga oluline, et iga Eesti kodanik peab saama kaasa rääkida riigieelarve kujunemises ja peab saama olla kindel, et otsused tehakse ilma üksikute ennastimetlevate sahkerdusteta.
Käisin hiljuti külalistunde andmas ühes toredas maakoolis. „Näete – siin on ühe poliitiku katuseraha eest remonditud klass,“ juhatas mulle koolis ringkäiku teinud õpetaja, kes kohe valulikult ilmel lisas, et meil on tegelikult vaja terve koolimaja remonti, „sest seinad said küll värvitud, kuid küttesüsteem ei tööta ja radiaatorid on külmad“.
Seni toimunud katuserahade laialipiserdamine ei ole meelt mööda ega tundu mõistlik isegi paljudele neile, kes seda raha saanud on. Tõsi, näiteks kirikud on katuserahadega saanud sõna otseses mõttes oma katuseid parandada. Katuseraha mõistegi on pärit ajast, kui pühade hoonete katusevaltside kinnitamiseks oli kohalikul poliitikul vaja veidi tuge anda. Kirikute katused on teadupoolest suure pindalaga, reeglina vanad ja kogudustel endal eurosid napib.Nii on ka ajast aega olnud, et kohalikud poliitilised liidrid kirikuid toetavad.
Vaja on terviklikku plaani
Ainult et tegelikult on varasemalt kirikuid toetatud ikka päriselt oma rahast, mitte maksumaksja raha poolpettusena enda panusena näidates. Suured kirikukatused näitavad teed, et nende korrashoidmise lahendus ei tohikski olla juhuslikud katuserahad riigikogu üksikute poliitikute suvast, vaid süsteemne toetamine ja rahastus. Seni on kogudused olnud justkui surnud ringis, kus tegelikud vastutajad said öelda, et minge, küsige, käsi pikalt ees, mõnelt riigikogu liikmelt, ehk näkkab. Eesti kirikud väärivad selle asemel terviklikku plaani.
Tegelikult on terviklikku plaani vaja mistahes ehituse jaoks, nagu nägime eespool koolimaja näitel. Ehitustöödel on oma loogiline järjekord – kõigepealt tuleb korda teha seina sees olev torustik ja alles siis seinu värvida. Katuseraha kipub aga minema jupiti inimestele või asjadele, kelle või mille kõrval on poliitikul olnud tore pilti teha. See ei ole raha mõistlik kasutamine.
Mõistlik ja väärtuspõhine on kohaliku kooli või kiriku terviklik plaan kohalike inimestega läbi arutada nii, et pikk plaan on ette teada. Mitu pead on ikka mitu pead. Nii sünnivadki läbipaistvalt ettevalmistatud plaanidest ilusad ja pikalt püsivad tulemused.
Riigieelarve iga rida, iga maksudest kogutud euro kasutamine peab olema põhjalikult ja järelemõeldult ette valmistatud. Katuseraha jaotamine on sellise mõistlikkuse vastand. Häid tulemusi saab palju odavamalt, palju efektiivsemalt, vähema rahaga, demokraatliku riigieelarve protsessiga. Eesti 200 programmis oli sellest tulenevalt lubadus lõpetada katuseraha jagamine ja teha riigieelarve korda. Katuseraha jagamise lõpetamise lubadus on tänavusest täidetud, riigieelarve selgeks, ökonoomseks ja läbipaistvaks tegemisega jätkame tööd.