Majandus- ja infotehnoloogiaminister kohtus neljapäeval Pariisis Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) peadirektori Josef Aschbacheriga, kellega allkirjastati tellimusleping koostööks.
«Eesti on olnud Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriik kaheksa aastat. Selle aja jooksul on ESA aidanud Eestil kasvatada mitte üksnes meie kosmosesektorit, vaid süvatehnoloogia sektorit laiemalt. ESA toel oleme andnud hoogu juurde innovatsioonile ja teadustööle ning pakkunud Eesti ettevõtetele väljundit läbi kosmosetehnoloogiate arendamise. Eesti on selle eest tänulik ning täna sõlmitud leping avab uue peatüki ESA ja Eesti suhetes,» ütles .
Ka Euroopa Kosmoseagentuuri peadirektor Josef Aschbacher tunnustas Eesti senist head koostööd ESA-ga. «Täna sõlmitud tellimusleping võimaldab meil Eesti ja ESA ühist edulugu jätkata,» kinnitas ta.
ESA liikmelisus võimaldab Eesti ettevõtetel osaleda kõrgtehnoloogiliste lahenduste arendamises ja ekspordis ning kiirendada suure lisandväärtusega majandussektorite osakaalu kasvu Eesti majanduses. Riiklik tellimuslepingu formaat võimaldab liikmesriigi poolt suunata ESA-sse täiendavaid vahendeid oma tehnoloogiasektori arendamiseks, aga ka riiklikku kosmosepoliitikat toetavate tegevuste elluviimiseks.
Leping hõlmab tegevusi Eesti süvatehnoloogiasektori arendamiseks, teadus- ja arendustööd, kosmosevaldkonna haridustegevusi ja koolitusi, tehnoloogiasiiret ning tegevusi Eesti kosmose küberturbevaldkonna edendamiseks.
«Sisuliselt tähendab see, et me investeerime järgmistel aastatel täiendavaid vahendeid Eesti kosmosetehnoloogiate arendamisse. Selle tulemusena toome Eesti süvatehnoloogia valdkonda uusi haritud noori, spetsialiste ja eksperte, loome Eesti ettevõtetele head eeldused kosmose riistvara arendamiseks ning aitame luua ettevõtetele uut turgu ja kaasata täiendavaid investeeringuid,» selgitas minister.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kosmosevaldkonna juhi Paul Liiase sõnul toob ESA liikmelisus lisaks tehnoloogiasektorile märkimisväärse väljundi pakkumise Eesti riigile ka reaalset tulu.
«ESA tööstuspoliitika näeb ette, et igale liikmesriigile garanteeritakse tagastuskoefitsent 0,95 protsenti ESA-sse panustatud vahenditest. Eestil on see koefitsent tänavuse aasta esimese kvartali seisuga 1,38 protsenti, mis on kõrgeim näitaja ESA liikmesriikide seas.»
Liias valiti suvel liikmesriikide poolt ka ESA rahanduse ja halduse komitee eesistujaks. See on Eestile väga suur tunnustus juhtida ESA sisuliselt ühe tähtsaima organi tööd, mis mõjutab nii agentuuri kui Euroopa kosmosevaldkonna käekäiku.
Eesti ja ESA vaheline tellimusleping kestab 5 aastat perioodil 2023-2027 ning prognoositud eelarve on ligikaudu 10 miljonit eurot.