Vana kuld – Keskerakond, vene kool ja lähenevad valimised
Aleksei Jašin (Eesti 200 aseesimees)
Täpselt aasta enne valimisi avastas Riigikogu liige ja keskerakondlane Vadim Belobrovtsev, et eestikeelsele haridusele üleminek ei olegi õige reform ning see tuleks vähemalt osaliselt tagasi pöörata.
Keskerakonnal oli seitse aastat vabariigi valitsuses võimalus korraldada võimalikult hea üleminek eestikeelsele haridusele. Selle aja jooksul kuulus haridusministri portfell Mailis Repsile. Muuseas hääletas Keskerakond 2022. aasta suvel Riigikogus eestikeelsele haridusele ülemineku vastu lasteaedades, mille tulemusel otsustas Reformierakond koalitsiooni lõpetada.
Tallinnas oli aega peaaegu 20 aastat, millest viis aastat vastutas haridusvaldkonna eest abilinnapeana isiklikult Vadim Belobrovtsev. Temal ja tema kolleegidel oli võimalus teha üleminek eestikeelsele haridusele “õigesti”. Selle asemel võideldi aga 100-protsendilise venekeelse hariduse eest, mis tõi alati palju hääli. Neid ei huvitanud ei eestikeelne haridus ega hariduse kvaliteet. Eesmärk oli teha poliitikat venekeelsete õpilaste ja elanike arvelt.
2022. aasta lõpus jõuti lõpuks Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatide valitsuses kompromissini reformi käivitamiseks ning vastava seaduse vastuvõtmiseks Riigikogus, alustades lasteaedadest ning 1. ja 4. klassidest. Tänaseks on möödunud juba üle veerandi kuueaastasest reformi elluviimise perioodist.
Koolijuhid, õpetajad ja pered on teinud tohutu töö, et üleminek õnnestuks võimalikult hästi. Varasemad tasemetööd ning Tallinna Haridusameti värskem ülemineku monitooring näitavad, et pealinnas saavad rohkem kui pooled üleminekukoolid suures plaanis hakkama ja teevad oma tööd hästi. Selle asemel, et neid kiita ja raskustes olevaid koole veelgi enam toetada, tuleb vana hea Keskerakonna poliitik aasta enne Riigikogu valimisi kindlustama venekeelseid hääli ning külvama kahtlusi valdkonnas, kus on vaja kindlat juhtimist ja selget kommunikatsiooni. See on häbiväärne.
Keskerakondlane Vadim Belobrovtsev väidab oma usutluses, et absoluutne enamus 4. klassi lapsi õppis enne seda kolm aastat peaaegu sajaprotsendiliselt vene keeles. Eestikeelset õpet oli tõepoolest oluliselt vähem — ja see on Keskerakonna juhtimise tulemus —, kuid tegemist on siiski eksitava väitega. Tallinnas oli näiteks 20 vene koolist 13 enne üleminekut liitunud keelekümblusprogrammiga. Mõnes koolis toimis see paremini, mõnes kehvemini, kuid üldjuhul just nendes koolides on nii praegu kui ka varasemalt olnud tasemetööde ja eksamitulemuste põhjal paremad eesti keele ning teiste õppeainete teadmised. See kõik õnnestus hoolimata Keskerakonna juhtimisest.
2027. aasta märtsis hakkavad ülemineku vastased valijad küsima Vadim Belobrovtsevi ja Keskerakonna käest, kus on lubatud reformi tagasipööramine 4.–6. klassides. Kas see tõstatub valimiste järel koalitsioonikõnelustel Keskerakonna ja Isamaa vahel? Sellele annab vastuse valimistulemus ning see, kui palju suudavad Keskerakonna poliitikud teemat üles kütta.
Muuseas on Tallinna linna käsutuses Princeton’i ülikooli doktorandi teadustöö andmed, mis mõõdavad üleminekukoolide lastevanemate hoiakuid. Nendest nähtub selgelt, et ülemineku esimese aasta lõpuks ei ole vanemate hoiakud halvenenud, vaid on muutunud pigem kergelt positiivsemaks. Teaduslikud uuringud aga härra Belobrovtsevit ei huvita. Julgen väita, et enamik ülemineku vastaseid või vähemalt skeptilisi valijaid ei ole üleminekuga otseselt seotud. Kui kuulata päevade kaupa Keskerakonna poliitikute skeptilist arutelu ülemineku teemal ning võib-olla poole kõrvaga ka vene propagandat, siis on vastuseis üleminekule kerge tekkima.
Isamaa puhul on kujunenud tavapäraseks olukord, kus koalitsioonipartner edastab oma valijatele eri keeltes vasturääkivaid sõnumeid. Tallinna linnapea Peeter Raudsepp saab alati Isamaa valijatele selgitada vastupidist. Eestimeelsus ja muud väärtused seejuures õnneks ei ole takistuseks.
Eriti kummaline on Belobrovtsevi sõnade õigustamine nii Mihhail Kõlvarti kui ka Peeter Raudseppa poolt väitega, et ka Kristina Kallas ja Jevgeni Ossinovski on toonud välja probleeme ja väljakutseid 4. ja 5. klassi üleminekul. Viimased on olukorda monitoorinud ja avalikult tunnistanud, et väljakutseid on. Härra Belobrovtsev teeb aga ettepaneku reform sisuliselt tagasi pöörata. See on kurb ja piinlik — eriti nende koolijuhtide ja õpetajate ees, kes reformi igapäevaselt ellu viivad.