Eesti 200 kandidaadid
Janno Kuldkepp
PärnumaaTervishoiutöötaja ja üliõpilane
Janno on üleskasvanud Kihnu saarel, kus ta veetis terve enda lapsepõlve. Gümnaasiumiaastad möödusid tal Pärnus. Oma olemuselt on Janno läbi ja lôhki kihnukas, kes hindab Kihnu saarel au sees olevaid vanu traditsioone, millest peetakse lugu õnneks veel tänapäevalgi ning loodetavasti ka tulevikus. Hetkel õpib ta Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis kolmandal kursusel õendust. Tema südamelähedaseimaks eesmärgiks on tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi muutmine inimestele personaalsemaks. Igapäevane töö kiirabis on andnud talle reaalse ettekujutuse tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valupunktidest. Janno soov tulevikus on näha rohkem rõõmsaid ja terveid Eestimaa inimesi, kes tunneksid, et riik on teinud endast kôik nende tervise ja sotsiaalse heaolu parendamiseks.
Kadri Tali
PärnumaaPõhjamaade Sümfooniaorkestri looja ja juht
Kadri Tali on Põhjamaade Sümfooniaorkestri looja ja juht, digitaalse noodiarenduse startupi Scoremusic üks tegijatest, endine Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor ja Soome Rahvusooperi ooperikoori direktor. Peab oluliseks kultuuri tugevat sidet majandusega. Kultuurivaldkonnas uute võimaluste loomist ja laste huviharidusse panustamist, kultuuri ja ettevõtlusvaldkonna koostööd, mis võimaldab mõlemal „lavale tõusta“ ja areneda nii Eestis kui väljaspool.
Toomas Pajula
PärnumaaAjaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, koolidirektor
Teist põlve hinnatud koolmeister, kes ei ole väsinud ka ise õppimast. Eesti Kongressi saadikuna püüab teha vigade parandust praeguste riigijuhtide poliitikas ja seda eelkõige hariduse uuendamisel ning maaelu elavdamisel. Endise Kihnu koolijuhina peab oluliseks väikeste maakoolide võrgu elujõulisena hoidmist. Selleks tuleb kandidaadi arvates viimase haldusreformi tagajärjel ebaühtlustunud koolivõrk korrastada ja viia ühtse riikliku süsteemi osaks. Riiklikud õppekavad peavad olema samad nii eesti- kui ka võõrkeelses koolis. Kõik Eestis kooli lõpetanud peavad ka tegelikult oskama suhelda eesti keeles. Õppekavade individualiseerimine on teretulnud, kuid selleks tuleb kõrgkoolidel pöörata oluliselt enam tähelepanu õpetajate ja eripedagoogide järelkasvule ning nende väljaõppe kvaliteedile. Kandidaadi meelest oleks parim kui Eesti maaelu saaks korraldatud põhjamaiselt toimivalt, mugavalt ja turvaliselt. Meie igapäevased ootused väärivad teokstegemist.
Sirje Niitra
PärnumaaSirje Niitra sündis Pärnumaa servas Läti piiri ääres lihtsate tööinimeste peres. Kui ta oli vaid kaheaastane, viidi väiketalunikust isa valekaebuse alusel Venemaale vangi. Süüdistuseks oli koostöö kohalike metsavendadega. Isa vabastati pärast Stalini surma, kuid tervise oli ta jätnud Siberisse. Ema tegi terve elu rasket tööd algul kolhoosis sisuliselt ilma tasuta, hiljem kalakombinaadis väikese palga eest. Lapsepõlv möödus Sirjel mere ääres – algul Treimanis ja hiljem Pärnus Raekülas, kuhu vanemad maja ehitasid. Nii Raeküla koolis kui Pärnu I Keskkoolis oli ta usin õpilane ja võttis aktiivselt koolielust osa nii sportlase kui taidlejana.
Ühe aasta on Sirje õppinud Tartu Ülikoolis vene keelt ja kirjandust, kuid lõpetas ülikooli hoopis psühholoogina. Paljud tänased tippjuhid mäletavad teda Majandusjuhtide Instituudist kui sealse õppetööd üht korraldajat. Kui isikliku elu keerdkäigud ta 1980. aastal Hiiu saarele viisid, polnud seal psühholoogi tööd pakkuda ja temast sai kohalikus lehes ajakirjanik. Sestsaadik on naine töötanud Õhtulehes, Hommikulehes, Eesti Elus, Eesti Päevalehes, Äripäevas ja Maalehes, kõige pikemalt aga Postimehes. Sirje meelisteemad on majandus, ettevõtlus, tervishoid, tööelu. Lugejad hindavad kõrgelt tema terava sule ja tundliku närviga kirjutatud arvamuslugusid.
Sirje Niitral on kaks last ja viis lapselast, kellest noorimaga ta heal meelel laupäeviti kaneelisaiu küpsetab.
Tarmo Valgepea
Pärnumaa Kandidaat nr. 918Sigrit Roosileht
Pärnumaa Kandidaat nr. 919
Mati Tiimus
PärnumaaEttevõtja
Mida rohkem on ühiskonnas edukaid ettevõtjaid, seda paremini sel ühiskonnal läheb. Tähtis on rikka keskkihi tekkimisel ühiskonnas. Et see kõik ka selliselt läheks, on vajalik riigipoolne igakülgne toetus ettevõtlusele. Samuti ei tohi kehtiv maksusüsteem narrida töötegijat. Kes rohkem panustab, peabki ka rohkem saama. Ei poolda astmelist tulumaksu eraisikutele, töölkäivate pensionäride motivatsiooni äralõikamist. Meie pensionisammaste tootlus on murettekitav. Ümber on vaja vaadata nende hinnastamisskeemid. Eesti poliitikasse on vaja rohkem värsket õhku, mitte läbi poliitika enda taskuid täitvaid poliitlibedikke.
Jevgeni Gorlevski
PärnumaaJevgeni on 37 aastane mees, kes hoolib inimestest. Kõik tema töökohad on samuti seotud kaaskodanike turvamise või vahetu abistamisega. Seitse aastat tagasi sattus Jevgeni traumasse, millest pole tänaseni täielikult tervenenud. Jevgeni on nüüd puudega inimene, aga see ei ole takistuseks, et edasi töötada ja teisi abistada. Jevgeni õppis selgeks massööri ameti ja pakub teenust läbi loodud perefirma. Lisaks õpib ta selle kõrvalt tegevusjuhendaja ametit ja soovib saada nõustajaks. Kõige muu kõrvalt on ta alati valmis tegema vabatahtlikku tööd kolmandas sektoris.
Monika Siruli
PärnumaaMonika on sündinud, kasvanud ja suurema osa oma elust elanud Tartus. Tänaseks on elukorraldus viinud ta elama Pärnusse. Monika on töötanud üle 15 aasta laborandina ja saanud sellealase töökegemuse ka Soomest. Talle meeldib töö inimestega. Täna omandab Monika kolmandat kõrgharidust. Bioanalüütiku kutsekõrgharidus ja rahvatervise kutsemagister tervisekaitses ei toeta tema tahet töötada juhtumikorraldajana sotsiaalvaldkonnas. Just sellest ajendatuna alustas ta uuesti õpinguid Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse erialal. Sotsiaalkaitse on see, milles Monika näeb suuri puudusi ja soovib neid parandada. Ta on üle 10 aasta MTÜ Händikäpp juhatuse liikmena teinud vabatahtliku tööd puudega inimestele ja tavanoortele suunatud projektides.
Herko Sunts
Võru-, Valga- ja PõlvamaaHerko Sunts on jahindustarkvara ja jahikoertele jälgimisseadmeid tootva ettevõtte Huntloc asutaja ning juht. Lisaks abistab ta erinevaid organisatsioone arengu kavandamisel. Herko on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ning töötanud Kuusalu vallavanemana ja Tööinspektsiooni peadirektori asetäitjana. Herko on visiooniga juht, kes julgeb öelda ja teha. Herko kandideerib, kuna tänane riigi juhtimine on tupikteel ja on vaja muutust. Bürokraatia vohab ning süsteemi eesmärk on vaid oma olemasolu õigustamine. See oli ka põhjus, miks ta lahkus avalikust sektorist ja asutas oma ettevõtte. Pikk kogemus avalikus sektoris ja iduettevõtte loojana on tal teadmisi ja oskusi, kuidas muuta tänast riigikorraldus palju tõhusamaks.
Herko on juurtega Otepäälane ning tema jaoks on oluline elamise, õppimise ja töötamise võimalikkus maal. 4 lapse isana tahab ta, et Eesti pakuks lastele maailma parimat õppimis- ja arenemiskeskkonda. Igal lapsel peab olema võimalik käia kodulähedases algkoolis ja linnalises keskuses olevas tipptasemel gümnaasiumis. Ettevõtjana soovib ta, et riik soosiks oma ettevõtete rahvusvahelist kasvu ning pole oluline, kas see tegutseb Tallinnas või Pukas.
Epp Petrone
Võru-, Valga- ja PõlvamaaEpp Petrone on avaldanud üle 20 raamatu, neist olulisemaid on keskkonnateemaline “Roheliseks kasvamine”. Tema kirjastus Petrone Print on tuntud kui eestlaste elukirjanduse, “Minu…” sarja väljaandja. “Meie Eesti” sarjas on Petrone harinud aga lapsi.
Petrone oli rohelise partei üks asutajaliikmeid. Ta on olnud aktiivne erinevate erakoolide ja päevahoidude juures. Lisaks kirjastamisele on ta tegelenud muu ettevõtlusega: eksportinud Eesti käsitööd ja toitu, importinud Eestisse mahetooteid, asutanud poe. Ta on tegutsenud kolumnisti ja blogijana.
“Olen otsustanud mõnest poliitikamaastiku kombest hoiduda,” ütleb ta. “Oma podcastis arutlen sõbralikult ka konkurentparteide esindajatega. Ja oma numbrit ei kavatse ma kusagil kuulutada, sest see numbrisüsteem on mu meelest osa valimiste raiskajalikust olemusest.”
Petrone programmis on stardiraha ja tugivõrk külakoolide asutamiseks ja huviharidus-ideede toetamiseks, haigekassasse ennetusteenuste lisamine, teadusrahade suunamine uute enegeetikalahenduste otsimisse, inimeste kaasamine prügisortimisse ja taaskasutusse läbi avatud ideekonkursside. Kust saada selleks raha? Maksustada plast(pakend)id ja kahjulikud e-ained, lisamaksustada lageraie.
Petrone peab talu Obinitsa lähistel ja linnakodu Põlvas. Üks tema lootusi on kutsuda kokku Eesti-Seto-Vene piiriteemaline sõbralik ümarlaud ja pakkuda seal välja kompromiss, mis tooks kaasa Eesti kodanikele odavad ja kiired Vene viisad.
Igor Taro
Võru-, Valga- ja PõlvamaaNelja lapse isa ja maaelu toetaja. Ametilt ajakirjanik. Tegutsenud nii Eesti väliskorrespondendina Moskvas, Postimehe välistoimetuses, Aktuaalse Kaamera Kagu-Eesti korrespondendina kui ka reporterina kriisikolletes. Andis 9 aasta jooksul peatoimetajana välja ajalehte Setomaa. Oli viimane Põlva maavanem ning ühinemisjärgse Põlva valla volikogu esimees.
Einar Visnapuu
Võru ettevõtja ja Alko1000 omanik Võru-, Valga- ja Põlvamaa Kandidaat nr. 906
Are Selge
Võru-, Valga- ja PõlvamaaPõllumajandusettevõtte juht ja õppejõud
Aastaid tegutsenud Eesti põllu- ja maamajanduse arendamise nimel. Seda nii üliõpilasi õpetades ja neid motiveerides maale tööle asuma, kui ka reaalses põllumajanduses teooriat praktikaga ühendades. On seda meelt, et mõlemas vallas on meil Eestis veel palju ära teha. Maaelu maine kujundamine on eelkõige meie, maarahva, endi kätes. Efektiivne ja loodushoidlik maal majandamine samuti. Ülikooli(de) veel sisulisem kaasamine Eesti maaelu kujundamisesse, saab olema meie tugevuseks.
Krista Sildoja
Võru-, Valga- ja PõlvamaaErahuvikooli eestvedaja ja õpetaja
Krista Sildoja on etnomusikoloog, rahvamuusik ja rahvamuusikaõpetaja, pärimusmuusikahariduse üks aktiivsetest eestkõnelejatest. Erialalise hariduse on ta omandanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ning kaitsnud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduste osakonnas magistritöö vana viiulimuusika uurimise alal. Krista Sildoja on asutanud MTÜ Virbel erahuvikooli, kirjutanud koolile õppekava ning vedanud kooli tegevust 2012. aastast tänaseni. Huvikoolil on kaks osakonda ühtekokku 155-e eri vanuses pillimänguõpilasega – Mooste Rahvamuusikakool Põlvamaal ning Viimsi kitarri- ja klaveriõpe Harjumaal. Lisaks tegutseb Krista Sildoja õppematerjalide väljaandja ning erinevate koolituste läbiviijana nii kodu- kui välismaal, külakogukonna eestvedaja ja kultuurikorraldajana. Sildoja on pälvinud oma aastakümnete pikkuse erialase tööga mitmeid riiklikke tunnustusi, nagu nt Presidendi Kultuuri rahastu Noore kultuuriinimese preemia (2002), Eesti Vabariigi riigi kultuuripreemia (2004), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2013), Eesti Muuseumite Aastaauhinna parima teadustrükise vallas (2014). Sildoja kandideeris 2017. a. kohalikel valimistel Põlva vallas valimisliit Tuleviku Põlvamaa nimekirjas.
Merlis Pajustik
Vastseliina noortejuht Võru-, Valga- ja Põlvamaa Kandidaat nr. 909Margit Lail
Kanepi Jaani koguduse õpetaja Võru-, Valga- ja Põlvamaa Kandidaat nr. 910Mikk Mäesaar
Rallisportlane Võru-, Valga- ja Põlvamaa Kandidaat nr. 911
Katrin Jõgeva
Võru-, Valga- ja PõlvamaaOn kahe poja ja ühe tütre ema ning tütrepojale vanaema. On sündinud, õppinud keskkoolis ja ka töötanud peamiselt Ahjal. Kooliga on tugevad sidemed, esmalt õpilasena, hiljem vastava hariduse omandades õpetajana ning mõned aastad kooli ning lasteaeda juhtides. Katrin hoolib kodukoha heaolust, toetab võrdsete tingimuste loomist kõikidele lastele. On järjekindel, empaatiline ning arengut toetav juht.
Aleksandr Širokov
Jõgeva- ja Tartumaa (va. Tartu linn)Peipsiääre Vallavanem
Aleksandr Širokov sündis Tartu linnas 1978. a, lõpetas Tartu 4. keskkooli 1996. a ja TÜ majandusteaduskonna ettevõttemajanduse eriala bakalaureuse õppe 2000. a. Kuni 2013. a tegutses erasektoris. Märgates, et tema kodukant vajab kiiret arengusüsti ja täielikku juhtimissüsteemi muutmist, otsustas kandideerida 2013. a vallavolikokku. 2013. a valiti teda Peipsiääre valla vallavanemaks. Alates 2013. a on Väike-Kolkja Vanausuliste Koguduse juhatuse esimees. Peipsiääre vallavanema ametisse astumisel nimetati teda Sihtasutus Peipsiveere Hooldusravikeskus nõukogu liikmeks ja valla esindajaks 2014. aastal ja ta jätkab seal käesoleva hetkeni nõukogu esimehena. Kandideeris Riigikokku 2015. aasta valimistel ja kogus 1137 häält. Alates suvest 2017 kuni oktoobrikuu 2017 valimisteni juhtis kahte omavalitsust – Kallaste linna ja Peipsiääre valda. Alates 1. jaanuarist 2018 juhib viie omavalitsuse ühinemise teel moodustunud ühtset Peipsiääre valda. Aleksandr võttis selle väljakutse täie tõsiduse ja vastutustundega ning kuna jõudu, energiat ja tahtmist jagub, otsustas panustada ka terve Tartu ja Jõgevamaa piirkonda, kandideerides 2019. a Riigikokku.
Ülle Pärl
Jõgeva- ja Tartumaa (va. Tartu linn)Majandusteadlane
Ülle Pärl on tegutsenud ettevõtja, raamatupidaja ning finantsjuhina üle 20 aasta. Ta on Eesti Maaülikooli dotsent. Ülle on töötanud Tampere Ülikooli ning Mikkeli Rakendusülikooli juures Soomes ning Sydney Ülikooli juures Austraalias. Ülle on paljude rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liige. Ülle Pärl on olnud Raamatupidamisseaduse muutmise seaduse ekspertkogu liige ja Kutsekoja OSKA programmi majandusarvestuse valdkonna ekspertkogu liige. Ta juhtis Rahandusministeeriumi Arvestusala Terminoloogiakomisjoni ja ta on ACCA koolituste pakkumise koordinaator Eestis.
Majandusteadlase ja ettevõtjana tahab Ülle Pärl Riigikogus seista väikeettevõtluse ja maaelu arengu eest, sest on veendunud, et just siin on peidus Eesti “Nokia”. Meie riik ja ettevõtlus vajavad elurõõmsaid, uudishimulikke, koostööalteid ja loomingulisi inimesi, kelle arengut peab toetama meie koolisüsteem. Ema ja vanaemana tahab Ülle, et Eesti oleks parim koht lastega peredele ning et algkoolid meie küladest ei kaoks ja Eestis võiks unustada sõna “ääremaa”. Ülle Pärl usub, et järgmiste kümnendite suurim väljakutse ja võimalus on hoida ja targalt arendada Eestit kui parimat inimeseks olemise keskkonda. Parimat keskkonda elurõõmsatele, hakkajatele ja hoolivatele inimestele.
Kadi Ploom
Jõgeva- ja Tartumaa (va. Tartu linn)Kadi on sündinud 1988 aastal Tartus. Kooliteed alustas Tartu Karlova koolis ja edasi viis elu Valgamaale, kus sai lõpetatud Tsirguliina Keskkool. Juba Valgamaal elades hoidis hing ikka Tartu poole, kus sai õpitud Tartu Kutsehariduskeskuse turismikorralduse erialal. Turismialased õpingud jätkusid Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis. 4 aastat arendas ja turundus ta Valgamaad. Viis aastat tagasi tõi elu ta uuesti Tartumaale, et hakata vedama Peipsimaa piirkonna arengut, millesse ta on pannud kogu on jõu ja energiaga.
Oma töös on Kadi kokku puutunud Peipsimaa sihtkoha arendamise, turundamise ja juhtimisega. Kadi on juhtinud erinevaid projekte nii siseriiklikul – kui rahvusvahelisel tasandil. Piirkonna arendamisel on olulisel kohal hea koostöö ettevõtjate ja kohalike omavalitsustega, nende toetamine ning piirkonna muutmine atraktiivseks turismisihtkohaks. Kadi soov on muuta Eesti rahvusvaheliselt tuntuks – , nutikaks – ja heade ühendustega riigiks!
Maarika Kukk
Jõgeva- ja Tartumaa (va. Tartu linn)Perearst ja lastearst
Maarika Kukk on pikaaegse kogemusega perearst-lastearst, kes teab ja tunneb Eesti inimeste tervise probleeme ning ka nende ootusi meditsiini süsteemi poolt. Olles töötanud praktilises meditsiinis juba 34 aastat, otsustas Maarika oma teadmisi panna tööle Eesti riigi ja meie kõigi heaks. Arst poliitikas on haruldane, kuid seda väärtuslikumad on tema teadmised ja kogemused nii meditsiini kui ka sotsiaalvaldkonnas.
Kaare Põder
Jõgeva- ja Tartumaa (va. Tartu linn)Koolijuht kahele lasteaed-algkoolile Jõgevamaal.
Evelin Pärl
Jõgeva- ja Tartumaa (va. Tartu linn)Evelin Pärli meditsiiniline haridus ning varasem karjäär viies erinevas riigis annab talle laialdaste kogemuste pagasi, mille baasil panustada seadusloome kaasajastamisele ning vajaduspõhisele lähenemisele. Ta on konsultatsiooniettevõtte OREA kaasasutaja. Evelin Pärl on abielus ja peres kasvab 2 poega.
Väino Uibo
Jõgeva- ja Tartumaa (va. Tartu linn)TEGELEB TEATRIKUNSTIGA.
Ronald Laarmaa
Jõgeva- ja Tartumaa (va. Tartu linn)Õppejõud ja hüdrobioloog
Kogu oma senise elu olen erinevate rollide kaudu olnud seotud haridussüsteemiga: läbi põhi- ja keskkooli õpilasena, bakalaureuse- ja magistriõppes üliõpilasena, hetkel aga doktorandi, nooremteaduri ja õppejõuna. Olen omal nahal tundnud haridusmaastiku käänulist ja vahetevahel ka auklikku teed ja näen kuidas seda hädasti kohendada on vaja. Minu eesmärk on oma teadmiste, oskuste ja kogemustega panustada Eesti hariduse ja teaduse jätkusuutlikusse, et Eesti inimesed oleksid haritud ja Eesti teadus oleks suunanäitajaks kogu maailmale. On tagumine aeg alustada haridusvaldkonna päris probleemide lahendamisega. Erialalt olen hüdrobioloog ning uurin peamiselt siseveekogusid. Meie peamised varad on terve ja targasti majandatud mets, viljakas muld ning puhas vesi. Üht ei saa ega tohi majandada teise arvelt. Oleme harjunud majandama põlde ja metsi, ent tänaseni pole suutnud tervendada mitte ühtegi seisuveekogu. Ometi on mitmete Eesti veekogude põhjasetted väga fosforirikkad, see loodusvara on tähelepanuta jäetud. On aeg hakata arendama ja rakendama ringmajandamise mudeleid, et meie loodusvarad oleksid maksimaalselt väärindatud. Olen avatud ja aktiivne inimene, töökus ja kohusetundlikkus on aidanud mul saavutada palju enesele seatud eesmärkidest. Vabal ajal loen palju ning täiendan oma teadmistepagasit igal võimalikul moel. Olulised otsused põhinegu teadmistel, mitte emotsioonidel!
Margus Pärsik
Jõgeva- ja Tartumaa (va. Tartu linn)Kõrveküla Spordihalli juhataja
“Eluaegne spordimees.”
Töötanud 30 aastat Kõrveküla Spordihallis. Selle kõrval töötanud ka kehalise õpetajana. Hetkel põhitöö kõrvalt võrkpalli noortetreener Tartu Spordiselts Kalev võrkpalliosakonnas. Kolm last, neli lapselast.
Pille Tsopp-Pagan
Tartu linnPikaajalise kogemusega juhina inimõiguste eest seisja Pille on viimase kaheksa aasta jooksul oma hoolealuste õiguste valvurina osalenud tegevuste ja seaduste koostamise juures riigi tasandil. Kogukonda panustab ta läbi naiste tugikeskuse tegevuse, olles koos oma tiimiga perevägivalla teema hinnatuimad spetsialistid Eestis. Teades, et ratast pole vaja uuesti ja uuesti leiutada, on ta otsinud töö paremaks muutmiseks teadmisi Eestist väljaspool. Rahvusvaheliste projektide ja lektorite Eestisse toomine on tähtis-teiste kogemuste kaudu saame hädasolijate aitamiseks paremaid töövõtteid ja -vahendeid.
Euroopa Naised Vägivalla Vastu katusorganisatsioon pidas tema tegevust oluliseks, määrates ta oma presidendiks. Esmakordselt kandideerima ajendas soov sotsiaalvaldkonnas midagi päriselt ära teha. Avalikult, ausalt, jätkusuutlikult ja debateerides. See vähene ressurss, mis jaotub, tuleb jagada targalt ja säästlikult, hoolitsedes selle eest, et üheski ses valdkonnas olevas lõigus kvaliteet ei langeks, olemasolev hea energia saaks tunnustatud ja kasutatud, spetsialistide eest oleks hoolitsetud ning tegevuste efektiivsus ikkagi tagatud. Igas sotsiaaltegevuse lõigus peab olema kõige tähtsam inimene-see, kelle jaoks me töötame.
Tanel Tein
Tartu linnTanel Tein peab end inimeseks, kelle jaoks ei ole võimatuid eesmärke ja kes viib oma ettevõtmised alati lõpule. Ta näeb maailmast suuremat pilti ja usub, et hea tahtmise juures on kõik võimalik. Tuleb vaid luua visioon, leida motivatsioon ning kavandada detailselt, kuidas eesmärk ellu viia. Kindlasti peab visioon olema reaalne ning teostatav mõistliku aja jooksul.
Arena Tartu ja Euroopa moodsaima perekeskuse loomine Tartusse on just see, mis Tartu majanduselule jõudu annab ning piirkonna käima tõmbab.
Viimasel ajal on aga tunda, et Tartu ja Lõuna-Eesti hääl ei kõla riigi tasandil piisavalt. Ka Tartul endal jääb puudu ambitsioonist seada suuremaid sihte ning neid teostada. Just seetõttu on vajalik anda oma panus, et tuua ka Lõuna-Eestisse riigipoolsed vajalikud investeeringud – et Lõuna-Eesti ja Tartu oleksid uuenduslikud ja see oleks värske piirkond, millel on kõigile midagi pakkuda.
Haridus: Tartu Ülikool, füsioteraapia eriala, magistrikraad 2003.
Kristiina Tõnnisson
Tartu linnHaridusjuht
Kristiina on laiade kogemustega haridusjuht ning aktiivne kolmanda sektori vedaja. Ta on töötanud nii avalikes, era- kui ka kolmandas sektori organisatsioonides nii Eestis, Lääne-Euroopas kui USAs. Ta on juhtinud Tartu ülikooli avaliku halduse osakonda, riigiteaduste instituuti ja Euroopa kolledzit. Aastaid juhtis ta Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogu tööd. Kristiina on avaldanud mitmeid artikleid juhtimisest üleminekuühiskondade avaliku sektori organisatsioonides ning ta on osalenud arvukates rahvusvahelistes uurimisprojektides. Mitmeid aastaid oli ta AVP sõltumatu hindaja Eesti avatud valitsemise tegevuskava täitmisele. Kristiina on hinnatud ekspert kõrghariduse kvaliteedi hindamisel ja hetkel on ta valitud Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensis nõukogu esinaiseks. Kristiina on omandanud doktorikraadi avalikus halduses ja sotsiaalpoliitikas Tartu Ülikoolist ning magistrikraadi avalike organisatsioonide juhtimises New Yorki ülikoolist. Talle on omistatud nii Tartu Ülikooli teenetemärk kui EV siseministeeriumi kodanikupäeva aumärk. Kristiina oli üks Eesti200 manifesti autoritest ning kuulub hetkel erakonna Eesti200 juhatusse.
Margus Tsahkna
Tartu linnRiigikogu liige, endine kaitseminister
Margus Tsahkna on poliitik ja ühiskonnaedendaja. Ta on olnud aastatel 2016–2017 Kaitseminister, 2015–2016 Sotsiaalkaitseminister ja 2007–2015 Riigikogu liige, millest 2011–2014 oli ta sotsiaalkomisjoni esimees.
Ta on õppinud Tartu Ülikoolis usuteadust, täiendanud end Toronto Ülikoolis rahvusvahelise õiguse ja Tartu Ülikoolis õigusteaduse alal.
Margus Tsahkna kuulub korporatsiooni Sakala, on MTÜ Tartu Kristlik Noortekodu juhatuse liige, Pro Patria Koolituskeskuse juhatuse liige, SA Tähelaps nõukogu liige. Ühtlasi kuulub ta Kindral Johan Laidoneri Seltsi ja NATO Ühingusse. Margus Tsahnka on abielus ja tal on tütar ning kaks poega.
Jüri-Ott Salm
Tartu linnSA Eestimaa Looduse Fond, projekti „Soode kaitse ja taastamine” koordinaator
Minu jaoks on märgilised järgnevad Eesti 200 võetud väljakutsed, mis ka minu senises tegevuses looduskaitses on olulisel kohal: Loodusmaastike ja põllumajandusmaade mitmekülgseid hüved on hoitud vähemalt tänasel tasemel. Hoiame liikide arvukust ja esinduslikkust – eesmärgiks on tagada head tingimused Eestis elavatele liikidele. Elurikkuse hoidmine peab tagama siin esindatud liikide säilimise. Hoitud on biomassis ja mullas seotud süsiniku tagavara, linnade ümbruse rohealasid ja mullaviljakust. Väärtustame metsa kui liigirikast elukeskkonda loomadele ja taimedele, samuti kui olulist rekreatsiooni ala inimestele ning kui toorainet meie tööstusele. Selle kõige tagamiseks parimal moel algatame metsale järgmise 100 aasta arenguplaani tegemise kus käsitletakse kõiki olulisi aspekte, ka raiemahtusid. Metsamajanduse strateegias toome peamiste metsa funktsioonidena välja metsa raie mahus, mis tagab samaväärse tulu tulevastele põlvedele, elurikkuse säilimise ja CO2 sidumise. Teeme ja viime ellu plaani jõuda 2050. aastaks süsinikneutraalseks riigiks. Tagamaks teadustulemuste rakendatavust peavad teadusharude esindajad olema võrdselt ettevõtluse, kodanikuühenduste, riigiametite esindajatega esindatud riiklike strateegiate ja arengukavade koostamisel.
Kadri Haller-Kikkatalo
Tartu linnKadri H-Kikkatalo on töötanud meditsiinis alates hooldusõest kuni arstikutseni, kuid viisteist aastat tegelenud teaduse- ja õpetustööga Tartu Ülikoolis. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on olnud naiste ja immuunsüsteemi haigused ning naiste ja meeste laste saamise probleemid, mis valdkonnas olnud aktiivne teadusartiklite kirjutaja. Viimastel aastatel on enam huvi tundnud tervishoiu korralduse vastu Eestis ja käesolevast aastast asus juhtima Eesti Haigekassas analüütika osakonda. Lisaks meditsiinile on Kadri läbi isikliku elu olnud seotud puuete laste tervise ja sotsiaalvaldkonna probleemidega. Kadri on seadnud endale eesmärgi töötada selle nimel, et meie meditsiini- ja sotsiaalkaitse valdkonnad saaksid kaasajastatud lähtuvalt inimese vajadustest, kasutades ära andmeid, IT lahendusi ning seniseid kogemusi.
Ismail Mirzojev
Tartu linnTartu Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna üliõpilaskogu esimees
Iseloomustus
Kutseõpetaja, õppetöö ja koostööprojektide edendaja, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna üliõpilaskogu esimees ning noor isa. Ismail on põline Tartlane ja oma õpinguid alustanud Tartu Kunstigümnaasiumis. Teed viisid aga noore poisi välismaale ning tema õppetöö jätkus Aserbaidžaanis. Avardanud enda silmaringi ja kinnistanud võõrkeeli, tänu millele valdab tänaseks viite erinevat keelt, naases ta tagasi Eestimaale. Ta otsustas alustada õpinguid Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Hiljem asus õppima Tartu Kutsehariduskeskuses autotehniku erialal. Paistnud silma kooli juhtkonnale edukate tulemuste, kooli esindamisega ning välisprojektides osalemisega, pakuti talle võimalust asuda aga ise kutseõpetajaks. Teotahteline ja avatud meel on Ismailile äärmiselt loomulikud ning ta otsustas pakkumise vastu võtta. Lisaks asus Tartu Ülikooli haridusteaduste instituuti ennast õpetajana täiendama. Muuhulgas liitus üliõpilaskoguga, kus osutus valitus esimehe kohale. Vahepealse perioodi jooksul toimus ka väga õnnis sündmus ja Ismail sai pisitütre isaks. Suure aktivistina astus ka erakond Eesti 200 ridadesse, sooviga edendada Eesti haridusmaastikut.
Jaak Laineste
Tartu linnTootejuht
Jaak on olnud mitme Eestist pärit eduka rahvusvahelise geoinformaatika valdkonna startupi asutaja, tehniline kaasasutaja või juht: olulisemad neist Reach-U, Nutiteq ja CartoDB Estonia. MTÜde aktivist Eestis, olnud või on juhatuse liige Avatud Maakaardi Seltsis, Eesti Geoinformaatika Seltsis ja UK MTÜ-s OpenStreetMap Foundation. Koolitanud enam kui kahe aastakümne jooksul hulga geoinformaatika valdkonna spetsialiste nii Eestis kui väljaspool, hinnanud EU raamprogrammi projekte Euroopa Liidu juures. Tartu Ülikoolis on saanud kraadid kolmes valdkonnas: psühholoogias, geoinformaatikas (MSc) ning ettevõtluses ja tehnoloogia juhtimises (MBA), informaatikuks õppinud enne seda Nõo Reaalgümnaasiumis. Abielus folklooriteadlase Liisi Lainestega, kolme lapse isa, tegeleb iganädalaselt rahvatantsuga Tartu Ülikooli Rahvakunsti Ansamblis, ja koorilauluga Miina Härma Lauluseltsi Segakooris.
Kirill Avdeljev
Tartu linnEttevõtja
Minu nimi on Kirill Avdejev ja olen 22 aastane ettevõtja. Sellel aastal ma kandideerin Riigikogu valimistel Tartus ja jätkan teemadega, milles mul on ka tõesti midagi anda. Minu arvates kõige suurem probleem Eestis on see, et noorte hulgas on tekkinud trend Eestist ära minna. Nii kaotame igal aastal suurel hulgal ettevõtlikke ja andekaid noori, kes realiseerivad oma võimeid mujal. Tänapäevane maailm on tõesti lai ja väga ahvatlev, aga Eestimaa vajab oma aktiivseid haritud noori, sest väljaränne kahjustab meie riigi majanduslikku heaolu. Kui me soovime, et Eesti riik ka tulevikus konkurentsivõimeline oleks, tuleb luua tingimused, mis hoiaks noori talente siin. See on tõsine probleem ja soovin anda oma panuse, just Eesti noorte huvide ja mõtete eest seismisel. Viimane aeg on midagi muuta!
Karin Jõks
Tartu linnElulugu
Sündis ja kasvas Valgas. Lõpetas Valga 1. Keskkooli ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuri- ja muusikateaduskonna. On töötanud kogu elu Lõuna-Eestis, panustades kultuuri ja hariduse valdkonda nii kultuurimaja juhi, muusikaõpetaja kui huvijuhina. 1995. aastal asus tööle Tartu Descartes`i Lütseumis, kus töötas õpetajana ning viimased 16 aastat huvijuhina. On tegelenud heliloominguga. Tegeleb reikiga, peab oluliseks loodust, inimest ja nende omavahelist harmooniat. Väärtustab haridust ning peab oluliseks, et lisaks akadeemilisele võimekusele hinnataks iga lapse individuaalseid andeid ning toetataks igakülgselt lapse ja noore arengut. Abielus, kolme lapse ema ja kolme lapselapse vanaema.
Ruslan Trochynskyi
Järva- ja ViljandimaaMuusik ja Eesti-Ukraina kultuurisuhete arendaja
Ruslan Trochynskyi on rahvusvaheliselt tunnustatud muusik, Ukraina-Eesti kultuurisuhete arendaja. Ukrainast pärit Ruslan Trochynskyi leidis Eestis oma uue kodumaa tänu muusikale ja armastusele. Tänaseks 14 aastat tegutsenud ansambel Svjata Vatra on Eesti ja Ukraina kultuuri tutvustanud 20nes riigis. 2015. aastal sai ta Valgetähe Teenetemärgi Eesti ja Ukaina kultuurisuhete arendamise eest. Ruslan soovib jagada oma positiivset kogemust, kuidas välisriigist siia elama tulnuna on võimalik õppida ära riigikeel, saada kodakondsus, kuid kõige olulisem – saada kogukonna osaks ja tunda, et siin on sinu kodu ja soov siinset elu edasi arendada. Seejuures on ta säilitanud oma ukraina identiteedi. Ruslan soovib rakendada oma integratsioonikogemust Eesti ühiskonna sidumisel ning kaasa rääkida kaasaegse hariduse edendamisel, kasutades oma kogemust nii eesti- kui ka venekeelsetes Eesti koolides loeng-kontserte andes. Ruslani jaoks on prioriteet selge – Eesti on demokraatlik riik, kus iga kodanik on võrdne ja neid väärtusi ta kaitseb. Ta soovib oma positiivse kogemusega toetada Eesti ühiskonna lõimumist ja tuua välja seda, mis meid ühendab!
Angelika Naris
Järva- ja ViljandimaaAngelika Naris on üle 20 aasta tegelenud noorte kasvatustööga. Ta on olnud üldhariduskoolis klassiõpetaja ning huvijuht. Viimased 16 aastat on ta pühendanud Kodutütarde organisatsioonile Kaitseliidus, juhtides organisatsiooni, mis tänaseks on kasvanud Eesti üheks suuremaks noorteorganisatsiooniks. Hetkel on ta noorsootöö koolitusjuht. Ta kuulub Eesti Suhtlemistreenerite Ühingusse ja Eesti Noorsootöötajate Kogusse.
Ta on veendunud selles, et kui meie soov on, et Eesti inimesed elaksid pika , terve ja õnneliku elu, tuleb alus panna juba noorelt. Meie tuleviku ühiskonnale pannakse alus täna. Kui meil tulevikus ei ole Eesti riiki väärtustavaid, oskuslikke ja mõtlevaid inimesi, ei saa areneda ükski elu valdkond. Riigikaitse saab alguse kaitsetahtest, hea haridus algab motiveeritud õpetajatest, maailmas tuntud firmad saavad tekkida innovaatiliste mõtete algatajatest.
Kalle Kallas
Järva- ja ViljandimaaPsühholoog
Kalle on seitsmendat põlve mulk, erialalt psühholoog ja koolitaja. Kalle on lisaks õppinud statistikat, Lätis majandust ja Ameerikas psühholoogiat. Kalle on generalist ja teab, et tänapäeva üha kiiremini arenevas maailmas toob edu võime näha ja mõista rohkem, kui silm näeb või kõrv kuuleb. Kalle on treeninud rotte ja koeri, tegelenud mainekujunduse ja kehakeele hindamisega, õppinud professionaalset näitlemist ja näidelnud professionaalselt ning koolitanud Euroopa noori meeskonnas töötama ja avalikult esinema. Kalle seisab Eesti eest, kus kõigil oleks hea elada, kus metsamehed hoiavad metsa, põllumehed hoiavad maad ja jahimehed hoiavad ulukeid. Elu meie ühises soo- ja metsariigis saab edeneda ainult läbi koostöö.
Marju Mäger
Järva- ja ViljandimaaTartu Ülikooli õppejõud
Marju töötab Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias strateegilise juhtimise ja kultuurikorralduse õppejõuna. Õpingud viisid teda peale kultuurimänedžeri ja koorijuhtimise eriala lõpetamist Münsteri Ülikooli Saksamaale, kus ta õppis poliitikateadust ja oli hiljem Berliinis Saksamaa parlamendi juures praktikal.
Seni on ta poliitikas osalenud kohalikul tasandil, aastatel 2013 – 2017 oli Abja vallavolikogu liige ja täna Mulgi vallavolikogu kultuurikomisjoni liige. Marju väärtustab maal elamist ja usub, et tänu nutikatele lahendustele on võimalik linnastumine peatada ja see protsess ehk isegi ümber pöörata.
Raul Alliksaar
Järva- ja ViljandimaaRaul Alliksaar on Mulgimaalt pärit nelja lapse isa. Raul on tegelenud ettevõtlusega Viljandis ligi kolmkümmend aastat. Viimased kakskümmend aastat on tema põhiliseks valdkonnaks kinnisvara arendus ja haldamine. Täna pakuvad tema ettevõtted Viljandis ärikinnisvarale lisaks ka üle 150 üürikorteri. Ta on arvamusel, et elu Eestis peab olema lihtne ja arusaadav nii kodanikele, kui ka ettevõtjatele. Riigi hoolivust kodaniku suhtes peab tunda olema ka väljaspool Tallinnat ja Harjumaad.
Tiia Piirimees
Järva- ja ViljandimaaTiia Piirimees- puuetega laste abiõpetaja, endine tervishoiutöötaja. Põline Viljandlane.
Tatjana Jürgen
Järva- ja ViljandimaaLiikumisterapeut, tantsuõpetaja
Tatjana on sündinud Kohtla-Järvel ja alates 1999. aastast on tema koduks Viljandi. Ta lõpetas TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala, on abielus ja 2 lapse ema. Tatjana juhendas 14 aastat “Tanja tantsukooli” ja õpetas liikumist erinevates Viljandi koolides. Täna töötab ta Viljandi Haiglas tegevusjuhendajana. Tatjana peab oluliseks Eestis elavate eri rahvuste vahel ühtekuuluvustunde kasvatamist ja hoidmist. Ta soovib oma tegevusega kõigile eestimaalastele edasi anda positiivset ellusuhtumist ja liikumisarmastust.
Lauri Vaiksaar
Järva- ja ViljandimaaEttevõtja
Lauri on Mulgimaa ettevõtja ja püüab seeläbi anda oma väikese panuse elu edendamisesse siin tublis maanurgas. Teda rõõmustavad noorte perede maale tagasipöördumine ja elujõulised koostööd väärtusatvad kogukonnad. Vastavat arengut soodustava keskkonna kujundamine on tema arvates väga tähtis ja ka võimalik. Eesti 200 programmis on hulk värskeid vaateid selle toetuseks.
Krister Kallas
Järva- ja ViljandimaaMTÜ Tervisespordiklubi Joosu juhatuse esimees
“Iga laps ja noor peab saama käia omale meeldivas huvi või spordiringis olenemata tema pere majanduslikust olukorrast. Paneme Eesti liikuma!”
Krister on 33 aastane, abielus, kahe lapse isa. Ta on põline Viljandimaa inimene, kelle suureks kireks on liikumine ja sport. Ta on MTÜ Tervisespordiklubi Joosu juhatuse liige. Koos meeskonnaga korraldavad nad tervist edendavaid üritusi nagu laste Paalajärve jooks ja ümber Viljandi järve jooksu ja kepikõnni sari. Tema sõnum poliitikasse tulles on – “Terve ja tugev eestlane on rahvuse püsimajäämise aluseks. Nutiajastu on muutnud inimeste eluviisi ning vähenenud on inimeste kehaline aktiivsus ja toitumisharjumused. Ainult 24% Eesti lastest liigub iga päev vähemalt tund aega. Ligikaudu pooled 11-15-aastased noored veedavad koolipäevadel ekraani taga 5 või enam tundi. On oluline, et kooli lõpetaksid terved ja tervislike harjumustega noored. Liikumisaktiivsuse suurendamine ja istumisaja vähendamine peab olema prioriteet.
Ahti Puur
Ida-VirumaaAhti on pärit Ida-Virumaalt ning viimased 20 aastat juhtinud sealseid suurettevõtteid. Ahti arvates tuleb Eesti ettevõtluskeskonna ja regionaalpoliitika vallas teha järsk pööre. Ida-Virumaa on väga oluline osa Eestimaast, mille arengule tuleb pöörata eritähelepanu. Ida-Virumaast peab saama koht, kuhu tahetakse tulla tööle ja elama.
Jana Pavlenkova
Ida-VirumaaJana on sündinud ja kasvanud Ida-Virumaal, kus on ta käivitanud mitmeid edukaid algatusi. Jana on varem töötanud kohalikus omavalitsuses, kus tegeles keskkonna- ning ettevõtluse ja kogukonna projektide edendamisega. Ta on olnud mitmete kogukondlike algatuste juures: TEDxNarva eestvedamine, esimene Narva eel-arvamuste festival, loodusõpperadade materjalide väljatöötamine jne.
Jana suurim soov on luua ja toetada parimate ettevõtlikkuse ja tehnoloogiaõppe meetodite ning programmide kättesaadavust Ida-Virumaa lastele ja noortele. Inimeste elukvaliteet ja konkurentsivõime ei tohi sõltuda nende elukohast – parimad laste ja noorte arendusprogrammid peavad olema kättesaadavad igal pool ja selleks on Jana algatanud laste telesaate TECHnolik kanalil ETV+, noorte startup-programmi Spinner ja Narva Loomeinkubaatori OBJEKT loomist. Ettevõtlikkust toetab Jana ka oma igapäevases töös – juhtides rahastut Prototron, mis aitab nutikatel inimestel vormida äriideed prototüüpideks.
Nikita Lumijõe
Ida-VirumaaNikita Lumijõe on aktiivne noor, kes sündis ja kasvas üles Kohtla-Järvel. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ning Tartu Ülikooli. Nüüd töötab ta rahvusvaheliste projektide juhina, mitmeid kordi on ta korraldanud noorte – ja teaduskonverentse Ida-Virumaal. Lisaks sellele arendab Nikita Lumijõe programme koduvägivalla vastu võitlemiseks Ida-Virumaal. Nikita Lumijõe on organisatsiooni WAVE noorsaadik Eestis. Pärast hariduse ja kogemuse saamist tahab Nikita Lumijõe Ida-Virumaa teha atraktiivseks kohaks õppimise, elamise ja töötamise jaoks. Ta usub, et Ida-Virumaal on potentsiaali, mida tuleb rakendada kogu Eesti ja piirkonna elanike heaks. Ida-Virumaal on õigus kvaliteetsele haridusele, perspektiivikatele töökohtadele ja tervislikule elukeskkonnale. Eesti 200 pakub selleks ambitsioonikat plaani, mis teeb maakonnast alternatiivi Tallinnale!
Svetlana Skrebneva
kultuuri ja hariduse projektide eestvedaja Ida-Virumaa Kandidaat nr. 871Stanislav Tituško
aktivist, Sisekaitseakadeemia tudeng Ida-Virumaa Kandidaat nr. 872
Darja Berestova
Ida-VirumaaElulugu
Olen sündinud ja elanud Narvas, seal õppinud Tartu Ülikooli Narva Kolledžis, mille lõpetasin 2007. a erialal humanitaarainete õpetaja (MA). Koolis olen töötanud 10 aastat peamiselt eesti keele kui teise keele õpetajana nii tavaklassides kui ka keelekümblusklassides. Praegu teen koostööd keeltekoolidega, kus õpetan eesti, inglise ja saksa keelt ka täiskasvanutele. Kasvatan 2 tütart.
Mihhail Derbnev
Ida-VirumaaMihhail on Ida-Virumaa põliselanik ja temale on väga tuttavad regiooni rõõmud ning mured. Ta panustab 30 aasta jooksul Eesti majanduse lipulaeva – põlevkivitööstuse ja energeetika – arengusse. Karjääri alguses osales Mihhail Eesti esimese optilise sidevõrkude ehitamises. Hiljem tegeles ta Eesti Põlevkivi ning Viru Keemia Grupi automatiseerimise ning digitaliseerimise strateegia loomise ning elluviimisega. Viimasel ajal tegeleb ta üha rohkem andmete töötluse ning analüüsi lahenduste juurutamisega.
Olles tehniliste teadustega Sina peal, peab Mihhail enda väljakutseks Virumaa noorte inimeste arengut, juhendades noori ja avastades koos nendega tehnikamaailma. Üks esimesi regioonis hakkas Mihhail rääkima õpilastele robotite teoreetilisest ja praktilisest rollist erinevates tööstusharudes. Tema juhib pikka aega robootikaringi RoboTalu. Mihhaili arvates on regioonil tohutu potentsiaal ja seda eelkõige kohalike noorte ja andekate inimeste kujul.
Viktor Golubjatnikov
personali koolitaja, Suhtekorraldaja Ida-Virumaa Kandidaat nr. 875
Jüri Käosaar
Ida-VirumaaJüri on ajaloo ning ühiskonnaõpetuse õpetaja, kelle huviks on hariduse ja klassiruumi tõenduspõhine juhtimine.
Ahto Neidek
Lääne-VirumaaPäästja
Maaelu edendaja, viie lapse isa, ettevõtja, päästja
Triin Sihver
Lääne-VirumaaTriin Sihver on sündinud Lääne–Virumaal. Täna õpib ja töötab ta Tallinnas. Triin on oma elus palju kokku puutunud sotsiaalvaldkonnaga ja sellest ajendatuna alustas ta sotsiaaltöö õpinguid Tallinna Ülikoolis. Just need kogemused, kui raske ja keeruline on abivajajal saada tuge tänasest sotsiaalsüsteemist ning sellega kaasnev bürokraatia ongi viinud Triinu õpinguteni. Ta soovib omandada sellealaseid teadmisi, et tulevikus abiks olla sotsiaalsüsteemi parendamisel. Lisaks meeldivad Triinule loomingulised tegevused – kas siis ise maalides või nautides teiste loomingut läbi teatri, muusika ja kino.
Tarmo Tamm
Lääne-VirumaaOlen kõrghariduse omandanud jahindusbioloogina. Lisaks lõpetanud EBS i MBA programmi. Tegutsenud jahinduse ja puidutööstuse valdkonnas viimased 27 aastat, lisaks kinnisvara ja toiduainete tööstuses. Olen olnud tänaseks edukate Thermory ja Arcwoodi kaubamärkide loomise juures. Pean oluliseks kohalikul toorainel baseeruva eksportiva tööstuse soosimist loomulikult kooskõlas looduse liigirikkusega. Toetan igas tegevusvallas kogukondlikku lähenemist, oma kodukoha toetamine nende poolt kel on paremini läinud peab olema soositud ja auasi.
Madis Viise
Kadrina Vallavolikogu esimees Lääne-Virumaa Kandidaat nr. 864
Marko Teiva
Lääne-VirumaaElulugu
Sünni- ja elukohaks on Lääne-Viruaa, Kadrina alev. Abelus ja armsa 8aastase tütre isa. Haridusteed alustas Kadrina Keskkoolis ja kõrghariduse omandas Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor, kinnisvara erialal. Töötanud olen kohalikus omavalitsus üle 10 aasta.
Elmu Koppelmann
käsipalli treener, Tapa Gümnaasiumi direktor Lääne-Virumaa Kandidaat nr. 862
Annes Naan
Lääne-VirumaaÕpetaja
Annes Naan on sündinud Rakveres, tema lapsepõlv ja noorus möödusid Lääne-Virumaal. Ta õppis Võsu Koolis ja Rakvere Gümnaasiumis. Haridustee jätkus Tallinna Tehnikaülikoolis, tal on mehaanikainseneri magistridiplom. Aastatel 1982-2010 elas ja töötas ta Tallinnas – õpetajana ja õppeala juhina tehnikumis, tippjuhina erinevates ettevõtetes. 2010 aastal sidus Annes ennast uuesti Lääne-Virumaaga, asudes tööle vee-ettevõtte juhina Vihula valda. 2013 aastal osales ta kohalikel valimistel ja temast sai Vihula vallavanem. Tema juhtimisel sai vallas lõpule viidud paljud, juba pikki aastaid plaanitud investeerimisprojektid. Kõigis tema tegemistes on põhimõte – tuleb leida võimalusi edasiminekuks, mitte otsida põhjendusi tegematajätmistele. Mittemidagitegemine või asendustegevuste otsimine on mugav nii omavalitsuse kui ka riigi tasandil. Tihti on tema tehtud otsused olnud kellelegi valusad, kuid ta on alati järginud mõtet: täna tehtud otsus on alati parem kui teadmatusse edasilükatud otsus. Pärast Vihula ja Haljala valdade ühinemist töötab Annes Rakvere Ametikoolis õpetajana, on Haljala Vallavolikogu liige ja revisjonikomisjoni esimees. Ta on abielus, tal on viis last ja ta on ka juba vanaisa.
Keith Siilats
Hiiu-, Lääne- ja SaaremaaEttevõtja
Keith on enamuse oma elust veetnud välismaal aga olles abielus Hiidlasega, siis viimased 5 aastat pea poole ajast Hiiumaal. Wall Streedil töötades õppis Keith ära panganduse põhitõed. Praegu juhib Keith elektriskuutri ettevõtte tehnoloogia arendust Miamis. Valituks saades on Keithil kolm põhimuret mida ta proovib lahendada: 1. Oma Stanfordi kogemuse põhjal e-hariduse Eestisse toomine. 2. Panganduse ja Pensionifondide ümberkorraldamine läbi ettevõte laenude pakendamise riiklike garantiide. 3. Transpordi arendamine läbi elektri jalgrataste ja skuutrite rendi.
Koit Kelder
Hiiu-, Lääne- ja SaaremaaKoit on Saarte Koostöökogu juhatuse esimees, ettevõtja ning tunnustatud kogukonna arendaja Saaremaal. Õppinud Tartu Ülikoolis filosoofiat ja majandust, omab omavalitsuse juhtimise kogemust nii mandril kui saarel.
Koit Kelder on Saaremaa arengu eestvedaja. Tema ja tema pere on just see, kellest räägitakse, kui mõeldakse maaelu kestmisest. Koit on aktiivne kogukonna edendaja ning lööb südamega kaasa Saaremaa arendamisel. Tema jaoks on oluline toetada oma lapsi ning luua neile võimalusterohket tulevikku.
Koit omab 10 aastat kogemust nii Saaremaa kui laiemalt maaelu arendamisel ning soovib seda pagasit jagada ka teistega. Tänagi seisab Koit selle eest, et Saaremaa inimeste elu paraneks ning Saaremaal elades ja tegutsedes oleks rohkem võita, kui kaotada. Ta on veendunud, et põhimõtted, mis aitavad Saaremaad, väärivad rakendamist ka mujal.
Toomas Kasemaa
Hiiu-, Lääne- ja SaaremaaEL Innovatsiooniklubi juhatuse liige
“Kui tahad maailma muuta, siis alusta iseendast.”
Toomas Kasemaa on tegus ja aktiivne saarlane. Ta on jõudnud elus mõndagi teha ning kindlasti teeb edaspidigi. Näiteks eelmisel aastal lubas ta teha elu esimese triatloni ning läbiski Ironman 70,3 Otepää võistlustrassi. Ta on kaitsnud Eesti riigipiiri alates 1991. aastast kuni Schengeniga ühinemise ettevalmistamiseni rühmaülemana, piirivalvepiirkonna ülemana ja Siseministeeriumi piirivalvepoliitika büroo juhatajana. Ta on korraldanud Saare maakonna jätkusuutlikku arengut maavanemana. Kaitseväe ohvitserina on korraldanud Kaitseväe kaplaniteenistuse, sotsiaalteenistuse ja psühholoogiateenistuse arengut ning veteranipoliitikat. Ettevõtjana koos sõpradega tegeles ta innovatiivse tänavavalgustuse juhtimisüsteemi väljaarendamisega Ajujahi võistlusest kuni valmislahenduseni, mis paigaldatud nii Kuressaarde kui ka Haapsallu ning mujale Eestisse. Viimased kaks aastat on ta osalenud ka Eesti Paralümpiakomitee juhtimises täitevkomitee liikmena.
Jaanika Roosman
Hiiu-, Lääne- ja SaaremaaEttevõtja
Minu nimi on Jaanika Roosman. Olen 38 aastane kahe lapse ema. Terve oma teadliku elu olen tegelenud ettevõtlusega nii mandril kui ka Saaremaal. Hetkel tegelen aktiivselt kahes osaühingus,- Saaremaa Vanametalli Kokkuost Oü ja Orissaare Vanametalli Kokkuost Oü-s. Poliitikasse tõi mind rahulolematus praeguse valitsusega. Juba ammu tekkis tunne, et ma ei oska kedagi valida. Justkui keegi ei esindakski minu huve. Olen siin, et meie riigis saaks asju paremini teha.
Lars Uus
Hiiu-, Lääne- ja SaaremaaTreener ja hobusekasvataja
“Me ei saa maailma päranduseks oma vanematelt, vaid oleme selle saanud laenuks oma lastelt!” Käitugem sellega vastutustundlikult!
Lars Uus on alustav maaettevõtja, täpsemalt põllumees ja hobusekasvataja. Ta on omandanud rakendusliku majanduskõrghariduse TTÜ-s, lisaks õppinud lastelaagri kasvatajaks, pottsepaks ja ratsatreeneriks. Larsi lapsepõlv möödus Saaremaal, kus astus ka I klassi Metsküla algkoolis. Kahjuks oli ta sunnitud seda sammu järgmisel aastal Tallinnas kordama. Peale pikki aastaid pealinnas, järgis ta oma südamesoovi ning kolis koos perega maale elama 4 aastat tagasi. Eesti 200 erakonda astus ta veendumuses, et tavaliste inimeste kätes on Eestimaa tulevik. Just tavalised inimesed, noored ja vanurid, ettevõtjad ja töötud, palgatöölised, õppurid jpt teavad kõige paremini, kust king pigistab.
Anu Uibo
Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa Kandidaat nr. 857Martin Vahimets
Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa Kandidaat nr. 858
Andri Simo
Hiiu-, Lääne- ja SaaremaaEttevõtja
Andri on mitmekülgse hariduse ja kogemusega edukas finantsvaldkonna spetsialist, tal on pika-ajaline kogemus ettevõtjana, samuti on ta tegutsenud ka avalikus sektoris ja kõrghariduses. Andri on töötanud Eesti Pangas, asutanud mitu oma ettevõtet ja ellu kutsunud mitu valdkondlikku organisatsiooni – Eesti Arhitektuurikeskuse ja Eesti. Andri on julge avastaja, talle meeldib reisida nii maal kui merel ja thundma õppida uusi kultuure ja ammutada kogemusi erinevatelt maadelt. Andri on liider, ta juhib ja motiveerib igapäevaselt mitut meeskonda ning sõpruskonda. Andri soovib oma kogemusi ja spetsialisti teadmisi rakendada ühiskonna jaoks, et Eestis oleks elu helgem, julgem ja meie riiki valitsetaks pikas persepektiivis hästi.
Nadežda Gretšnevkina
Radioloogiatehnik Harju- (va. Tallinn) ja Raplamaa Kandidaat nr. 848
Hillar Joon
Harju- (va. Tallinn) ja RaplamaaEttevõtja arhitektuuri-ja inseneriteenuste valdkonnas. Alates ülikooli lõpetamisest seotud ehitusvaldkonnaga nii teadurina, õppejõuna ning alates 1989 aastast ettevõtjana. On andnud oma panuse Eesti ehitusmaastiku kujundamisel. Tänaseks ambitsiooniks on valdkonna kaasajastamine ja digitaliseerimine, kaugema eesmärgiga vähendada ehitise rajamisel ja kasutusel tekkivat süsinikuemissiooni.
Arko Okk
Harju- (va. Tallinn) ja RaplamaaArko Okk on kõrgharidusega filmitegija, töörabaja ja kolme lapse isa. Lõpetanud VGIK-i Moskvas. Teeninud aega Kesk-Aasias. Alustanud koolipoisina “Tallinnfilmis”. Töötanud vabakutselisena, jäädvustanud mitmeid mängufime, sh “Tulivesi”, “Minu Leninid” ning olulisi rahvusvahelises koostöös valminud Eesti dokumentaalfilme nagu “Buss”, “Intiimne linn”, “Hei, Rasma!” jt. Ta on saanud mängufilmi “Ristumine peateega” režissööritöö eest FIPRESCI auhinna Stockholmi Filmifestivalil ja parima debüüdi auhinna Montevideo Filmifestivalil ning teisi rahvusvahelisi auhindu. Arko põhimõtteks on rääkida esmaallikaga, järeldused teha ise.
Arko südameasjaks on
– et riigihangetes oleks olulisim kvaliteet.
– et miinimumtöötasu tõuseks Eestis tuhande euroni.
– et kooliõpetajate palk oleks selline, et iga riigikogulane sooviks saada õpetajaks.
– et väheneksid tööjõumaksud.
– et suureneks omavalitsuste tulubaas.
– et ennistada Kultuurkapitali seaduse 2002. a eelne redaktsioon, ning viia Eesti Kultuurkapitali seadusest välja kultuuriehitiste rajamine ja renoveerimine, luues lisaks Ajakirjanduse sihtkapital ning Innovatsiooni- ja disaini sihtkapitapital.
ÄRKA #Harjumaa ÄRA MAGA #Raplamaa
Raivo Mererand
Harju- (va. Tallinn) ja RaplamaaEttevõtja
Raivo Mererand on ettevõtja, Eesti suurima autoteenindusketi VIANOR omanik ja juhataja. Ettevõtlusega alustas 23 aastaselt 1993. aastal. Lisaks ettevõtlusele osaleb alates 2010. aastast tootjavastutusorganisatsiooni MTÜ Rehviringlus juhatuses (vanarehvide kokku kogumine ja taaskasutusse suunamine) ning alates 2015. aastast tegelenud Kaberneeme sadama taastamise ja mererahvale taasavamisega. Raivo Mererand on kolme lapse isa.
Jaak Raie
Harju- (va. Tallinn) ja RaplamaaJaak on inimeste juht – soe, sõbralik, kaasamõtlev ja -töötav. Tema teadmised avalikust sektorist, spordimehelik aktiivsus ja erinevate kogemustega rikastatud tööelu annavad ühiskondliku elu edendamiseks väga vajaliku praktilise aluse. Kogukondade rolli Eesti elu edendamisel peab ta ülitähtsaks, sarnaselt ka pidevat arengut ja innovatsiooni. Viimased on olulised nii iga üksikisiku kui erineva suurusega koosluste – perekonnad, kool, meeskond, linn ja riik – juures. Just avatus, kompetentsus ja meeskonnatöö aitavad Eestit edasi nii täna kui homme!
Priit Alamäe
Harju- (va. Tallinn) ja RaplamaaEttevõtja
Priit Alamäe on ettevõtja ja Baltikumi suurima rahvusvahelise tarkvaraarendusettevõtte Nortal asutaja ja juht. Nortal loob lahendusi nii era- kui avaliku sektori ettevõtetele ja tegutseb täna kümnes riigis. Priit Alamäe on pälvinud 2011. Aastal Eesti Aasta Ettevõtja tiitli ja 2016. aastal pärjati ta Valgetähe IV klassi ordeniga.
Priit Alamäe on lõpetanud Tartu Ülikooli majanduse erialal. Lisaks ettevõtlusele on ta tegev ka teistes ühiskondlikult vajalikes ettevõtmistes, näiteks on ta üks Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi asutajatest.
Priit Alamäe on üks Eesti200 asutajatest ja kahe lapse isa.
Ando Kiviberg
Harju- (va. Tallinn) ja RaplamaaAndo Kiviberg on eesti pärimuskultuuri ja eestluse eest seisja, Viljandi linnapea aastatel 2013-2017. Viljandi Pärimusmuusika Festivali algataja ning pealik kuni tänaseni. Eesti Pärimusmuusika Keskuse loomise eestvedaja ja esimene juhataja. Töötanud Muinsuskaitseamti peadirektori asetäitjana. On pälvinud Valgetähe V klassi teenetemärgi 2001, Soome Vabariigi Lõviordu Rüütlimärgi I järgu teenetemärgi 2016 ja Viljandi linna teenetemärgi 1998. aastal. Ta on pälvinud riigi Kultuuripreemia 2003, valitud ajalehe Postimees Kultuuriveduriks 2005, ajaleht Sakala aasta tegijaks 2008 jne jne. Andot iseloomustatakse empaatilise, energilise ning avalikes huvides kirglikult tegutseva inimesena, kelle südames on esikohal Eesti rahva ja tema kultuuri kestmise küsimused. Endise suure omavalitsusjuhina on tal väga head teadmised ja kogemused kohalike omavalitsuste toimimisest ja ülesannetest. Ando on õppinud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias pärimusmuusikat ning Tartu Ülikoolis Avalikku Haldust. Vabaabielus.
Monika Salu
Harju- (va. Tallinn) ja RaplamaaEttevõtja ja tippjuht
Muudatuste juht Monika Salu on organisatsioonide kogenud ümberkorraldaja ja ettevõtlusõpikute autor. Monika Salu pikk ja edukas muudatuste juhtimise kogemus hõlmab tippjuhi tööd nii eraettevõtetes kui riigi, kohaliku omavalitsuse ja avalik-õiguslikes organisatsioonides aga ka mittetulundussektoris. Olles kogenud, kui ebaefektiivseks ja raiskavaks on kujunenud paljude omavalitsuste ja ka meie riigi mitmed asutused, on tal enam kui rohkem põhjust oma kogemusi ja teadmisi organisatsioonide kaasajastamisest ka tõhusa riigi kujundamiseks kasutada. Tema kõrgharidus hõlmab üldtehniliste distsipliinide õpetaja haridust, magistrikraadi ettevõtluse alal ja juhtimisala doktorikraadi, mille kaitses EBS-is 2001. aastal. Monika on kirjutanud mitmeid käsiraamatud, näiteks “Ettevõtluse alused”, “Sotsiaalkaitse Eestis”, “Muudatuste meistriklass”. Monika on vanaema ja kolme tütre ema. Ta on käivitanud ja arendanud ühiskondlikke projekte, näiteks Vilsandi Vabatahtlik Päästekeskus, energiatõhusa ehituse teemaline klaster. Monika on ka ise aktiivne vabatahtlik merepäästja.
Taavi Toom
Harju- (va. Tallinn) ja RaplamaaDiplomaat
Jurist ja kogenud diplomaat, Eesti endine suursaadik Taanis ja Poolas. Abielus, kolme lapse isa.
Terje Bachmann
Harju- (va. Tallinn) ja RaplamaaEttevõtja ja õpetaja
Terje on abielus ja kolme lapse ema. 1981. aastast elab Kosel, Harjumaal. Kolm aastat juhtis ka TTHK kinnipeetavate koolitusosakonda ehk töötanud Murru ja Harku vangla kutsehariduse juhina.
Terje on pikalt tegelenud erinevatel haridustasemetel ettevõtlusõppe edendamisega. Nüüdseks üle 10 aasta on ta juhtinud ehitusettevõtteid.
Eesti riigi territooriumil tegutseb kümneid tuhandeid väikeettevõtjaid. Väikeettevõtluse toetamine, eriti maapiirkondades, on riigi prioriteet. Mida rohkem inimesi suudab endale ise leiva lauale teenida, seda paremini meil kõigil läheb.
Vabastame vanaduspensionieas kuni tuhande eurose tulu (sh pensioni) tulu- ja sotsiaalmaksust.
Muudame koos!
Jüri Lehtmets
Harju- (va. Tallinn) ja RaplamaaEesti Lihasehaigete Seltsi esimees
Jüri Lehtmets on 31.aastane noormees, kes on pärit tugeva kogukonnaga raudteeäärsest Lellest. Jüri seisab Eesti Lihasehaigete Seltsi esimehena lihasehaigete õiguste ja võimaluste eest. Peale Eesti Lihasehaigete Seltsi on ta aktiivselt kaasa löönud Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja, MTÜ Händikäppa, Helpific-i, MTÜ Pane Oma Meeled Proovile ja paljudes teistes puuetega inimeste elu avardavates ettevõtmistes. Jüri on läbi viinud puuetega inimeste teenindamise alaseid koolitusi bussijuhtidele, Töötukassa töötajatele, TTÜ üliõpilastele ja Eesti Jalgpalli Liidu klubide eestvedajatele. Ta peab oluliseks kõigile ligipääsetavat ühistransporti ja personaalsetest vajadustest lähtuvaid teenuseid, mis oleksid kättesaadavad elukohast sõltumata. Ta on kirglik elektriratastooli saalihoki mängija ning selle spordiala maaletooja ja eestvedaja. Jüri armastab liikumist ja eneseületusi. Ta on elektriratastooliga läbinud mitmeid kordi SEB Sügismaratoni 10 km distantsi. Hetkel on omandamisel Avaliku halduse magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolis. Jüri olulisemaks väärtuseks on vabadus ja iseseisvus. Jüri usub, et meil kõigil on võimalus anda oma panus Eesti arengusse.
Leino Mägi
Harju- (va. Tallinn) ja RaplamaaLõpetanud TPI (TalTech) mehhaanikainsenerina 1982. Töötanud ettevõtluses, olnud Keila linnapea 1995-2003. Riigikogu X ja XI koosseisu liige. Keila Hariduse Sihtasutuse tegevjuht 2011-2014. Eesti Reformierakonna liige 1996-2014. Liitus erakonnaga Eesti 200, sest pidas vajalikuks lüüa kaasa uues selge tulevikku suunatud maailmavaatega erakonnas, millel on pikk ettevaatav plaan Eesti riigi väljaviimiseks seisakust, täna vohavast riiklikust bürokraatiast ja üha kasvavast populismist meie ümber.
Toomas Tepomes
Harju- (va. Tallinn) ja RaplamaaHavas Digital juht
Toomas on üle kümne aasta tegutsenud digiturunduse ja -müügi eksperdina nii Eestis kui ka välisriikides tegutsevates ettevõtetes, nagu näiteks Viasat, Gemius ja Eesti Energia. Sündinud Tallinnas, lõpetas ta 1998. aastal Tallinna Inglise Kolledži ning järgmised 5 aastat õppis Tartu Ülikoolis ajalugu ja õigusteadust. Abielus ning 2 väikese lapse isana, peab ta kõige olulisemaks turvalist ning pere- ja lastesõbralikku riiki. Tuttavad ja sõbrad kirjeldavad teda kui rahulikku ja alati tasakaalukat inimest, kellel on lai silmaring. Tal on ka komme omada arvamust väga erinevate eluvaldkondade üle, olgu selleks siis riigivalitsemise ebaefektiivsus, psühholoogilised eksperimendid, masinõppe võimalused, jalgpalli reeglites toimuvad muudatused või midagi muud. Toomase jaoks on kõige olulisemad väärtused ausus, inimlikkus ja usaldusväärsus, samuti ei meeldi talle sisutühja loba rääkimine. Toomas kandideerib Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas, kuna peab oluliseks kandideerimist just enda elukohas. Viimased poolteist aastat on ta elanud Harku vallas Muraste külas.
Sandra Järv
Harju- (va. Tallinn) ja RaplamaaÕpetaja
Sandra on noor maakooli õpetaja, kes tulihingeliselt usub väikeklassilistesse koolidesse ja neid ümbritsevatesse kogukondadesse. Ta elas ja õppis aasta Ameerika Ühendriikides ning lisaks erinevate hariduslike projektide juhtimisele ja nendes osalemisele, on ta olnud kuus aastat vabatahtlik rahvusvahelises õpilasvahetusorganisatsioonis, kus ta koolitab noori ja arendab nende mitmekultuurilisi pädevusi. Lisaks õpetajatööle õpib Sandra Tartu Ülikooli magistrantuuris haridusinnovatsiooni. Ta usub, et iga kodanik, eriti noor, peab kirega endale oluliste teemade eest seisma ja seda ka poliitikas.
Marko Nummert
Harju- (va. Tallinn) ja RaplamaaTegevjuht
Marko Nummert, sündinud 12.juuli 1961 Tartu linnas. Alates 1985-st aastast elektroonikainseneri haridusega; aastal 2000 lisandus EBS-st MBA rahvusvahelise finantsjuhtimise alal; Viimased 12 aastat tegevjuhina MTÜ Eesti Seksuaaltervise Liit ridades. See MTÜ asutati aastal 1993 ja ei ole kogu oma elu jooksul saanud riigilt sentigi tegevuskulude katteks, kuid on sellest hoolimata elujõuline ja arvestatav partner riigile oma valdkonna teadmistega.
Hilje Savolainen
Harju- (va. Tallinn) ja RaplamaaEttevõtja
Emana, naisena, ettevõtjana on minu jaoks oluline, et meie riigis oleks headuse ülekaal. Et inimesed mõtleksid enne kui midagi välja ütlevad, sest väljaöeldut ei saa tagasi võtta.
Joel Jesse
Harju- (va. Tallinn) ja RaplamaaRegionaal- ja transpordivaldkonna ekspert
Joel Jesse on pärit Tallinnast, lõpetanud transpordi ja logistika eriala. Ta on 10 aastat tegelenud Harju maakonna tasakaalustatud arengukavandamise ja ruumilise planeerimisega, nt Harju maakonna arengustrateegia 2035+ ja maakonnaplaneering 2030+, Rail Baltic raudtee asukohavalik, Tallinn-Helsingi tunneli uuringud. Ühtlasi omab töökogemust ettevõtlusvaldkonnas. Joel Jesse soovib, et Eesti arengueesmärgid ning ruumiline planeerimine oleks pikaajaline, läbi mille saame kujundada endale kvaliteetse ja inimeste soovidega arvestava elukeskkonna, kus oleks hea elada nii meil kui ka tulevastel põlvedel. Tema jaoks olulised märksõnad – kvaliteetne haridus ning kiired ja mugavad ühendused.
Lauri Hussar
Tallinn (Mustamäe ja Nõmme)Lauri Hussar on ajakirjanik, kes on töötanud kõigis olulistes meediavaldkondades. Ta on juhtinud poliitväitlusi aastast 2001 ning kajastanud, reporteri, saatejuhi ja peatoimetajana Eesti jaoks olulisi ja märgilisi teemasid ja sündmusi. Ta on lõpetanud Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja aastal 1997 Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Aastatel 1998-2006 töötas ta eratelekanalis TV3, olles selle aja jooksul reporter, toimetaja ka uudiste peatoimetaja. Seejärel aastatel 2006-2016 oli Lauri Vikerraadio ja ETV saatejuht, vedades valdavalt ühiskonnaelu saateid. Aastatel 2016-2019 töötas ta Postimehe peatoimetajana. Lauri on abielus ja kolme lapse isa.
“Oma tööd tehes olen kuulanud, mida inimesed arvavad Eesti elust päriselt. Nüüd tahan seda teadmist ja ajakirjanduse kogemust läbi reaalse otsustamise Eesti jaoks tööle panna”.
Ülo Pikkov
Tallinn (Mustamäe ja Nõmme)Ülo Pikkov (1976) on rahvusvaheliselt tunnustatud filmitegija, produtsent ja õppejõud. Pikkov õppis filmitegemist Turu Kunstiakadeemias Soome Vabariigis ja alates 1996.a. on lavastanud mitmeid auhinnatud animatsioonfilme (“Tühi ruum”, “Tik-Tak”, “Keha mälu”, “The End”, “Dialogos”). Ta on kirjutanud filmiteemalisi artikleid ning ilukirjanduslikke raamatuid nii lastele kui täiskasvanutele. 2005.a. lõpetas ta Tartu Ülikooli Õigusinstituudi, spetsialiseerudes meedia ja autoriõiguse teemadele. Pikkov on raamatu “Animasoofia, teoreetilisi kirjutisi animatsioonfilmist” (2011) autor. Aastatel 2006-2016 töötas Pikkov Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonnas dotsendina, tegeledes professionaalsete animafilmitegijate koolitusega.
Pikkov kaitses Eesti Kunstiakadeemias 2018. aastal doktorikraadi (PhD) tööga “Anti-animatsioon, Ida-Euroopa animatsioonfilmi eripära”.
Ülo Pikkov on abielus ja kahe lapse isa. Ta on kuulunud aastaid audiovisuaalautoreid ühendava autorikaitse organisatsiooni EAAL juhatusse ning olnud tegev Euroopa Liidu ja Eesti autoriõiguse ühtlustamisega. Samuti on Pikkov juhtinud Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalset sihtkapitali ning kuulunud Eesti Kultuurkapitali nõukogusse. Pikkov kuulub Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskuse (MEDIT) nõukogusse. Pikkov on Kaitseliidu liige, kuuludes Eesti Kaitseliidu Toompea malevkonda.
Tiit Elenurm
Tallinn (Mustamäe ja Nõmme)Ettevõtlusprofessor
Tiit Elenurm on Estonian Business School’i ettevõtlusprofessor, tal on praktiline ettevõtluskogemus täienduskoolituses ja taimetoidu restorani kaasasutajana ning alustavate ettevõtjate nõustajana. Väikeinvestorina investeerib innovaatilistesse Eesti ettevõtetesse, sh. tervisetoodete arendamisesse. On stažeerinud Helsingi Majandusülikoolis ja Londoni Ülikoolis ning osalenud ettevõtlusõppe programmis Harvardi Ärikoolis USAs ja olnud Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi väikeettevõtluse nõukoja liige. Praegu on Eesti Äriinglite Võrgustiku ESTBAN ja Eesti Konsultantide Assotsiatsiooni liige. Osaleb Eesti ülikoolide ühises ettevõtlusõppe arendusprogrammis ja tegutseb külalisõppejõuna mitmetes Euroopa riikides. Täpsem teave kandidaadi kohta Wikipedias https://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Elenurm; ETISes https://www.etis.ee/CV/Tiit_Elenurm/est ja EBS kodulehel https://ebs.ee/kontaktid/tiit-elenurm. Eesti 200 tegevuses näeb ta võimalust suurendada Eesti hariduse ja ettevõtjate panust Eesti rahvusvahelisse konkurentsivõimesse ja meie inimeste heaolusse. Väärtustab inimeste valikuvabadust enda ja laste tuleviku kindlustamisel. Kandidaadi seisukohtadest: http://fb.me/Eesti200Elenurm.
Tiit Papp
Tallinn (Mustamäe ja Nõmme)Lapsepõlves põetud keskkõrvapõletiku tagajärjel olen elanud oma elu kurdina.
Sestap tean mõndagi, mida erivajadusteta inimesed ei tea. Näiteks ei saa mina teiega rääkida ilma viipekeele tõlgi abita. Mina räägin kätega, aga teie ei pruugi minust aru saada. Kui teie räägite, kuulen mina ainult vaikust.
Suur hulk inimesi ei saa tänases Eestis panustada riigi arengusse. Ka mina istuksin kusagil toanurgas, kui vanajumal poleks andnud mulle nii palju jonnakust. Nüüd tahan võidelda ka teiste eest.
Kõrgharidusega majandus- ja rahandusinimesena olen siiski pühendunud sotsiaaltööle. Juhin juba aastaid Eesti Kurtide Liitu ja võitlen aktiivselt õiglasema ühiskonna ja parema sotsiaalpoliitika eest. Oma kolleegide eeskujul teistest maadest olen otsustanud kandideerida parlamenti.
Andres Ingerman
Tallinn (Mustamäe ja Nõmme)Juhatuse esimees
Andres Ingerman, 29 aastat vana, sündinud Tallinnas. Elab Mustamäel. Tunneb huvi konkurentsivõimelise hariduse ülesehitamise vastu. On riigiaparaadi kaasaegsetele tehnoloogiatele üleviimise ja targa rohelise tööstuse pooldaja. 22-aastasena asutas kommunikatsiooniagentuuri Dogma, mida juhib edukalt tänase päevani. Omab rikkalikku ühiskondliku tegevuse kogemust. On olnud korteriühistu juhatuse esimees, kooli hoolekogu liige, Tallinna linna noortevolikogu aseesimees. Kuulus kultuuriministeeriumi konsultatiivsesse töögruppi „Lõimuv Eesti 2020“. Õppis Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis. Lõpetas Tallinna Ülikooli reklaami ja imagoloogia erialal. Praegu õpib TTÜ magistrantuuris Tehnoloogia valitsemise ja digitaalsete muutuste erialal. On olnud õpingutel välismaal (Cambridge, UK; London, UK). Valdab kolme keelt: eesti, vene, inglise. Hobid: golf, fotograafia, filosoofia, autorikino. Koduleht: www.ingerman.ee/ee Uudised: https://wep.wf/l9p597 Домашняя страница: www.ingerman.ee Новости: https://wep.wf/svy2i5
Marek Karm
Tallinn (Mustamäe ja Nõmme)Ruumiandmespetsialist
Marek Karm on 28 aastane ja töötab Maa-ametis ruumiandmete peaspetsialistina. Lisaks põhitööle teeb ta kartograafilisi töid mikroettevõtjana ning korraldab orienteerumispäevakuid. Koolitee 12 aastat möödus tal Tallinna Reaalkoolis ning bakalaureuse ja magistrikraadi omandas Tartu Ülikoolis geograafia erialal. Geograafina oskab ta tajuda inimtegevust ja loodusprotsesse asukohapõhiselt ning näha nendevahelisi seoseid – rahvastik, transport, keskkonnamõjud, loodushoid jne. Nooruses osales ta skaudiringis, kus omandas mitmesuguseid teadmisi ja olulisi väärtushinnanguid. Marek tegeleb aktiivselt spordiga – jalgrattaorienteerumises esindab ta tiitlivõistlustel Eesti koondist. Sportimine on talle õpetanud eesmärkide seadmist ning nende täitmist. Terves kehas terve vaim!
Siiri Lehtmets
Tallinn (Mustamäe ja Nõmme)Ettevõtja
Olulised märksõnad on julgus, ettevõtlikkus, kõigele uuele avatud olemine. Omades suure pildi nägemise oskust, olen alati seal kus midagi tehakse ja saavutatakse. Maailma parandamine koos sarnaselt mõtlevate inimestega on see mis paneb silmad särama!
Eduard Finagin
Tallinn (Mustamäe ja Nõmme)IT juht
Sündinud Võrus, lõpetas Tartu Ülikooli füüsiku eriala. 10 aastat hea meelega töötas õpetajana koolis. Tänaseks juba üle 13.aasta on töötanud IT Juhina ühes kuulsas Eesti toiduainetööstuses. Eesti on tema isamaa, aga kõik need aastad ta tundis, et isamaa suhtub erinevalt oma lastesse. Ta arvab, et ei saa lõpmatuseni otsida vabandusi minevikust, olukorraga leppida ja tuleviku suhtes silmi kinni pigistada. Ei tohi, et õigete majanduslike ja sotsiaalsete otsuste vastuvõtmist segaksid ajaloolised- või rahvusküsimused. Me ei muuda ajalugu aga veel on võimalik luua tingimused, et meie lapsed elaksid uues ühiskonnas, uute suhetega õitsengu teel. Et kõik elaks riigis, mis tingimusteta armastab ja võtab vastu kõiki oma lapsi, ajalukku tagasi vaatamata. Eestis sündinutel pole teist Isamaad ja Isamaal pole teisi poegi ja tütreid. Ei tohi korrata piibellikku viga, ei tohi selja taha vaadata, et soolasambaks mitte muutuda. Peamiste prioriteetidena poliitikas näeb kõikidega ühiseid huve: kvaliteetne haridussüsteem, kindel sotsiaalkaitse ja meditsiinisüsteem, inimväärsed töötingimused, võrdne ja austav suhtumine riigi kõikidesse elanikesse. Me kõik oleme head elu väärt.
Hanno Püttsepp
Tallinn (Mustamäe ja Nõmme)Välissuhete juht ravimfirmas
Kandidaat on 31-aastane abielumees ja pärit ülikoolilinnast Tartust. Lõpetanud Tartu Miina Härma Gümnaasiumi ja kõrghariduse omandanud Estonian Business Schoolis Tallinnas. Töötanud 4 aastat Tartu Ülikooli Kliinikumis ja rohkem kui 10 aastat rahvusvahelises ravimiäris. Hanno on tegev Ravimitootjate Liidus, Ameerika Kaubanduskojas ja Transparency International Eestis. Hanno jaoks on olulisteks väärtusteks elus ausus ja siirus, heatahtlikkus ja sõbralikkus, võrdõiguslikkus ning pereelu puutumatus ja prioriteetsus.
Karoliina Oona Ranne
Tallinn (Mustamäe ja Nõmme)Karoliina on meediatudeng ja Nõmme elanik. On huvitatud haridussüsteemi korrigeerimisest, et see vastaks tuleviku noorte vajadustele ja arvestaks inimeste eripäradega.
Aleksandr Maiorov
Tallinn (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita)Arhitekt
Aleksandr viimased aastad on spetsialiseerunud põhiliselt kortermajade projekteerimisel, samuti ka elamukvartalite arendusel. Eesti 200 raames keskendub linna planeerimise probleemidele, urbanistikal, muinsus-ja keskkonna kaitse probleemidel. Tänaseks päevakorrasonkaelamispinnaehituskvaliteedi tõstmineja selle noorte peredele kättesaamise soodustamine, läbi efektiivse projekteerimise ja ehituse tehnoloogiate rakendamise, mis võimaldaksid vähendada ehitusmaterjalide maksumust ja vanast majast nulli lähedase energiakasutusega maja loomist.
Aleksandr elus on tegija, kõike elus saavutas ise ja arvab, et Eesti riik saab ka palju saavutada oma ressurse kasutades. Aleksandr eelistab igas teguvuses selgust ja korda, stabiilsust ja tööviljakust, tal on tugevad analüütilised võimed, paindlik mõtlemine samuti ka hea nõrkade kohtade ära tundmine töökäigu struktuurisiseselt. Ta armastab täiustada end igas tegevuses, tal on hea kombinatsioon matemaatilisest ja humanitaarsest mõtteviisist, ta on lõpetanud mitu kunstikooli ja omandas kõrghariduse Arhitektuuri ja Keskkonnatehnika teaduskonnal, pärast ülikooli läbis ta ajateenistust kaitseväes. Aleksandril on väike tütarlaps, tema valik on tervislik toitumine, sport ja eelkõige transpordivaba eluviis.
Ülle Kask
peakokk Tallinn (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita) Kandidaat nr. 823
Erik Vest
Tallinn (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita)Arendusjuht
Kolme lapse isa Erik Vesti teatakse kui Pirita linnaosa kogukonna vedurit, kes enam kui tosin aastat on seisnud Pirita elanike eest erinevates elukeskkonda, ühistransporti ja liikumisvõimalusi puudutavates teemades. Aastatepikkuse aktiivse tegevuse ja kogukonna usalduse eest tunnustati Erikut 2017 aastal Pirita Aasta Inimese tiitliga. 1995 aastal omandas Erik Tallinna Pedagoogikaülikoolis kõrghariduse kehalise kasvatuse õpetaja erialal. Sportimine ja spordi edendamine on talle südamelähedane siiani. Juba kaheksa aastat on tema korraldamisel toimunud Pirita sügisjooks. 2012 aastal omandas Erik magistrikraadi Tallinna Ülikoolis Linnakorralduse erialal. Töötades ligi viis aastat Viimsi vallavalitsuses keskkonna- ja planeerimisameti juhatajana mõistis ta kui tähtis on tasakaalustatud areng. Hea elukeskkond ei koosne ainult elamutest, vaid olulised on ka ümbritsev loodus, kvaliteetset haridust pakkuvad kodulähedased koolid, laste loovust suunavad lasteaiad, mugav ning kiire ühistransport ning kodulähedased liikumisvõimalused. Hea elukeskkonna ja looduse säilimise eest on vaja seista ja teha tarku otsuseid. Selle eest ka Erik seisab.
Toomas Uibo
Tallinn (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita)Ettevõtja ja lennundusspetsialist
“Poliitikasse tõi mind üha suurenev mure Eesti pärast. Ma näen selgelt kuidas populismi ja hirmutuspoliitika kasv mõjub meile lõhestavalt ja teeb Eestit nõrgemaks ning haavatavamaks. Soovin, et me suudaksime näha selliste protsesside mõju pikemalt ette, oskaksime õppida ajaloost ja teiste vigadest. Viha ei ole kunagi positiivseid lahendusi toonud ja ei too ka edaspidi. Võtame parem appi mõistliku dialoogi ja teaduspõhised argumendid. Poliiträuskamine viib meid lõpuks tupikteeni, kust tagasitulek võib osutuda äärmiselt keeruliseks. Peame seda vältima!”
Olen sündinud Tallinnas 1971. aastal, kuid oma elu esimesed 18 aastat elasin Tartus. 1989 aasta kevadel lõpetasin Tartu 7. keskkooli (praegune Karlova Gümnaasium), kus au sees oli süvendatud muusikaõpe ja koorilaul. Muusikaga tegelesin intensiivselt ka väljaspool kooli ja esinesin koos oma isa Väinoga väga paljudes kohtades üle Eesti. Isa lavastatud muusikaline etendus ”Laulan sõbraks öö ja päeva” oli äärmiselt menukas ning 5 aasta jooksul andsime sadu kontserte kuni minu häälemurdeni 1985 aastal. 1984. Aasta suvel valmis Ülo Vinteri muusikale loodud film ”Kevad südames”, mille peaosas ma olin. Sellest ajast on mulle südamelähedased nii filmikunst, kui ka muud loomingulised tegevused. 1989. aastal siirdus meie pere Rootsi elama. Seal õppisin erinevate kooliprogrammide raames rootsi keelt ja kirjandust ning ettevõtluse aluseid. Töötasin õppimiste kõrvalt mööblifirmas ja Rootsi Vähifondis. Lühikest perioodi olen elanud ja õppinud ka Inglismaal, Brightonis. 1995. aastal naasin tagasi Eestisse ja jätkasin tööd mööblisektoris, juhatades väikest tellimusmööblit tootvat ettevõtet. Alates aastast 2001 olen olnud ettevõtja nii mööbli- kui masinatööstuses. Sajandivahetusel täitsin oma elu unistuse ja alustasin erapiloodiõpinguid Tallinnas. Paar aastat hiljem sain Rootsi lennukoolis ka lennuinstruktori väljaõppe. Sellest ajast saati olen veetnud kokku lennutundides pea terve tööaasta õhus uusi piloote õpetades. Lennundus on minu elus iga päev! Olen end täiendanud Tallinna Tehnikaülikoolis turunduse valdkonnas ja Tallinna Ülikooli kommunikatsioonikursustel. Arvan, et õppimine ja uute teadmiste ning kogemuste hankimine on üks põnevamaid tegevusi üldse. 2015-2017 aastal olin Nordic Aviation Group AS nõukogu liige ning alates 2017. aasta algusest alustasin tööd Nordica kommunikatsioonijuhina.
Meelis Niinepuu
Tallinn (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita)Meelis Niinepuu on rahvusvahelise juhtimiskonsultatsiooniettevõtte Civitta asutaja. 2001. aastal asutatud ettevõtte tegutseb tänaseks 12 riigis ja sellel on pea 300 töötajat. Civittas on Meelis vastutanud suurte taristuprojektide ettevalmistamise ja elluviimise eest nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil.
Meelisel on pikaajaline Euroopa liidu välisabi projektide nõustamise kogemus kesk- ja ida euroopa riikides. Ta on investeerimisettevõtte Wiser üks kaasasutajatest, mis investeerib start-up ettevõtetesse. Lisaks äritegevusele on Meelis Niinepuu aastaid panustanud erinevate kolmanda sektori organisatsioonide käivitamise juures. Ta on naabrusvalve liikumise üks asutajatest ja Eesti Mälu Instituudi nõukogu esimees.
Taavet Hinrikuse, Martin Villigu, Transferwise ja Taxify kutsel osales Meelis Niinepuu 2018. aastal Heateo Haridusfondi käivitamisel. See on Eesti uue põlvkonna ettevõtjate eestvedamisel loodud ühe miljoni euro suurune filantroopiafond, mille eesmärk on anda hoog sisse algatustele, mis lahendavad kitsaskohti Eesti hariduses.
Meelis on õppinud Tartu Ülikoolis avalikku haldust ning osalenud ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise magistriprogrammis. Ta on harrastuspurjetaja ja ajaloolise purjeka „Michelle“ kapten. Meelis on vabaabielus, 5-aastase tütre isa.
„Ma lähen poliitikasse seetõttu, et mul pole enam kellegi poolt valida. Poliitikas peavad osalema kõik eesti inimesed, mitte ainult elukutselised poliitikud. Minu ettekujutus Eestist on selline, et saja aasta pärast poleks suguvõsa, kelle seast vähemalt üks inimene poleks käinud parlamendis. Mina lähen nendele riigikogu valimistele ja annan oma panuse. Järgmisel korral läheb Niinepuu asemel Kask või Tamm. Nii lihtne see ongi. Kui me mõtleme selliselt, siis omandab poliitika kodanike jaoks hoopis teise tähenduse. Sel hetkel saab Eesti riik päriselt meie ühiseks asjaks. Eesti 200 toob elukutseliste poliitikute asemel Eesti riiki juhtima oma ala eksperdid – arstid, õpetajad, insenerid, ettevõtjad.“
Grigore-Kalev Stoicescu
Tallinn (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita)Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur
Suursaadik, kaitsevaldkonna ekspert ja julgeolekupoliitika teadur. Töötas 1990-ndatel aastatel Välisministeeriumis, sealhulgas suursaadikuna OSCE-s ning USA-s ja Kanadas. 2000-ndatel aastatel arendas tihedat kaitsealast koostööd Eesti ja Prantsusmaa vahel. RKK teadurina pühendub Venemaa, regionaalse julgeoleku ning NATO-ga seotud küsimustele.
Mart Sander
Tallinn (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita)Vabakutseline ja doktorant
„Nii kunstis kui elus algab kõik julgest visioonist.“
Mart Sander on Eesti muusik, filmitegija, lavastaja ja kirjanik. Tema mitmekülgne tegevus on leidnud rahvusvahelist tunnustust ning teda on tihti nimetatud Eesti multitalendiks number üks. BA kraad on tal Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudist (BFM) kunstide didaktika õppesuunalt. Magistrikraad BFM telerežii ja tootmise erialal. Käesoleval ajal jätkab ta doktorantuuris sealsamas (audiovisuaalkunstid ja meediauuringud), olles paralleelselt ka külalislektor (20. ja 21. sajandi kunsti ja muusika ajalugu). Olles alustanud telekarjääri seitsme- ja muusikukarjääri seitsmeteistaastasena, on Mart Sander Eestit esindanud kõikjal maailmas. Tema kirjanduslikku ning heliloomingut on ilmunud mitmetes riikides ning keeltes. Nii tema sõnaline kui audivisuaalne looming keskendub inimesele poliitiliste mullistuste jalus ning hoiatab ajaloo valusate õppetundide kordamise, diktatuuride ja totalitaarse ühiskonna eest. Tema teravalt julged väljaütlemised on teeninud talle nii sõpru kui vaenlasi. Oma manifestiks peab ta elu, mis toimib sümbioosis kultuuri reeglitega. Kultuur poliitikas, majanduses, töös, suhtlemises, meedias ja kultuuris endas tagab meile ühiskonna, kus inimene ei pea tundma vaimset ega füüsilist hirmu ega alandust, kõrvalejäetust ega ühiskonna ükskõiksust; kus sõnavabadus ei kaalu üles vabadust mitte olla solvatud ja kus jõhkardlus on võõras nähtus nii laste kui täiskasvanute maailmas.
Loe lisaks: https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Sander
Aleksei Jašin
Tallinn (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita)Üliõpilane
22-aastane Aleksei tudeerib 3. aastat riigiteadusi Tartu Ülikoolis. Oma elu jooksul ta on jõudnud teha sadu tunde vabatahtlikku tööd kolmandas sektoris. Selle aja jooksul tegi ta teavitustööd ning valmistas venekeelseid õppematerjale MTÜs Mondo, oli tugiisiku rollis MTÜs Vanem vend, Vanem õde ning värbaja koostöös Sihtasutusega Noored Kooli. Töö raames edendab Aleksei noorsoo temaatikat. Viimasel ajal ta on teinud tööd noortejuhina, giidina ning hiljuti osutus valituks Eesti 200 noortekogu esimeheks. Aleksei peab poliitikat kõrvaltegevuseks, mida võiks harrastada ühel või teisel määral iga eeskujulik kodanik. Otsus kandideerida oli ajendatud soovist näidata avalikkusele, et ka noorena saab vabalt mängida kaasa suures poliitikas. Kuid kõige enam soovib ta näha Eestit, kus igaühel on võrdsemad võimalused sõltumata tema kodukohast ja kodusest keelest. Samal ajal kandideerib Aleksei Noored Kooli programmi ning soovib jätkata oma eluteed kooliõpetajana.
Julia Rustamova
Tallinn (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita)Vabakutseline moekunstnik
Julial on kõrgharidus Tallinna Majanduskoolist ettevõtluse erialal ja Istitudo di Moda Burgo-st naiste riiete disaini erialal. Igapäevaselt tegutseb ta rahvusvahelistes jätkusuutliku moe ja elustiili projektides. Hetkel on Julia tegev loodussõbraliku riietuse väljatöötamise projektis. Projekti eesmärgiks on kanepikarusnahast valmistatud riiete populariseerimine, projekt on suunatud ökoloogiliste ja eetiliste probleemide lahendamisele. Julia on kolmeaastase tütre ema, omandanud Eesti kodakondsuse ning palju kokku puutunud venekeelse haridussüsteemiga. Julia pooldab ühiste lasteaedade ja koolide süsteemi, võimalusega saada õpet ka emakeeles. Eestis sündinud lapsed ei peaks jagunema omadeks ja võõrasteks. Kuna väga paljudel lastel, kelle kodukeel on vene keel, esineb probleeme enesemääratlemisega, ehkki nad seondavad ennast Eestiga. Kahjuks esineb olukordi, kus avaliku elu tegelaste negatiivsed väljaütlemised muukeelsete elanike kohta nullivad ära mitmeaastaste integratsioonikatsete tulemused. Integratsioonist rääkides peaksid mõlemad pooled astuma samme, et koostöös probleem lahendada. Justnimelt ühise hariduse saamine aitaks kasvada üles uuel põlvkonnal, kes suhtuks teineteisse lugupidamisega sõltumata nende etnilisest päritolust ning annaks meile samas ka põlvkonna, kes valdab vabalt Eesti riigikeelt peale oma emakeele. Julia on seda meelt, et riik peaks pöörama rohkem tähelepanu ka kultuurile ja teadusele, kuna need on kesksed valdkonnad iga eduka ühiskonna arengus. Julial on kaks päästetud farmiküülikut ja kaks kassi, kellest üks oli kassipojana omaniku poolt kodust välja visatud. Julia on kindel, et kui laps kasvab üles koos loomadega, aitab see lapsel areneda empaatiliseks inimeseks.
Aare Lapõnin
Tallinn (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita)Aare on avaliku sektori moderniseerimise ekspert. Ta alustas IT juhina Eesti maksuametis, s.h. olles kuulsa e-maksuameti käivitaja ja arendaja ning tolli ja maksuameti IT ühendaja. Seejärel on ta juhtinud ja arendanud suuri IT süsteeme, organisatsioone ja projekte erinevates riikides Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Oma suure kogemuse pealt teab ta, et Eesti avalik sektor on võimeline pakkuma oluliselt paremaid ja rohkem teenuseid märkimisväärselt väiksema kuluga.
Aare hinnangul sööb mittetootlik bürokraatia täna ainuüksi riigieelarves ligi miljard eurot aastas. Lisaks peab avaliku sektori teenuste korralik optimeerimine tooma riigi igaühele lähemale. Pereisana väärtustab Aare meie kõrge kvaliteediga hariduse kättesaadavust ning leiab, et spordiga peab juhtuma sama – mitmekülgsed sportimise võimalused peavad olema kättesaadavad igale lapsele, kogu aeg ja tasuta.
Pavel Starkov
keemia doktor, noorteadlane, TalTechi uurimisrühma juht Tallinn (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita) Kandidaat nr. 822Anne Kahru
(nais)teadlaste huvide eestseisja, akadeemik, Eesti Toksikoloogia Seltsi asutaja, ökotoksikoloog Tallinn (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita) Kandidaat nr. 821
Piret Kürbis
Tallinn (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita)Disainer
Kutsudes mõtlema endaga kaasa, haaras Eesti200 tähelepanu selge, aruka ja hooliva viisiga kõneledes, inimliku palgega parimas mõttes. Soov olla osaline ja kuuluda kokku sai kindlaks otsuseks, et on sobiv aeg ja koht anda oma parim, et aidata Eestile kaasa. Kõik on oluline – nii väike algus kui suur saavutus, iga inimene ja rahvas tervikuna, mets ja meri, alalhoidlikkus ja avatud meel, tasakaal nende vahel. Kuna kõik vastused ei ole ette teada, siis tõstmaks teadlikkust, oleks arukas paljudel teemadel algatada ühiskonnas laiem arutelu. Lasta kõneleda kogenud ja oma ala hästi tundvatel inimestel ning võtta neid seejärel ka kuulda. Et oleks vähem vastastikust ükskõiksust inimese ja riigi vahel, püüda mõelda kaasa, et kujundada teadlik arvamus. Hoides nii vaimu kerges toonuses, saada olla osaline riigi käekäigus ja arengus. Sest see on ainus koht maailmas, kus on peensusteni mõistetav eesti keel ja eesti meel.
Ave Talu
Tallinn (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita)Rahvatervise asjatundja, Teadustöötaja
Ave Talu on rahvatervise asjatundja ja teadustöötaja. Viimastel aastatel on ta töötanud erinevates teadus-ja arendusprojektides nii Eestis ja kui ka Kesk-Aasias. Rohkem kui 10 aastat oli ta Eesti Uimastiseire Keskuse juhataja. Ta on tunnustatud ekspert narkomaania ja HIVi valdkonnas.
Avel on teadusmagistri kraadi rahvatervise erialal Tartu Ülikoolist. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikoolis (varem Tallinna Pedagoogikaülikool) nii sotsiaaltöö kui ka eelkooli pedagoogika ja psühholoogia õpetaja eriala. Oma teadmisi HIV/AIDS-i uuringute alal täiendas ta Fogarty stipendiumi raames Riiklikus Arendus- ja Uurimisinstituudis USA-s. Ta on Eesti Kriminoloogia Seltsi liige.
Marek Reinaas
Tallinn (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine)Kultuuriajalehe KesKus väljaandja ja meediaekspert
Marek on poliitika vastu huvi tundnud ning ühiskondlikel teemadel aktiivne olnud aastakümneid. KesKusi, Postimehe ja Äripäeva kolumnistina või Teletaibu ja Punkri saatejuhina pole ta kartnud läbi huumoriprisma pöörata tähelepanu muredele, mis meile Eestis vastu säravad. Tema lood on alati olnud oodatud ja loetud. Marek on ligi 30 aastat tegutsenud ka reklaami- ja kommunikatsioonivallas – loonud ja juhtinud mitmeid tuntud turundusettevõtteid. Oma kommunikatsioonialast kogemust on ta juba üle 10 aasta rakendanud Valimisvalvurina hoides silma peal sellel, et valimisreklaamid ikka seadustele ja headele tavadele vastaks. Mareki peamisteks teemadeks ongi kultuuripoliitika ja poliitiline kultuur. Loovtööstusest tulnud inimesena teab ta väga hästi kuidas kultuuri raha juurde tekitada ja kuidas poliitikas võiks raha mõju omakorda palju väiksem olla. Hobi korras peab Marek koos sõpradega legendaarset pubi Hell Hunt ja uut pruulirestot Humalakoda. Ka mõttesport pole talle võõras – Marek on Eesti Turniiripokkeri Föderatsiooni president ja kuulunud Eesti turniiripokkeri koondisesse.
Pirko Konsa
Tallinn (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine)Ettevõtja
Pirko on pikalt tegutsenud avalikus sektoris ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika valdkonnas. Valitud Eesti Väikeettevõtluse Assotsiatsiooni poolt 2007 a. ettevõtluse sõbraks. Ta on juhtinud Tallinna Teadusparki TEHNOPOL ning Eesti Arengufondi. Hetkel osaleb Pirko mitmes isejuhtivate sõidukitega seotud projektides ning nõustab alustvaid tehnoloogia ettevõtteid.
Karin Kaup-Lapõnin
Tallinn (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine)välispoliitika ekspert ja IT-ettevõtja
Karin on kauaaegne Eesti diplomaat ja riigiteenistuja, kes hiljuti suundus erasektorisse. Täna on Karin analüütiline välispoliitika vaatleja ja IT-ettevõtte FiscalAdmin äriarenduse direktor. Samuti on Karin TalTechis Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi doktorant. Välisteenistuses teenis Karin ÜRO ja Aafrika Liidu juures ning oli 2012. a-l ÜRO Lasteorganisatsiooni nõukogu asepresident. Enne välisteenistust töötas Karin Maksuametis osakonnajuhatajana. Poliitikas on Karinil Eesti jõukuse tõstmiseks kolm eesmärki. Esiteks, Eesti välispoliitika üheks tugisambaks peab tõusma välismajanduspoliitika. Riigi rikkuse kasvatamiseks tuleb aktiivselt toetada eksporti ja laiendada saatkondade võrku uutel olulistel turgudel. Teiseks, Eesti peab saama meeldivaks riigiks, kuhu targad inimesed tahavad tööle tulla. Seetõttu peab Eesti riigijuhtide tööülesanne olema lisaks sisemajanduse kogutoodangu kasvule ka Eesti tõusmine tippu õnneindeksis. Kolmandaks seisab Karin kindlalt naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise eest, et poliitilistes otsustes oleks rohkem naiste kogemusi ja vaatenurka. Karin on Naiskodukaitse liige, ta on abielus ja tal on 13-aastane poeg.
Marianna Kaat
Tallinn (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine)Kunstiteaduste doktor Marianna Kaat on rahvusvaheliselt tunnustatud filmirežissöör ja -tootja, sõltumatu produktsioonifirma Baltic Film Productioni asutaja ja omanik ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi dotsent. Koostöös Euroopa ja Ameerika partneritega on Marianna loonud arvukalt tunnustatud dokumentaalfilme, sealhulgas „14 käänet“, „Auk nr.8“, „Põranda all“, „Suguvõsa“, „Imelaps“, „Lobotoomia“, „Maria teatri fantoomid“, „Kalinovski väljak“; koos Eesti telekanalitega teinud dokumentaalsarjad „Loomakliinik“, „Auh Show” ja „Kahjukäsitlejad“, olles ühtlasi autor ja režissöör. Marianna on osalenud mitme rahvusvahelise filmifestivali žürii töös, ta on andnud meistriklasse ning pidanud loenguid mitmes välismaa ülikoolis.
Marianna on Eesti eesrääkija rahvusvahelises ühenduses European Documentary Network (EDN), Eesti Audiovisuaalautorite Liidu (EAAÜ) juhatuse liige, Eesti Dokumentalistide Gildi (EDG) asutaja ja liige.
Marianna on kahe täiskasvanu poja ema.
Tiia Sihver
Tallinn (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine)Tiia Sihver on sündinud 1. mail 1969 aastal Lääne–Virumaal. Viimased 14 aastat on ta töötanud Tallinnas. Tiia on abielus, 2 lapse ema ja 1 lapselapse vanaema. Tiia Sihver on mitmekülgne isiksus, loomult tegus ja aktiivne. Ta on töötanud lasteaia kasvataja, müügiesindaja ja raamatupidajana, on olnud mitmete mittetulundusühingute juhatuse liige ja esimees.
25. aastat tagasi muutis raske autoavarii Tiia elu. Kuid tugeva ja teotahtelise inimesena on ta jätkanud ratastoolis panustamist ühiskonna arendamisesse ja parendamisesse. Sotsiaalvaldkonnas on Tiia töötanud tänaseks üle 20 aasta ja on tuntud kui sotsiaalkaitse ekspert ja puudega inimeste eeskostja.
Ta on cum laude lõpetanud Lääne–Virumaa Kutsekõrgkoolis sotsiaaltöö eriala ja Tallinna Ülikoolis magistriõpingud sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse erialal. Tiia Sihver on projektide eestvedaja ja lektor. 2002 pärjati ta Rakvere linna Aasta Tegija auhinnnaga puudega inimeste päevakeskuse käivitamise eest, 2003 oli ta Eesti Kultuurkapitali auhinna Elurõõm laureaat Lääne-Virumaal. Aastat 2016 töötab Tiia Sotsiaalministeeriumis, kus tegeleb puudega inimeste poliitika kujundajana.
Margot Roose
Tallinn (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine)Majandusnõunik
Margot Roose on kogenud majandusdiplomaatias, nõustades ettevõtjaid ja organisatsioone välisturgudel. Ta on eelnevalt olnud nii suure USA kontserni turundusjuht Amsterdamis kui ka ettevõtja idufirmas. Tema praktilisi kogemusi täiendavad ajakirjandusõpingud Londonis ja majandusmagistri kraad Liverpooli Ülikoolist. Margoti südamelähedaseks teemaks on ringmajandus. Valitsev lineaarne ehk “tooda-tarbi-viska ära” majandusmudel vajab transformatsiooni ja seda tuleb riigi tasandil tähtsustada. Margoti ettepanekul on Eesti 200 programmis punktid, mille alusel soodustada Eesti majanduse liikumist ressursitõhususe poole. Kaasame ringmajanduse põhimõtted nii seadustesse kui kõikide tasemete haridusprogrammidesse. Targad ja teaduspõhised rohelised valikud on tähtis osa tema pikast plaanist. Huvi erinevate ühiskondade toimimise vastu viis raamatu „Minu Amsterdam“ sünnini.
Ivar Soone
äriraamatu ja majandusteemaliste artiklite autor, ettevõtja, majandus- ja ärijuhtimisvaldkonna õppejõud ja koolitaja, majandusteaduste doktor Tallinn (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine) Kandidaat nr. 807
Valeri Ivanov
Tallinn (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine)текст на русском языке находится ниже
Olen sündinud ja elanud Eestis segaperekonnas ja valdan seetõttu kõrgtasemel eest ja vene keelt. Lõpetasin Tallinna Polütehnilise Instituudi ja seejärel omandatud ehitusinseneri erialal olen töötanud nii avalikus teenistuses kui ka erasektoris. Küllaldane töö- ja elukogemus erinevates valdkondades ei lase mul rahule jääda riigivalitsemises toimuvaga. Soovin siiralt oma kodumaa õitsemist, kuid näen, et juba aastakümneid võimul olevad erakonnad ei suuda jõuda selleni, et Eesti riik vastaks kõigi eestimaalaste ootustele. Otsustasin, et on vaja vähem üksteist kriitiseerida ning veel rohkem on vaja midagi tõeliselt ära teha.
Eesti 200 liikumine, mille alusel sündis ka erakond, näitas oma programmis tahet positiivseteks muudatusteks ja enamuses see on minu maailmanägemustega kooskõlas. Seetõttu otsustasin osaleda Riigikogu valimistel just selle erakonna nimekirjas. Ma soovin elada edukas, turvalises, korruptsioonivabas ja heatahtlikus, kõrge õnneindeksiga riigis. Kahjuks tänased võimuorganid ja nende asutused ei ole piisavalt kompetentsed ning nende populistlik ebaeffektiivne juhtimine ja vastutustundetu raiskamine toovad ainult uusi probleeme juurde. Mind häirib, et 27 aasta jooksul ei ole me suutnud teha Eestit armsaks kodumaaks kõigile eestimaalastele, kust andekad noored ei soovi lahkuda paremat elu otsima. Miks nii pika aja jooksul ei ole saavutatud reaalset lõimumist ja erinevad keelegruppid elavad nagu erinevates maailmades? Miks meil haritud inimesed ei ole piisavalt aktiivsed äritegevuses? Miks mõned noored eelistavad «käia tööl» aga mitte teha tööd? Miks ei ole piisavalt palju neid, kes sooviks tegeleda inseneriteadusega? Arvan, et kui eluvõõrate «professionaalsete» poliitikute asemel, kes tegelevad kitsate ringkondade küsimustega, tulevad võimule oma valdkondades kogenud ja kõrge vastutustundega spetsialistid, siis on lootus, et asjad Eestis lähevad paremaks.
Kui teie ei ole rahul võimu tasemega, siis nüüd teil on positiivne alternatiiv Eesti 200 kandidaatide näol.
Я родился и жил в Эстонии в смешанной семье и поэтому хорошо владею эстонским и русским языком. Закончил Таллиннский Политехнический Институт и затем по специальности инженер-строитель работал в публичном и частном секторе. Достаточный трудовой и жизненный опыт в различных областях не позволяет мне быть довольным уровнем управления в государстве. Искренне желаю процветания своей родине, но вижу, что уже десятилетия находящиеся у власти партии не способны достигнуть того, чтобы Эстонское государство отвечала ожиданиям всех эстоноземельцев. Решил, что критиковать мало –надо что-то реально делать.
Движение Eesti 200, на базе которого появилась одноимённая партия, продемонстрировала в своей программе желание позитивных изменений, которое в основном соответствует моему мировоззрению. Поэтому я решил участвовать в выборах в Riigikogu именно по спискам партии Eesti 200. Я, как и все жители Эстонии, желаю жить в успешном, безопасном, благожелательном и свободном от коррупции государстве с высоким индексом счастья. К сожалению, нынешние органы власти и их структуры недостаточно компетентны и их популистское неэффективное управление и безответственное расточительство приносят только новые проблемы. Меня возмущает, что за 27 лет мы не смогли сделать Эстонию любимой родиной для всех эстоноземельцев, откуда талантливые молодые люди не отправляются искать лучшей жизни. Почему за столь долгое время не достигнуто реального сплочения общества и различные языковые группы живут как бы в отдельных мирах? Почему образованные люди недостаточно активно стремятся заниматься бизнесом? Почему некоторые молодые люди предпочитают «ходить на работу», а не работать? Почему недостаточно желающих заниматься инженерной наукой? Думаю, что если вместо отдалившихся от жизни «профессиональных» политиков, которые часто занимаются лишь вопросами узких кругов, к власти придут опытные в своих областях специалисты с высоким чувством ответственности, то есть надежда, что дела в Эстонии пойдут лучше.
Если вы не удовлетворены качеством власти, то у вас появилась позитивная альтернатива в лице кандидатов партии Eesti 200.
Maarika Neilinn
Tallinn (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine)Haridustöötaja
Ta tegutseb alghariduse valdkonnas ja toetab lastega peresid. Ülesandeks on aidata lapsevanematel anda lastele hea haridus ja lapsepõlv. Ta on huvitatud Eesti loodusest ja keskkonnakaitsest. Ta soovib aidata kaasa Tallinna kaasaegse elukeskkonna säilimisele.
Ahti Kallaste
Tallinn (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine)Ahti on töötanud nii era- kui avalikus sektoris vastutust nõudvatel juhtivates ametites: Riigikassa juht, Tallinna Linnavalitsuse finantsdirektor, Eesti Posti juhatuse esimees. Praegu töötab ta koos abikaasaga 2003. aastal asutatud pereettevõttes Adeli Rehabilitatsioonikeskuses, mis on pühendunud oma tegevuses eelkõige liikumispuuetega inimestele. Kõrghariduse sai Tallinna Tehnikaülikoolis hoopis IT erialal, töötades pärast ülikooli 10 aastat sellel alal.
Seetõttu on tal teadmiste pagas nii infotehnoloogias, finantsalal kui ka sotsiaal-tervishoiuvaldkonnas.
Avalikust sektorist lahkumise põhjuseks tõi ta vastumeelsuse bürokraatia kasvavale vohamisele: „ma ei saa aru, mis siin toimub ja miks ma siin veel üldse olen“. Ahti puutub oma praeguses töös igapäevaselt kokku riigi bürokraatiaga ning näeb, milline maksumaksja raha raiskamine selle peale kulub. Tema sõnul vabandavad pikalt võimul olnud poliitikud, et Eesti riik on vaene ja seetõttu ei saa midagi teha. See on vale. Eesti ei ole üldse nii vaene, tal on ülepaisutatud riigiaparaat ja kasvav bürokraatia, mis kogu selle rikkuse ära raiskab.
Ta peab end põliseks tallinlaseks ning kandideerib oma kodupiirkonnas.
Henry Sinivee
Tallinn (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine)Riigiametnik
Henry Sinivee on 29-aastane, teise põlve tallinlane ja olnud tihedalt seotud Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosadega. Esimesed 18 eluaastat elas Henry Kalamajas, omandas seal ka põhihariduse. Järgnevad 8 aastat elas ta Lillekülas. Alates 2015 on ta Pelgulinna elanik. Henry on abielus ja 1,5 aastase tütre isa. Keskhariduse omandas Henry Gustav Adolfi Gümnaasiumis ning kõrghariduse ja magistrikraadi Tallinna Ülikoolis (politoloogia erialal). Henry on läbinud ajateenistuse ja osalenud ka kordusõppustel. Tööalaselt on Henry riigiametnik, ta töötab audiitorina Riigikontrollis. Henry on lapsepõlvest saati tundnud huvi poliitika vastu ning hoidnud ennast seal toimuvaga kursis. 2018. aastal, mil poliitilisele areenile ilmus Eesti 200, siis tundis Henry, et selliste programmiliste seisukohtadega on ta nõus sellisel määral, et ka kampa lüüa. Henry kandideerib, et Eesti 200 ideed saaksid laiema kõlapinna ühiskonnas ning esindatuse ka Riigikogus. Henry jaoks on erakonna programmist tähtsamad eesmärgid (1) üks koolisüsteem, (2) nulleelarve ja (3) laiapõhjaline riigikaitse. Henry Sinivee seisab turvalise ja võrdsete võimaluste Eesti eest!
Liina Normet
Tallinn (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine)Ettevõtja, tervishoiuekspert
Liina Normet on töötanud tervishoiusektoris viimased 15 aastat. On lõpetanud Tallinna Tervishoiukõrgkooli ning Tallinna Ülikooli magistrantuuri riigiteaduse alal. Ta on õppinud TTÜ-s e-Tevrise magistrantuuris ning selle raames käinud õppimimas teistes riikides, kuidas on lahendatud ravijärjekordade probleem. Ta on loonud Eestisse üleriigilise ämmaemanda nõuandetelefoni ning tegeleb heategevusorganisatsioonis, kes aitavad puuduses kannatavaid rasedaid ja väikelapsi. Tema töökogemus ning haridus on värskeks vereks Eesti poliitikas.
Kristina Kallas
Tallinn (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita)haridustöötaja (doktorikraad)
Kristina Kallas on hariduse ja lõimumisvaldkonna asjatundja ning Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor. Ta on olnud ka Balti Uuringute Instituudi juhatuse liige, OSCE konsultant Moldova valitsuse integratsioonibüroo juures integratsiooniprogrammi elluviimises ja Kõrgõsztani presideni administratsiooni juures integratsiooniprogrammi hindamise läbiviimises. Ühtlasi osalenud OSCE valimisvaatlusmissioonidel Ukrainas.
Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo erialal, omandanud samal erialal magistrikraadi Kesk-Euroopa Ülikoolis ja doktorikraadi riigiteadustes Tartu Ülioolis. Kristina Kallas on arvukate teaduspublikatsioonidega autoriks ja kaasautoriks ning mitmete teadustööde juhendaja.
Kristina Kallas on Integratsiooni ja Migratsiooni sihtasutuse “Meie Inimesed” nõukogu esimees ning lõimumisteemade eestkõneleja ja ühiskondlike debattide algataja.