Hiljuti käisid Eestis Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) esindajad, kes tutvustasid demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) poolt koostatud raportit riigikogu valimiste kohta.
ODIHR poolt koostatud analüüsis anti soovitusi eesmärgiga parandada valimiste läbiviimist Eestis ja viia need täielikult kooskõlla OSCE raames võetud kohustuste ja muude rahvusvaheliste kohustuste ja demokraatlike valimiste standarditega. Kokku oli neid soovitusi kuusteist.
Soovitused Eestile
Peamiselt soovitati Eestil tegeleda e-valimiste usaldusväärsuse suurendamise, valimiskampaaniate läbipaistvuse ja suurema võrdsuse tagamisega. Ühes ettepanekus toodi välja, et kampaaniakulude suurenemise vältimiseks ning erakondade ja kandidaatide vahelise võrdsuse suurendamiseks tuleks seadust muuta kehtestades kampaaniakuludele piirangud. ODIHR soovitas ka kaaluda Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) pädevuse ja volituste suurendamist erakondade ning kampaaniate rahastamise järelevalve teostamisel.
Analüüs märkis ära, et vastupidiselt rahvusvahelisele heale tavale ei ole aga iga-aastast toetust mitte saavate erakondade valimiskampaania jaoks eraldi riiklikku rahastamist, mis võib ebaproportsionaalselt kahjustada esmakordselt kandideerivaid erakondi.
«Selleks, et tagada võrdsed võimalused valimistel osalemiseks, peaksid valimiste korraldajad kaaluma esmakordselt kandideerivate erakondade kampaaniategevuse riikliku rahastamise eraldamist põhjendatud toetusnäitajate alusel,» märkis ODIHR.
Mis meil toimub?
Kõik erakonnad peavad valimistel tasuma kautsjoni. Erakonnad, kes riigikokku valituks osutuvad, saavad selle kautsjonisumma tagasi ja need, kes ei osutu, nende tasutud summad lähevad riigi tuludesse. Vähemalt kautsjoni võiks tagastada kõikidele erakondadele.
ODIHR tõi ka välja, et kampaaniakulutuste läbipaistvuse suurendamiseks ja kõigi valimistel osalejate õigusnormide järgimise tagamiseks peab seadus sisaldama põhjalikku määratlust selle kohta, millised tegevused sõltumatute kolmandate organisatsioonide puhul on valimiskampaania ja sätestada nende aruandekohustus. Samuti võiks välja töötada suunised kandidaatide mitterahaliste annetuste käsitlemiseks, et tagada, et kõik sellised annetused teatatakse seaduses ettenähtud viisil.
Kogu vastav teave on meie poliitikutele juba ammu teada. 25. aprilli 2023. a põhiseaduskomisjoni istungil, kus üheks punktiks oli ka kollektiivne pöördumine «Korruptsioonikuritegude eest peab erakonda karistama sundlõpetamisega,» selgitasin täiendavalt, et sundlõpetamine peaks olema viimane abinõu riikliku sunni kohaldamisel, kui kõik muud vähem piiravamad kaitsevahendid on ammendatud.
Esimese abinõuna peab andma juurde õigusi erakondade kontrollimiseks ERJK-le. Teiseks on vaja seadustada poliitilise sidusorganisatsiooni mõiste. Kolmandaks on vaja peatada riigieelarveline rahastus erakondadele, kellel on kehtiv kriminaalkaristus. Neljas võimalus oleks kaaluda valimistel osalemise piiramist ja alles viienda abinõuna peab kaaluma erakonna sundlõpetamist, kui erakond on korduvalt kriminaalvastutusele võetud.
Põhimõtteliselt kajastasid ODIHR-i poolt esitatud ettepanekud ka samu mõtteid, mida käsitleti põhiseaduskomisjoni istungitel. Kollektiivses pöördumises märgitud teemal siiski sisulist otsust nendes küsimustes ei langetatud, küll aga on justiitsministeerium välja töötamas erakonnaseaduse muudatusi, siis edastati ministeeriumile põhiseaduskomisjoni arutelu kajastav 20. novembri 2023. a istungi protokoll. Kaugele vastava eelnõu menetlus tänaseks jõudnud on, ei ole kirjutajale hetkel teada.
Poliitmaastik kujundab ennast Eestis ümber. Samas poliitikute liikumine toimub vanade erakondade vahel, mis ei too sisuliselt kaasa mingeid kvalitatiivseid muudatusi poliitilises konkurentsis ega kultuuris. Miks need poliitikud ei ühinenud uute erakondadega? Kas otsustamisel olid peamisteks teguriteks mugavus ja tulevane positsioon riigikogu valimiste nimekirjas?
Tõenäoliselt me jäämegi ootama erakondade puhul neid puudutavate mängureeglite muutmist, sest puudub poliitiline tahe. Vahet seejuures ei ole, kas probleemidele juhib tähelepanu ühing Korruptsioonivaba Eesti, OSCE või kollektiivne pöördumine.