Kui Eestis kasutada aastas 13–14 miljonit tihumeetrit metsa, siis on see ikkagi väiksem kui iga-aastane juurdekasv.
Puidukasutus on Euroopa roheleppe üks nurgakivi, sest me peame liikuma fossiilsetelt kütustelt ja toorainetelt bioloogilist päritolu toorainetele. Inimtekkeliste kliimamuutuste peamine põhjus on siiski fossiilsete kütuste jätkuv põletamine.
Eestile tähendab see suurepäraseid võimalusi heaks hakkamasaamiseks, ekspordiks, innovatsiooniks ja paljuks muuks. Eesti on oma olemuselt väikese rahvaarvuga metsarikas riik.
Eesmärk ei tohi olla meie metsa armutu ahjuajamine. Samas osa väheväärtusliku puiduga hetkel midagi muud teha ei ole. Ühtlasi asendab puit fossiilseid kütuseid, mida muidu tarbiksime. Keskkonnasõbralikku toorainet kasutav eksportiv tööstus on meie majanduse alustala ja tuleviku heaolu nurgakivi.
Puit on peamine kergesti kasutusele võetav bioloogilist päritolu taastuv tooraine. Kui vaatame metsamajandust aastani 2100 ja oleme leppinud kokku, et puit, mis on küps, väärib majandamist selleks, et minna uuele elule pikaajalistesse toodetesse või asendama fossiilseid toormeid, siis on keskkonnaagentuuri ja Eesti Maaülikooli koostöös teostatud LULUCFi sidumisvõimekuse analüüsi küpsusraie stsenaariumi puhul perioodil 2021–2030 raiete aastane mõistlik maht 19,3 mln tihumeetrit puitu aastas.
Aastas kasvab metsa raietest enam
Tundub suur hulk, aga on tõsi, nii spetsialistid väidavad. Ühelt poolt on metsa juurdekasv Eestis 16 miljonit tihumeetrit aastas, lisaks on Eesti metsades palju üleküpsenud puitu, kuna oleme vähemalt paarkümmend aastat raiunud tublisti alla aastase juurdekasvu.
Kui vaatame pikka plaani aastani 2100, siis on metsade noorenemisele kaasa aitav raiemaht 19,3 miljonit tihumeetrit järgmisel kümnel aastal kasulik süsiniku sidumise mõttes, ühtlasi muutub meie majandusmetsade puidutagavara kvaliteetsemaks ja kliimamuutustele vastupidavamaks.
Süsiniku sidumisest. Kuivast puidust pea pool on süsinik ja see ladestub puitu ainult siis, kui puu kasvab. Puu saab kasvada aga üksnes siis, kui on ruumi, ja ruumi on ainult siis, kui vana, juba küps mets maha võtta ja erinevatesse toodetesse suunata. Kui me võtame küpsed metsad majandusse, saame istutada uued puud, mis hakkavad jälle süsinikku siduma. Vana mets on heal juhul vaid süsinikuladu, mis ei seo uut süsinikku.
Looduse mitmekesisusest. Metsa pidevalt majandades saame edaspidi metsad tervemaks ja puidu kvaliteedi paremaks. Kõik praegused ilusad ja väärtuslikud metsad on sündinud läbi aastakümnetepikkuse töö. Uute metsade istutamisel saame arvestada ka saabuvate kliimamuutustega. Kõdunevad ja kuivavad metsad on ohtlikud nii metsatulekahjude kui tormides murduvate puude mõttes. Looduse mitmekesisus on kõige suurem lagendiku või raielangi ning paksu metsa piiril. Seal on nii varju vaenlaste eest kui ka päikest ja rohkelt toitu.
Kõik praegused ilusad ja väärtuslikud metsad on sündinud läbi aastakümnetepikkuse töö.
Raiemahust. 19,3 miljonit tihumeetrit aastas ei jaksa Eesti tööstus hetkel mõistlikult rakendada. Tarbitav maht oleks 13, maksimaalselt 14 miljonit tihumeetrit aastas ja see on ikkagi väiksem kui iga-aastane juurdekasv. Selles mahus saaksime metsa majandada järgmised 20 aastat.
Raiemahu kasvust. Praegu on arutelu all raiuda 8 miljonit tihumeetrit aastas. Võrdleme, mida tähendaks veel täiendava 6 miljoni tihumeetri metsa majandamine? Vastavalt Ernst & Youngi uuringule loob ühe tihumeetri metsa majandamine 265 eurot lisandväärtust. See annaks Eesti majandusele 1,6 miljardit eurot täiendavat lisandväärtust igal aastal järgmised 20 aastat. See tähendab omakorda ka 530 miljonit eurot maksutulu riigieelarvesse igal järgmisel aastal. 20 aastat järjest.
Eesti kaitseb suurt osa metsast
Õigustatud küsimus: kas selline metsamajandus on loodusele halb ja ohtlik? Eestis on kaitse all üle 30% metsamaast, Soomes alla 10%, sedagi suuresti Põhja-Soomes, kus suurt majandamist ei toimu. Kaitstava metsa osakaal on Eestis sisuliselt Euroopa suurim. Kui me sellistes tingimustes ei suuda oma loodust piisavalt kaitsta, siis see ei saa olla kvantiteedi küsimus.
Töökohad. Lisandväärtus 1,6 miljardit eurot aastas ei teki iseenesest, see on suure hulga inimeste töö tulemus. Praegu teenib umbes 60 000 inimest otseselt ja kaudselt igapäevase tulu väljaspool linnu just metsast.
Hetkel liigume kahjuks vastupidisel suunal ja näiteks ASi Toftan saetööstus oli hiljuti sunnitud koondama 25 hea palgaga töötajat just toorme puudumise tõttu. Võrus jääb tööst ilma 25 hästi koolitatud inimest, puit kõduneb metsas, ja see on vaid üks näide. Töötus tekitab masendust ja pettumust oma riigis, kes ei kaitse inimesi. Töötu abiraha ei ole mingi lahendus. Kui see on ühiskonna teadlik otsus, mille tagajärgi me mõistame, siis peaksime vähemalt selgelt sõnastama, miks me seda teeme.
Kokkuvõtteks, 10 miljardit eurot maksuraha järgmise 20 aasta jooksul on suur asi ja ilmselgelt oleks mõistlik sel teemal pidada defitsiidis riigieelarve olukorras asjalik arutelu.