Eesti poliitikas on juba ammu arutletud teemade üle, kuidas saavutada tõhusamad ja realistlikumad koalitsioonilepingud, mis ka päriselt kajastaksid kodanike ootusi ja vajadusi. Sageli sisaldavad koalitsioonilepingud ulatuslikke lubadusi ja ambitsioonikaid ideid, mille teostamiseni ei jõutagi. Seega küsimus on, kuidas tulevastesse koalitsioonilepingutesse kirja pandud ridadele järgneksid ka reaalsed teod.
Lubaduste realistlikkus ja sisulised lahenduskäigud
Esiteks, koalitsioonilepingu koostamisel tuleks kaaluda ainult neid lubadusi, millel on juba eelnevalt kivisse raiutud lahenduslikud ja sisulised ideed. See tähendab, et erakonnad peaksid juba enne koalitsioonilepingu läbirääkimisi koostama valimisprogramme, mis ei väljenda vaid unistusi, vaid sisaldavad ka konkreetseid meetmeid ja tegevusplaane. See valimisprogrammide ettevalmistamine enne valimisi aitaks liikuda koalitsioonilepingu suunas, mis on nii teostatav kui ka inimeste vajadusi arvestav.
Pikem koostamisprotsess ja seadusandlikud muudatused
Teiseks, koalitsioonilepingu koostamise aega tuleks pikendada. Kiirus ja surve, millega peavad erakonnad kokku leppima, võivad viia pinnapealsete ja ebamugavuste lahendusteni. Pikem periood annaks võimaluse analüüsida lubaduste suurust, korjata sisendit ja luua detailne plaan nende teostamiseks. See nõuab aga seadusandlikke muudatusi, mis võimaldaksid paindlikumat lähenemist koalitsioonilepingute ajalisele koostamisele. Minu arvates on ka oluline, et valimistele eelneval perioodil toimuksid avalikud debatid ja arutelud ideede lahenduskäikude üle, võttes aluseks ka eelnevalt tehtud mõjuanalüüse. Niiviisi tagame parema kvaliteedi valimislubaduste, koalitsioonilepingu sisu ja tulevaste otsuste vahel, sest need lahendused peavad olema ka ühiskondlikult aktsepteeritud ja põhjendatud.
Võiksime võtta eeskujuks teised riigid ning uurida nende praktikaid.
Näiteks Rootsis ja Taanis on kohalikel erakondadel kohustuslikud programmide eelanalüüsid, mis annavad selge ülevaate, millised lubadused saavad teostuda ja millised mitte. Lisaks on seal kombeks kaasata mitte ainult poliitikuid, vaid ka eksperte ja kodanikuühiskonda, et tekiks parem arusaam ühiskonna vajadustest.
Mõjuanalüüside ja uuringute tähtsus
Lisaks on mõjuanalüüsidel ja uuringutel teedrajav roll, et hinnata valimislubaduste ja reaalsuse vahe. Kui näiteks koalitsioonilepingusse läks kirja 2% ettevõtete tulumaksu kohustus, ilma eelnevate mõjuanalüüsideta, ei saanud poliitikud täielikult aru, millist koormust see ettevõtetele ja majandusele laiemalt avaldab.
Oluline on luua süsteem, kus iga lubaduse kohta tehakse eelanalüüs ja pärast valitsusse ametisse astumist jälgitakse, kui hästi kokkulepitud lubadused realiseeruvad. Saaksime esmase tagasiside ning võimaluse kohandada poliitikaid vastavalt muutuvatele vajadustele.
Kokkuvõttes on koalitsioonilepingu koostamine kriitilise tähtsusega protsess, mis vajab süvitsi minevat lähenemist. Tõhusad koalitsioonilepingud, millega on kaasatud sisulised lahendused, realistlikud ajakavad ning selged mõjuanalüüsid, võivad tuua kaasa tõsise muutuse Eesti poliitikas. Kui me suudame luua süsteemi, mis lisab usaldusväärsust, läbipaistvust ja vastutust, muutub Eesti poliitika edukamaks ja tõhusamaks. Erakonnad peavad olema avatud koostööle, et tagada meie riigi tulevikule parim võimalik suund.