Viimastel aastatel on Eesti riik olnud sunnitud kärpima erinevaid valdkondi, sealhulgas ka laste huvihariduse toetust. Kui veel 2020. aastal eraldati huviharidusele 15 miljonit eurot, siis 2022. aastaks langes see summa 10 miljonile. Riigi rahaline olukord sunnib kokku tõmbama kulutusi ka seal, kus see võib meie tulevikku negatiivselt mõjutada. Huvihariduse toetuse kärpimine on aga probleem, mis puudutab otseselt meie laste tulevikku ja seega ka Eesti riigi terviklikku arengut.
Huviharidus ja selle olulisus tuleviku seisukohalt
Huviharidus ei ole pelgalt lisategevus laste jaoks – see on oluline investeering nende vaimsesse ja füüsilisse arengusse. Paljud lapsed saavad läbi spordi ja muude huvitegevuste vajalikud oskused, distsipliini ning tervisliku eluviisi harjumused, mis on tuleviku tervisliku ja produktiivse ühiskonna aluseks. Kui riik kärbib toetusi, siis tõusevad huvihariduse teenuste hinnad, mistõttu vähemad pered saavad endale seda lubada. Pikemas perspektiivis tähendab see suuremat koormust riigile, sest vähem terved ja haritud lapsi on tulevikus suuremaks kuluks tervishoiule ja sotsiaaltoetustele.
Seega on selge, et lühiajalised kärped huvihariduses võivad pikemas perspektiivis riigile kulukaks osutuda. Selle asemel, et kärpida olulisi investeeringuid meie laste tulevikku, peaksime otsima lahendusi, mis võimaldaksid säilitada ja isegi suurendada huvihariduse kättesaadavust.
Tuleviku hoovad on valitsuse käes
Kuidas aga saaksime astuda samme edasi, kui üldine riigi rahakott on olnud suure auguga juba mitmeid aastaid ning pikaajalist kasvavat toetust riigi poolt huviharidusse on keeruline näha.
Riigi poolt tuleb kiirendada ning võimendada jõuliselt eraraha kaasamist. Sellest jutust ei piisa, et kui riigi rahaline seis läheb paramaks, siis saab taas toetusi tõsta. Mürsud ei ole tähtsamad kui lapsed. Vastupidi.
Kui riigi rahaline seis on kehv, tuleb otsida lahendusi. Haridusministril, kultuuriministril ja ka rahandusministril on täna vastutusrikas roll, tõmmata käima eraraha kaasamise dialoog ja protsess. Esimesed kaks ministrit mõistavad oma valdakondade sisulisi vajadusi, miks on vaja lisarahastusi ning rahandusminister mõistab hästi riigi rahanduslikku seisukorda. Loodan, et rahandusminister mõistab eraraha kaasamise potentsiaali nii sisus kui numbrites ja me saame liikuda jõuliselt edasi eraraha kaasamise teemaga.
Kuidas kaasta eraraha?
Riik peab looma mehhanismid, mis stimuleerivad ja soodustavad eraraha kaasamist kultuuri ja spordivaldkonda, sealhulgas ka huviharidusse. See võiks toimuda riigipoolsete võimenduste kaudu, mis motiveerivad ettevõtteid ja eraisikuid investeerima spordiklubidesse ja kultuuri pakkuvatesse organisatsioonidesse. Näitena esialgsetest uuringutest. Kui riik panustaks näiteks 5 miljonit eurot eraraha kaasamise stimuleerimiseks, võiks see tuua valdkonda juurde täiendavalt 10 miljonit eurot erainvesteeringuid. Selline panustamine ei ole ainult toetav, vaid ka majanduslikult mõistlik, sest maksude kaudu tuleks osa sellest rahast riigile tagasi.
Tulemuseks oleks kindlam finantsbaas huviharidusele
Eraraha kaasamise võimendamine annaks spordiklubidele ja huviharidust pakkuvatele organisatsioonidele kindlama finantsilise baasi, mis võimaldaks neil värvata rohkem treenereid ja pakkuda lastele kvaliteetsemat huviharidust. Rohkemate treenerite ja juhendajate olemasolu tähendab ka suuremat värbamisvõimekust, mis võimaldab rohkematel lastel osaleda huvitegevustes. Selline arenguhüpe oleks oluline ka selleks, et vähendada sõltuvust riiklikest toetustest ja luua püsiv ning jätkusuutlik süsteem, mis toimiks ka rasketel aegadel.
Riigi ja erasektori koostöö on võtmetähtsusega
Huvihariduse tulevikku ei saa ehitada ainult riigi toetuste najale. Riik peab aktiivselt otsima koostöövõimalusi erasektoriga, et kaasata rohkem raha ja tuge. Riigikogus juba tegutseb eraraha kaasamise töörühm, mis koos Arenguseire Keskusega* on töötanud välja eraraha kaasamise kalkulaatori, mille abil saab hinnata eraraha kaasamise potentsiaali. Arvutused näitavad, et riigi suhteliselt väikese investeeringuga saab erasektorilt kaasata märgatavaid kaasfinantseeringuid, mis võimaldaksid valdkonda edasi arendada.
Huvihariduse tulevik on meie laste tervise ja riigi jätkusuutlikkuse küsimus. Kärped selles valdkonnas võivad olla küll hetkel paratamatud, kuid lahendused peituvad erasektori ja riigi koostöös.
* Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures