Käesoleva aasta alguses deklareeris Eesti 200 Tallinna meeskond, et aeg Keskerakonna-vabaks Tallinnaks on käes. Esimesed paar kuud kõlasid skeptilised hääled ja sotsiaaldemokraatidest tulevased koalitsioonipartnerid istusid vaikuses ja ootasid, mis saama hakkab. Kõlvarti juhtimisel keskerakondlaste lahkumine erakonnast aga jätkus ja see puudutas aina rohkem ka Tallinna volikogu koosseisu. Naelaks kirstus osutus Porto Franco kohtuotsus, milles Keskerakond mõisteti süüdi võimuga kauplemises. Selle tagajärjena langes ligi kaks aastakümmet kestnud ninasarvikute ülemvõim Tallinnas. Jäi mulje, et Kõlvart ei uskunud seda viimase hetkeni välja, kuni uus nelikliit hääletas volikogus linnapeaks hoopis sotsiaaldemokraadist Jevgeni Ossinovski. Nüüd, kaheksa kuud hiljem, on keskerakondlik Tallinn minevik.
Keskerakondlikku linnavõimu juhtimisel ei oleks eestikeelsele haridusele üleminekut sündinud
Üheks suurimaks võiduks linnarahvale, mis Eesti 200, Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Isamaa nelikliidu võimule tulekuga Tallinnas kaasa tuli, on kindlasti eestikeelsele haridusele ülemineku alustamine. See on sätestatud ka koalitsioonileppes Tallinna lähiaastate suurima ülesandena. Veel selle aasta alguses ilmus artikkel, kus üks eelnevasse valitsuskoalitsiooni kuulunud volikogu liige ütles, et Keskerakonnas püsib lootus, et ülemineku reformi ei tulegi. Kevadel tuli aga uus linnavalitsus ning ajalukku läheb fakt, et 2024. aasta sügisel alustasid pealinnas esmakordselt kõik 3800 esimese klassi õpilast oma kooliteed eesti keeles. Järkjärguliselt lähevad senini n-ö venekeelsete asutustena toiminud koolieelsed lasteasutused ja üldhariduskoolid üle eestikeelsele õppele ning kogu protsess peaks lõpule jõudma 2030. aastal. Üleminek eestikeelsele haridusele on edukalt alanud ja keegi selles enam ei kahtle. Keskerakonna kahtlused ja võitlus selle vastu esialgu otseselt ja seejärel varjatult on nüüdsest möödanik ja näib nagu halb unenägu, mis on lõpuks läbi.
Jah, eestikeelsele haridusele ülemineku taga on rohkemgi, kui uus koalitsioon Tallinnas. Pingutus ning ühtne vaade nii riigi, omavalitsuste, haridusjuhtide, kui ka õpetajate poolt järgmised kuus aastat kestva ülemineku eduka toimimise suunas on olnud hädavajalik. Samas aga on selge, et pealinnas poleks Keskerakonna võimu jätkumisel üleminekuga olnud võimalik edasi minna. Ülemineku eest seisev Eesti 200 ridadesse kuuluv hariduse valdkonna abilinnapea Aleksei Jašin annab jätkuvalt endast parima, et eestikeelsele haridusele üleminek õnnestuks nii valutult, kui võimalik. Ka 2025. aasta linnaeelarves on haridusvaldkonna prioriteediks just eestikeelsele õppele üleminek. Kõikideks tegevuskuludeks on haridusvaldkonnas kavandatud 418 miljonit eurot, sellest ligi üheksa miljonit on ülemineku reformi jaoks. Samas ei saa aga reformi algus meid uinutada ning pidevad pingutused selle nimel, et eestikeelsele õppele üleminek jätkuks ka pärast järgmise aasta kohaliku omavalitsuse valimisi, peaks olema kõigi koalitsioonipartnerite prioriteediks.
Haridusinvesteeringuid tehakse 2025. aastal Tallinnas 96 miljoni ulatuses. Uus koalitsioon võttis sihiks Tallinna eelarvestrateegia 2025-2028 raames luua uusi koole (kokku kolm) ja lasteaedasid (kokku kaheksa). Eesmärk on, et koolid ja lasteaiad lähevad selle perioodi jooksul kas ehitusse või saavad valmis. Kristiine lasteaedadest saavad valmis nii Tallinna Kristiine Lasteaed kui ka Tallinna Lepatriinu Lasteaed. Rääkides haridusvaldkonda suunatavast rahast on oluline teadvustada ka huvihariduse olulisust. Eelmise linnavõimu ajal veninud protsess Tallinna Huvikeskus Kullo uue hoone ehituseks on saanud lõpuks täiskäigu sisse. See on järgmisel aastal suurim investeering, mis Kristiinesse tuleb. Huvikool Kullo hoone kogumaksumuseks on 33,5 miljonit eurot, millest 2025. aasta eelarvesse on planeeritud 14,1 miljonit. Uuest hoonest saab väärikas kodu Eesti vanimale järjepidevalt toiminud huvikoolile, kus omandab huviharidust stabiilselt ligi 2000 õpilast. Lisaks muutub hoone otsekui kogukonnakeskuseks tervele Tallinnale, sest uude hoonesse luuakse ka Kristiine esimene raamatukogu, sinna kolib noortekeskus ning samuti rajatakse suur kontserdisaal. Lisaks huviharidusele tõuke andmisele on lootus, et Kullo uus maja oma võimalustega aitab veelgi rohkem edendada kohalikku elu Kristiines ning muudab piirkonda veel enam atraktiivsemaks.
Üldiselt ei saa mööda vaadata faktist, et elu linnaosades on uue linnavalitsuse all läbinud mõningad muutused. Uue linnavõimu üheks esimeseks sammuks oli kogu linnameedia ümberkujundamine ning seetõttu oli aeg vaadata otsa ka linnaosalehtedele ning neis jagatavale informatsioonile. Linnaosalehe eesmärk on olla linnaelu praktiline infokandja. Kahjuks on Keskerakond varasemalt ka seda väljundit eelkõige poliitpropagandistlikult ära kasutanud. Lõhkumaks vanu mustreid sai sügisel teoks otsus Kristiine linnaosa lehe venekeelne osa ära kaotada ning hakata lehte edaspidi vaid eesti keeles välja andma. Keskerakondlik võim ei panustanud piisavalt sellele, et muukeelsed tahaksid ja saaksid eesti keelest aru ning lihtsam oli teha asja vene keeles. Sel viisil aga asja jätkata polnud mõistlik ning nüüd, kolm kuud hiljem, saab kindlusega öelda, et tegu oli õige otsusega ning see oli selge pööre idast läände. Linnaosalehest venekeelse osa kaotamine aitab laiendada eestikeelset keeleruumi ning toetab eestikeelsele haridusele üleminekut. Mul on hea meel, et on ka teisi linnaosasid, kus juba varasemast ilmubki vaid eestikeelne leht või kus on sarnane otsus venekeelse osa kaotamiseks tulnud peale Kristiine poolt tehtud sammu. Loodetavasti näeme ühel hetkel ka sellist Tallinnat, kus kõik linnaosad vaid riigikeeles lehes infot jagavad.
Linnaaparaadi kokkutõmbamine andis võimaluse investeerida Tallinna õpetajate palgatõusu
Praegune linnavõim võttis koheselt ette ka sammud eelmise võimu all justkui pärmi peal paisunud linnaaparaadi optimeerimiseks. Eesmärk oli vaadata üle linnajuhtimise senine korraldus ning vähendada bürokraatiat ja ülesannete killustatust. Kogu linnas koondati käesoleval aastal 100 ametikohta ning järgmisel aastal on kavatsus koondada veel 100. Kristiine linnaosa valitsus koondas optimeerimise käigus 12,6% ametnikest. Lisaks vähendasime kogu linnas ametnike tulemustasude fondi poole võrra, mis toob kokkuhoidu kuni seitse miljonit eurot. Suur osa sellest rahast läks haridusse ning tänu sellele on veelgi rohkem võimalusi investeerida Tallinna linna õpetajate palgatõusu.
Tallinn oli alates 2005. aasta novembrist ühe erakonna juhtida. See andis Keskerakonnale 18 aastat võimu ja mõju. Eesti 200, Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatide koalitsioonil on tänaseks olnud kaheksa kuud, et anda endast parim, täitmaks koalitsioonileppes sõnastatud eesmärki muuta Tallinn nüüdisaegseks euroopalikuks, lääne väärtusruumi kuuluvaks pealinnaks. Tulemas on valimiste aasta, kuid koalitsioonis on minna veel 11 kuud ning terve hulk olulisi ülesandeid on täita. On oodata nii konstruktiivset koostööd, kui ka valimiseelseid võitlusi. Selle keskel on aga kõige tähtsam silmas pidada linnaelanike heaolu.