Euroopa kaitsetööstuse hiiu KNDS Gruppi kuuluva Prantsuse Nexteri toodetud liikursuurtüki Caesar ostmine on mõnest miinusest hoolimata sõjaliselt ja julgeolekupoliitiliselt väga hea valik, kirjutab riigikogu liige Peeter Tali (Eesti 200).
Liikursuurtükkide Caesar pataljon täidab ühe võimelünga Eesti diviisi lahingurivistuses ja annab diviisile juurde ühe olulise võimaldaja või siis toetaja. Taktikalistel manööverüksustel, nagu näiteks pataljon, brigaad ja diviis, on reeglina integreeritud kaudtuletoetusüksus. Brigaadide tasemel on see tavaliselt suurtükiväepataljon ja pataljonil 120 mm miinipildujapatarei.
Kuna Eesti vastloodud diviisil kaudtulevõimekust ei olnud, siis võttis diviisiülem brigaadide orgaanilised tuletoetusüksused ehk siis roomikutel liikursuurtükkide K9 Kõu pataljonid diviisi lahingutegevuse võimaldajateks ning brigaadid pidid läbi ajama ainult pataljonide miinipildujapatareidega, mis ilmselgelt on brigaadi tasemel sõdimiseks pehmelt öeldes ebapiisav. Aga eks sõdida saab ja tuleb sellega, mis sul on, ning diviisi manöövrit tuletoetuseta ei ole võimalik edukalt läbi viia.
Kohe varsti on diviisil oma orgaanilised võimaldajad ehk siis Caesarite pataljon, millest esimesed kuus jõuavad Eestisse sel aastal ja järgmised kuus järgmisel aastal ning avatud on võimalus neid veel juurde soetada. Liikursuurtükkidele lisanduvad Ameerika Himarsid ja Iisraeli varitsev õhuründemoon Harpy.
Kaitseväe juhatajal tekib võimalus viia läbi süvaoperatsioone ja mõjutada/hävitada Vene rakettide positsioone, radareid, lennuvälju, koondumisalasid, logistikakeskuseid ja juhtimiselemente kaugemal kui sada kilomeetrit. See on õppetund Ukraina sõjast, aga ka juutide sõjalisest mõtlemisest. Iisrael viib otsekohe sõja vastase territooriumile, selleks, et säästa metsikuste eest oma elanikke, kaitsetööstust ja taristut, mille taastamine maksab tohutult.
Miinuseks on see, et me ei ole valmis andma esimest lööki, vaid oleme sunnitud esimese valusa laksu sisse saama, aga selle talumiseks on meie õhukaitse selgelt ebapiisav ja varjumise korraldamine on alles ka arengujärgus.
Süvaoperatsioonide läbiviimise ja kaugmaa relvasüsteemide tõhusa kasutamise eelduseks on ühendsihitamise võime ning vaatlus- ja juhtimisvõime välja arendamine. Sellega kaitseväes töö käib. Ukrainlased ei tulista põhimõtteliselt HIMARSist mitte ühtegi sihtmärki, mis ei ole sihtmärgistatud ega nähtav.
Julgeolekupoliitiliselt on väga arukas osta moodsaid relvasüsteeme sõbra ja strateegilise liitlase Prantsusmaa käest. Lisaks Nexteri liikursuurtükkidele oleme ostnud Prantsuse MDBA-lt moodsaid Mistral lühimaa õhutõrjerakette ja Thalese radareid. Thalese hanke tingimustes on ka vastuost, mis tähendas, et Eesti tööstus sai ka maksumaksja raha ja arengukiirenduse. Uuema aja suurhangete korraldamine vastuostudeta on lühinägelik, ei jäta maksumaksja raha Eestisse, ei too siia tehnoloogiasiiret ega aita kaasa Eesti tööstuse arendamisele. See on selge julgeolekupoliitiline ja majanduslik miinus.
Kõigepealt mõnest Caesari miinusest. Meeskond on tuleülesande täitmisel soomuskaitse alt väljas ehk lihtsalt hävitatav. Relvasüsteem on piiratud laskesektoriga, mis tähendab, et kui on tarvis laskesuunda märkimisväärselt muuta, siis peab relvasüsteem sisuliselt positsiooni vahetama ehk end kokku pakkima, vahetama põhisuunda ja seejärel uuesti laskeasendisse seadma.
Vastaseid saab segadusse viia Caesari täispuhutava mulaažiga.