Uudised

Eesti 200 käivitas taskuhäälingu, kus erakonna esindajad arutavad Eesti ühiskonna keskseid teemasid pikemas vestlusformaadis. Avaepisoodis vestleb Indrek Tarand Eesti 200 esimehe ja haridus- ning teadusministri Kristina Kallasega haridusreformide ulatusest ja tempost. Juttu tuleb õppimiskohustusest kuni 18. eluaastani, uuest põhikooli lõpetamise korrast, üleminekust eestikeelsele õppele, vastuvõtu digireformist ning tehisintellekti programmist TI-Hüpe.

Tarmo Tamm, riigikogu keskkonnakomisjoni liige (Eesti 200) Talvised elektrihinnad on võimalik kontrolli alla saada ainult juhitavate võimsuste juurdeehitamisega. Kui tarbimine on kokku 10,6 TWh, on selliste võimsuste olemasolul võimalik tagada ka sarnases mahus elektritootmine. Keskmine hind peaks jääma ligikaudu 80 euro tasemele MWh kohta, kirjutab Tarmo Tamm. Energeetika suur keerukus seisneb selles, et tarbimine ja […]

Toomas Uibo, Eesti 200 fraktsiooni esimees Eestile on kombeks üks üks president korraga! See Lennart Meri lause 90ndate aastate algusest heliseb paljude peades, kui riik hakkab endale uut mesilasema otsima, kes tihtipeale osutub hoopis meessoo esindajaks. Õnneks mitte alati. Aga see Meri lause johtus ikkagi segadusest nii presidentuuri kui ka üldise riigikorralduse vaatest, sest me […]

Tänavuse inimõiguste aastakonverentsi moto pärines juudi kirjanikult, Nobeli laureaadilt Elie Wieselilt: «Neutraalsus toetab rõhujat. Vaikus julgustab piinajat.» Wiesel jõudis läbi isiklike läbielamiste veendumuseni, et kõige suurem patt ei ole vihkamine, vaid ükskõiksus. Tema teos «Öö» on üks 20. sajandi mõjukamaid holokausti mälestusmärke – napp, raputavalt valus ja erakordselt aus. Raamatu tekst kaotab kohe distantsi loo […]

Tanel Tein, rahanduskomisjoni liige (Eesti 200) Kui vaadata viimaste aastate numbreid, on pilt üllatav. Kolme aastaga on Eestis lisandunud rohkem uut elektritootmisvõimsust kui eelneva kümnendiga kokku. Aastatel 2013 kuni 2023 lisandus Eesti elektrisüsteemi umbes 1000 kuni 1200 megavatti uut tootmisvõimsust. Investeeringud jäid suurusjärku 1,3 kuni 1,5 miljardit eurot. See tähendas keskmiselt umbes 100 megavatti ja […]

Miks tekitas hasartmängu maksureeglite muutmine ametkondades nii tugeva vastuseisu? Võttis aega, mis võttis, kuid hasartmänguseadus on nüüdseks saanud presidendi heakskiidu. Formaalselt on protsess lõppenud. Sisuliselt algab arutelu alles nüüd. Tegu ei olnud tavapärase seadusloomega. Esiteks algatati see riigikogu liikmete poolt, mitte ministeeriumi kaudu. Teiseks oli eesmärk selgesõnaliselt suurendada riigieelarve tulusid. See kombinatsioon on Eesti seadusloomes pigem erand […]

Tartu Ülikooli emeriitprofessorJüri Saar toob esile mitmeid murekohti Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud, kuid veel jõustumata vanglarendi lepingu kohta. Tema kriitika tugineb siiski suures osas oletustele ja üldistustele, jättes kõrvale nii avalikkusele korduvalt selgitatud asjaolud kui ka lepingu tegeliku õigusliku sisu. Vanglarendi mudeleid on mitmesuguseid Sisejulgeolekut ei rajata hirmudele, vaid kontrollile, vastutusele ja toimivale õigusruumile. […]

Enam-vähem 81 aastat tagasi, 4.–11. veebruaril 1945, kohtusid Jaltas maailma toonased liidrid Stalin, Churchill ja Roosevelt – Piip, Sigar ja Ratastool – ning panid toime akti, mis tekitas küll justkui rahu, ent millesse olid tulevased maailmakonfliktid kirvega sisse taotud. Milline kena idee absurdifilmiks, kus peategelased pole mitte inimesed – Stalin, Churchill ja Roosevelt –, vaid asjad: Piip, Sigar ja Ratastool […]

Ei ole mõeldav, et väga puudulikult või üldse mitte eesti keelt oskavad ajateenijad omandavad kuue kuuga B1-tasemel eesti keele oskuse ja saavad korraliku sõjaväelise väljaõppe. Seda olukorras, kus relvasüsteemid on järjest keerukamad ning üle minnakse 6+6-mudelile. Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb: „Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduse sätestatud alustel ja korras.“ Seaduse all peetakse […]

Kui president Lennart Meri nimetas Tartu rahu Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks, pidas ta silmas eelkõige seda, et just see leping avas Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva ja suveräänse riigina. 106 aastat tagasi Tartus sõlmitud rahu lõpetas Venemaa agressiooni meie rahva vastu. Kuid sageli unustatakse, et Eesti on üks väheseid riike, kes on ajaloos sõdu alustanud Venemaaga […]