Linnakeskkonnas, kus jalakäijad, ratturid, kergliiklejad ja sõidukid jagavad teed, on oluline liikluskorralduse kaudu tagada kõigi turvalisus. Üheks tõhusaks meetmeks on lubatud sõidukiiruste vähendamine. Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve üksus avalikustas eelmisel nädalal statistika, mis näitab, et Tallinna kesklinnas on pärast piirkiiruste alandamist liikluses viga saanud jalakäijate arv vähenenud kolmandiku võrra. ’
Piirkiiruse vähendamine on samm ohutuma ja inimestega arvestava linnaruumi poole
Ometi püüavad autokeskselt mõtlevad poliitikud heade tulemuste üle rõõmustamise ning jätkutegevuste kavandamise asemel presenteerida neid tulemusi juhuslikuna, mis vajavad veel sügavamat analüüsi ja uuringuid. [AJ1] Ükskõik, mida selle asemel, et mitte otsuseid langetada ja tegutseda. Üks suurimaid ohutuma ja sõbralikuma linnaruumi vastu võitlejaid on Isamaa erakonda kuuluv transpordivaldkonna abilinnapea Kristjan Järvan.
Teaduspõhiselt on juba ammu kinnitust leidnud, et sõidukiiruse alandamine vähendab liiklusõnnetuste riski ja nende raskusastet. Uuringud näitavad, et 30 km/h sõidukiirusega on jalakäijal kokkupõrke korral ellujäämistõenäosus ligikaudu 90%. Kiiruse kasvades väheneb see märkimisväärselt, näiteks 50 km/h kiiruse juures jääb ellujäämisvõimalus vaid 20% juurde.
Kiiruse vähendamine ei taga mitte ainult ohutust, vaid parandab ka üldist elukeskkonda. Madalamad kiirused vähendavad müra ja õhusaastet, mis on eriti oluline Põhja-Tallinnas, kus paljud tänavad on kitsad ja majad asuvad sõiduteele väga lähedal. Tallinnal on valmimas müra vähendamise tegevuskava, mis praegusel kujul keskendub peamiselt sõidukiiruse ja autode arvu vähendamisele linnas, mis on ka igati põhjendatud, kuna hoogustuv autostumine on linnakeskkonna suurim müraallikas.
Inimeste ootus on elada vaiksemas ja ohutumas linnakeskkonnas
Maailma terviseorganisatsioon soovitab tihedates elamupiirkondades alandada mootorsõidukite kiiruspiiranguid kuni 30 kilomeetrit tunnis ehk tasemeni, kus rehvimüra hakkab ületama keskmise mootori müra. Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu professor ja kestliku arengu keskuse juhataja Hans Orru on tegevuskava kommenteerides soovitanud olla veelgi ambitsioonikam, kuna tänane standard ei ole õige pea enam piisav, sest inimeste ootused keskkonna kvaliteedile kasvavad pidevalt. Selle ilmekaks näiteks oli hiljuti toimunud Ristiku tänava rekonstrueerimisprojekti avalik arutelu – inimeste mured ei keerle enam kaduvate parkimiskohtade ümber, vaid soov on elada vaiksemas ning ohutumas keskkonnas – et piirkiirus alandataks 30 km tunnis. Väitlemine Tallinna Transpordiametiga kestis aga niivõrd kaua, kokkulepet piirkiiruse alandamiseks ei sündinud, mistõttu ei ole võimalik järgmisel aastal Ristiku tänava rekonstrueerimisprojekti ellu viia.
Paljudes skandinaavia linnades, nt Oslos ja Stockholmis, on kehtestatud madalamad piirkiirused, eriti koolide ja lasteaedade ümbruses. Neis piirkondades on õnnetuste arv märkimisväärselt vähenenud ning elukvaliteet kõrge. Tallinn võiks võtta põhjamaised liikuvusruumi kujundamise põhimõtted eeskujuks ning sealjuures on see lahendus, mille juures pole võimalik ka tühja rahakoti taha pugeda.
Eesti 200 seisukoht on, et transpordivaldkonna abilinnapea võiks lähtuda koalitsioonileppest ja teha haridusasutuste ümbrused turvaliseks, laste- ja peresõbralikuks nii nagu Tallinna koalitsioon on selles kokku leppinud.
Kõikide lasteasutuste ümbruses kehtestada maksimaalselt 30 km tunnis sõidukiirus, selleks on vaja vaid tahet ja liiklusmärke. Viimaseid peaks Kaarli puiesteelt piisavalt üle olema.