Valitsus kinnitas määruse, millega kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammääraks 1803 eurot kuus. Palga diferentseeritav osa tõuseb 20%ni, seega on 2024. aastal õpetajate arvestuslik keskmine brutokuupalk 2164 eurot, mis suureneb võrreldes praegusega 5,7%.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas sõnas, et on tehtud suuri pingutusi ja ministeeriumi poolt lisatud juurde 8,1 miljonit, et õpetajatel palk keerulises riigieelarve olukorras pisutki enam tõuseks. “Tean, et suure hulga õpetajate jaoks on peamiseks probleemiks just ülekoormus ja lisatööde eest mitte makstav tasu ning ka karjäärimudeli puudumine,” sõnas minister. “Mõistan õpetajate muret nii palga kui õpetajate järelkasvu pärast ja soovin uuel aastal alustada õpetajate ja omavalitsuste esindajatega konsultatsioone pikaajalisema haridusleppe sõlmimiseks, mis tagaks, et õpetaja palk jõuaks 120%ni riigi keskmisest.“
Haridus- ja teadusminister kutsub jaanuaris osapooled kokku ning plaanib alustada läbirääkimistega, et leppida kokku pikaajalisem plaan 2025.-2027. aastate õpetaja palgakasvuks. Läbirääkimistel tuleb kõnelda nii karjäärimudelist, koolivõrgust, kui õpetajate palgatoetusest. 2024. aasta alguseks töötab ministeerium omalt poolt välja õpetaja karjäärimudeli koos koormuse arvestuse ja palgaastmestikuga. Karjäärimudeliga luuakse diferentseerituse seos õpetaja professionaalsuse kasvuga. Omavalitsustega tuleb jõuda ka kokkuleppele koolivõrgu reformi teemal, kus säiliksid kodulähedased 6-klassilised koolid, kolmandad kooliastmed koonduksid suurematesse valla- ja linnakeskustesse ning gümnaasiumiastme õppe korraldamise vastutus läheks riigile üle.
Eesti Haridustöötajate Liit taotles 2024. aastaks õpetaja töötasu alammäära tõusuks 11%, haridus- ja teadusminister esitas valitsusele taotluse 8% tõusuks, kuid valitsus kinnitas esialgu tõusuks 1,77%. EHL pöördus palgavaidluses riikliku lepitaja poole, kes võttis menetlusse kollektiivse töötüli. Haridus- ja teadusminister leidis ministeeriumi eelarvest täiendavad 8,1 miljonit eurot ning tegi ettepaneku tõsta õpetajate alammäära 1803 euroni ja palgafondi kokku 5,7%. EHL ettepanekuga ei nõustunud ja taotles palga alammäära tõusu vähemalt 1836 euroni, st 5%. Riiklik lepitaja lõpetas kollektiivse töötüli lepitusmenetluse leppimust saavutamata ning koostas eriarvamuste protokolli. EHL andis 12. detsembril teada, et 22. jaanuaril alustavad õpetajad streigiga. Haridus- ja Teadusministeerium jätkab lahenduste otsimist, et streik ära hoida.