Eestisse saabub visiidile meie aja kangelane. Iseseisvust, vabadust, demokraatiat ning Euroopasse kuulumist ihkava Ukraina riigipea. Mees, keda Ukraina rahvas usaldas ja valis ülekaalukalt oma presidendiks aprillis 2019. Ukraina rahvas tegi toona parima valiku, mida Zelenskõi tõestas eriti veenvalt 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa täiemahulise vallutussõja ehk agressiooni käigus.
Idanaabri verine tsaar arvas ekslikult, et tema on võitmatu sõjajuht, kes teeb kiire lõpu naaberriigi allumatule «koomikule». Kuid elu ja tegelikud sündmused tõestasid pigem vastupidist. Ukrainlased valdavalt usaldavad oma presidenti ja tema usaldab oma rahvast, sest nende omavaheline suhe ei põhine terrorile ja ebaausatele valimistele, nagu Venemaal, vaid ühistele ideaalidele ja parema Ukraina loomise tahtele. «Koomikust» sai päevapealt uskumatult visa ja tugev riigijuht, kuid tema vaenlane Putin tõenäoliselt ei pääse sellest saatusest, mida ta kõige rohkem kardab – olla ühes rivis Venemaa ajalooliste kaotajatega.
Ukraina abistamine peab liitlaste poolt jätkuma võiduka lõpuni
Varsti täitub kaks aastat Venemaa totaalse ja barbaarse kallaletungi algusest. Ukraina rahvas võitleb jätkuvalt vapralt ja oskuslikult ning talub uskumatuid raskusi, sest tal on lootus. See on õigustatud lootus, sest Ukraina sai kutse alustamaks liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga. See ei ole pelgalt formaalsus, vaid ajalooline ja pöördeline samm.
President Zelenskõi rolli kogu selles saagas, juhtides oma riiki niivõrd ränkades tingimustes ning samal ajal kindlustades kogu vaba ja demokraatliku maailma toetust Ukrainale, ei ole võimalik kuidagi alahinnata. Tasub üksnes mõelda, millise pinge all ta on seda tööd teinud pea kaks aastat. See on imetlusväärne. Kui palju on neid inimesi, kes seda pinget taluksid ja suudaksid samaväärseid tulemusi saavutada?
Eesti on andnud Ukrainale märkimisväärse abi algusest peale. Õigemini, isegi enne «algust», aimates Venemaa agressiooni möödapäästmatust. Ukrainlased on meile väga tänulikud ning president Zelenskõi visiit sümboliseerib Ukraina tänulikkust, kuid meie oleme samuti ukrainlaste ees tänulikud nende ülima pingutuse eest, sest nad kaitsevad mitte ainult iseennast, vaid kogu Euroopat. Ukraina abistamine peab kindlasti jätkuma võiduka lõpuni. Euroopa Liit on leidmas lahenduse Ungari vastasseisule. Küllap leidub lahendus ka USA Senati aruteludes. Putini Venemaal ei maksa loota, et demokraatlik lääs Ukrainat hülgab, vaatamata vabas maailmas ikka tekkivatele erimeelsustele.
President Zelenskõi roll ja kohused ei ole kaugeltki ammendunud, sest Venemaa tahab näidata, et ta on valmis väga pikalt sõdima ning paneb kõik sõja väitmiseks mängu. Seda enam peab ukraina rahvas, kuid ka rahvusvaheline kogukond teda toetama, sest võitlust Ukraina vabaduse eest tuleb edukalt lõpetada. Ma ei kahtle, et Ukraina riigipea kuulutab ühel heal päeval oma rahvale, et sõda on lõppenud ning Ukraina teekond Euroopasse võib jätkuda kiirendatud sammul. Mida rohkem me Ukrainale abi anname, seda varem see päev saabub.
Tere tulemast Eestisse, härra Zelenskõi! Teie sümboliseerite Euroopa vabadust ja ühtsust ning võitlust agressiivse ja imperialistliku Venemaaga. Ükskord me võidame koos niikuinii!