Eesti 200 jaoks on oluline viia ellu pikk plaan, mis tagab Eesti riigi jätkumise kõigi väljakutsete kiuste. Selleks tuli meil valitsuskõnelustel keskenduda kolmele prioriteedile: kaitstud riik, korras eelarve ja majanduse kasvule pööramine.
Kõige olulisema uuendatud koalitsioonilepingu lause leiab riigikaitse ja laiapindse julgeoleku peatükist: “Täiendavate kaitseinvesteeringutega hangime pika laskeulatusega relvasüsteeme ning vajalikku lahingumoona, et vajaduse korral hävitada Eesti julgeolekut ähvardav oht vaenlase
territooriumil.”
Kindlasti tuleb paljudele tuttav hiljutine diskussioon 1,6 miljardi eurose lünga osas meie kaitse-eelarves, mille algatasid lahkunud kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ja endine kaitseväe juhataja Martin Herem. Kõige olulisem sealjuures polnud rahanumber, vaid Eesti kaitsmise kontseptsiooni muutumine tervikuna. Kui varem on Eesti kaitsmist palju aastaid harjutatud põhimõttel, et vaenlase vastu võideldakse Lõuna-Eestis riigipiiri ja Emajõe joone vahel, siis Ukrainas toimunud on pannud riigikaitset hoopis teise pilguga vaatama.
Meil ei ole võimalik arvestada sellega, et Võru ja Põlva võiksid langeda isegi ajutise okupatsiooni alla, sest äsjane kogemus Vene sõjaroimaritega näitas selgelt, et pärast neid ei pruugi okupeeritud aladelt olla enam kedagi ega midagi võimalik päästa.
Kõigest mõnenädalane sõjategevus Ukraina pinnal tõi juba 2022. a. kevadel sellele riigile umbes triljoni euro suuruse majandusliku kahju. Praeguseks on laastamistöö numbrilist väärtust juba keeruline jooksvalt hinnata, kuid ka väga esialgse triljoni puhul, mida Venemaa suutis tekitada sõja esimese kuuga, räägime kolme suurusjärgu suuremast numbrist, kui on miljardid.
Ja see on ainult asja materiaalne pool. Elule pole võimalik rahalist lipikut külge panna ning lisaks kodaniku aastakümnete pikkusele keskmisele panusele SKP-sse jätab iga Eesti inimene oma kustumatu jälje meie rahva loosse. Läbi oma ametialase, kultuurilise, vabatahtliku või muu vaimse ja füüsilise tegevuse kujundavad kõik meie inimesed Eesti rahva lugu, olles kellegi jaoks õpetaja, isa või ema, muu eeskuju ja inspiratsiooni allikas või väärt abiline. Ka mitteteadlik kultuuri omandamise toetaja teeb võimalikuks selle, et Eesti keel ja pärimus eksisteerib edasi.
Hiljuti ametisse asunud kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo küsimus poliitikutele enne valitsuse vahetust oli: kas uut kaitsekontseptsiooni toetatakse või jätkame vanaviisi? Tsiteeritud koalitsioonileppe lause ütleb selgelt, et poliitiline tugi kaitseväe juhataja plaanile on olemas ja rahaliselt vähemalt 1,6 miljardi ulatuses. See tähendab, et edaspidi algab Eesti kaitsmine mitte enam meie territooriumi esimesest meetrist, vaid see laieneb koheselt vaenlase tagalasse – mõjutades tema logistikat ja sõjalisi objekte sadade kilomeetrite sügavusel Eesti piirist.
Eelkõige on seda teadmist tarvis meile endile, et kellelgi ei saa tekkida peas strateegilist valearvestust sooviga katsetada NATO reageerimisvõimet meie piirialadel. Ka Venemaa diktaator peab teadma, et niisugusel juhul riskib ta koheselt massiivse vastulöögiga Pihkvale, Peterburile ja nende tagustele aladele. Ukraina on näidanud, et ka väga piiratud vahendite tingimustes saab tekitada sadade kilomeetrite kaugusel rohkelt ebameeldivusi. Nemad pidid antud võimeid hankima ja arendama, olles ise samal ajal raketitule all ja Venemaa lähtus Ukraina-vastast sõda alustades eksiarvamusest, et seda ei juhtu.
Eesti uus lähenemine riigikaitsele tegeleb ohuga ennetavalt ja näitab veenvalt, kuivõrd hävituslik saaks olema katse NATO-t meie idapiiril proovile panna. Tegelikkuses ostame kõnealuse investeeringuga meelerahu neile, kes plaanivad rajada kodu või oma ettevõtet Kagu-Eestisse. See on meile kõigile siin kagunurgas oluline sõnum, et kedagi ei jäeta maha.
Teine tähtis kvaliteedimuutus seisneb selles, kuidas keskvalitsus hakkab edaspidi kohtlema vananeva elanikkonnaga äärealade omavalitsusi. Kui jõukamate omavalitsuste juhid on proovinud seda kõrvutada peaaegu röövimise kujundiga, siis tegelikkuses on asi hoopis õigluse jalule seadmises. Omavalitsuste tulubaasi reform tegeleb sellega, et kõikidel valdadel oleks võimalik neile seadusega pandud kohustusi täita. Varem oli tulubaasi arvestuses vaid tööealiste elanike osakaal ning muutuste järel hakkab järjest suurem osa tulust sõltuma ka sellest, kui palju on vallas pensioniealisi inimesi. Teisisõnu, Eesti riik tunnistab lõpuks, et pensionär on ka inimene, kes vajab omavalitsuse teenuseid – lume lükkamist talvel, huvitegevust ja toimetulekuga seotud tuge.
Kui riigikaitse ja tulubaasi muutused tegelevad meelerahu ja teenuste kättesaadavuse pika plaaniga, siis kõigi kodanike heaolu kasvuks vajame uut hoogu majanduses. Selleks tuleb Eesti riigi toimimine ja rahandus korda teha. Eesti 200 soovib seista selles valitsuse majanduse konkurentsivõime kasvu, personaalse riigi ja digiteenuste ja rahanduse jätkusuutlikule rajale viimise eest. Uus kasv tuleb investeeringutest uutesse ja puhastesse tööstusetesse ja selleks loome rahvusvaheliselt atraktiivse suurinvesteeringute Eestisse toomise meetme, millega aitame töökohtade kasvule just väljaspool suuri linnasid. Oleme kokku leppinud ka riigi toimimise tõhustamises – reformime planeeringute läbiviimist ja tegevuslubade väljastamist, et uued ettevõtmised ei takerduks bürokraatiasse. Uus kasv tuleb ka kaitsetööstusest – võtsime eesmärgiks suunata ühe suuremal hulgal kaitseinvesteeringute raha Eesti kaitsetööstusettevõtetele läbi lokaliseeritud hangete ja vastuostude. Samuti tuleb uus kasv kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavusest ja selleks panustame kutseharidusreformi, et kutseharidus oleks eelistatum valik põhikooli lõpetajatele. Ja samuti tuleb uus kasv ettearvatavast, stabiilsest ja atraktiivsest ettevõtluskeskkonnast, mille üheks osaks on Eesti energeetika pikk plaan piisaval hulgal stabiilse ja puhta elektrienergia tootmiseks, tasakaalustatud ressursi ja keskkonnapoliitika, mis tagab ettevõtetele investeerimiseks selge perspektiivi ja hädavajalikud otsused riigi tulude ja kulude kohta, et tagada edaspidiseks maksurahu nii ettevõtjatele kui kodanikele.
Tasuta asju me ei luba. Ei luba ka seda, et kõik saab olema lihtne. Rasked ja ebapopulaarsed otsused on paraku hetkel vajalikud selleks, et Eesti riik ja rahvas kestaksid ka pikas plaanis.