Skip to main content

Eesti tähtsaim ressurss on inimene. Eesti peab olema riik, kus inimestele meeldib elada. Ühiskond, mis meelitab ja hoiab talente. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja enamat kui lühiajalisi populistlikke rahalubadusi, vaid selge plaaniga julget tegutsemist.

Parim pikaajaline plaan poliitikas on investeerimine haridusse. Inimene, kes tunneb, et on tänu oma teadmistele ja oskustele tööturul väärtuslik ning vajalik, saab elada tervemat, jõukamat ja õnnelikumat elu ning muudab seeläbi ka Eesti targemaks, talendikamaks, konkurentsivõimelisemaks.

Aastakümneid pole Eestis julgetud tegeleda oskustööjõu kättesaadavuse probleemiga. Eesti 200 ei ole sellega rahul! Me ei ole rahul, et Eesti majanduse areng jääb toppama julguse, tahtmise ja otsusekindluse puudumise taha! Meie majandus vajab struktuurseid muutusi ja julgeid otsuseid. Just selliseid, mis omal ajal aitasid Eestil murrangulise arengu käigus jõuda Euroopa edukamate hulka mitmes valdkonnas.

Lisaks kaitstud Eestile, energia kättesaadavuse tagamisele ning teadus- ja arendustegevuse soodustamisele on majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks vaja oskustööjõu kättesaadavust kui olulist võtmeressurssi terviklikus plaanis pikaajalise majanduskasvu tagamiseks. Pikalt suutis Eesti kasutada konkurentsieelisena ära odavat tööjõudu, toorainet ja energiat, kuid need eelised on tänaseks kadunud.

Siin peitubki tänase olukorra paradoks. Ühtpidi võime rõõmustada, et enam ei ole me odava tööjõu maa, kuid samas ei tunne eestlased end elukalliduse tõusu kontekstis sugugi rikkana. Me pole piisavalt arenenud selleks, et olla atraktiivsed tippspetsialiste vajavatele ettevõtlusharudele. Meil tuleb seada fookus küsimusele, kuidas Eestisse meelitada maailma talente! Kuidas muuta Eesti majandus konkurentsivõimeliseks.

Oleme täna seisus, kus iga kümnes noor saab kõrgeima omandatud haridusena ette näidata kõigest põhikoolidiplomi. See on kaotus kõigile, sest madalast haridustasemest tingitud kehv konkurentsivõime tähendab ühtpidi suuri isiklikke raskuseid eluga toime tulekul, kuid ka seda, et kasvavad riigi kulud tervishoiule ja sotsiaalvaldkonnale, saamata jääb maksutulu ning ettevõtjatel ei ole arenguks piisavalt kõrgete oskustega töötajaid. Igal aastal on umbes 1300 noort, kes pärast põhikooli õpinguid ei jätka või need katkestab. Eesti 200 peab oluliseks, et iga Eesti noor saaks sellise hariduse, mis annab võimaluse hakata ettevõtjaks või teha kõrgeid oskusi vajavaid hästi tasustatud töid. Me peame oluliseks seda, et iga eestlane saab ise oma elu juhtida, jõukust kasvatada, ning ei pea sõltuma toetustest.

Eesti 200 on erakond, mis seisab selle eest, et anda igale Eesti noorele maailma parim haridus, seega on ülimalt oluline viia Eesti hariduses lähiaastatel ellu suured reformid!

Me vajame õppimiskohustuse- ning kutseharidusreformi, et muuta kutsekeskharidus atraktiivseks ja konkurentsivõimeliseks alternatiiviks üldkeskharidusele, mis võimaldab lõpetamise järgselt suunduda nii tööturule kui jätkata õpinguid kõrghariduses. Me ehitame sellega tarka Eestit. Konkurentsivõimelise majandusega Eestit. Talentide Eestit.

Eesti 200 ambitsioon on kahekordistada meie majandust aastaks 2035, kuid selle ambitsiooni täitmiseks vajame suuremat ressurssi, kui meie tänane rahvaarv võimaldab. Eesti 200 ei toeta kontrollimatut massilist sisserännet. Eesti 200 soovib avada tööturu nutikale oskustööjõule. Leiame, et seda arutelu ei tohi peljata, sest selle tagajärjel vindub Eesti majandus tarbetult kaua. Me vajame paindlikku süsteemi, kus oskustööjõu kvoot arvestab Eesti majanduse tööjõuvajadustega.

Vanal viisil jätkamine ei saa olla meie pikaajaline plaan. Kannatavad inimesed. Majandus. Ühiskond. Me soovime paremat, tulevikku vaatavat Eestit. Eestit, mis lööb läbi ja on edukas kõiges, mis ta ette võtab. Et meil oleks tark, talentide ja konkurentsivõimelise majandusega Eesti. Õnnelik Eesti.