Täna koguneb riigikogu juhatus, et arutada, mis teha kuluhüvitiste süsteemiga, mille kitsaskohad on taas valgusvihus. Eesti 200 fraktsiooni juht selgitas, et nende erakond tahab kuluhüvitiste suurust tunduvalt vähendada. Tankimise jaoks nad erireegleid vajalikuks ei pea.
Juhatusse kuuluvad riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200) ning aseesimehed Kivimägi (Reformierakond) ja Jüri Ratas (Keskerakond).
Hussar on küsimust arutanud oma fraktsiooniga. Tolle esimees rääkis, et nende ettepanek on kuluhüvitisi 50% vähendada. „Ja vähemalt kuni selle koosseisu lõpuni,“ märkis ta. „See võiks kompenseerida pealesunnitud palgatõusu. Oleks muidu väga ebaõiglane, et teised riigiteenistujad peavad palgas tagasi andma. Riigikogu liikmetele on see aga väga limiteeritud.“
Riigikogu liikme ametipalk on kõrgemate riigiteenijate kõrgeima palgamäära ja vastava koefitsiendi korrutis. Praegu on riigikogu lihtliikme palk 5406 eurot ja 82 senti. Seda indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks ehk see muutub taas vähem kui poole aasta pärast.
Valitsus otsustas mõni aeg tagasi, et kärpeajastul vähendatakse kõrgemate riigiteenistujate palgatõusu. Ent näiteks riigikogu liikmeid see ei puuduta.
Kuluhüvitisi saavad riigikogu saadikud kasutada iga kuu summas, mis on kuni 30% ametipalgast. Praegu on vastav summa 1622 eurot kuus. Parlamendiliikme tööga seotud kulutused on sõidukulud, side- ja postikulud, lähetuskulud, bürookulud jms. Eesti 200 tahab, et see oleks 15% ehk praegu 811 eurot.
lisas, et nad ei tahaks, et kulud läheks pimedaks, st lihtsalt summa palgale otsa ja vaba kasutus. „Ühiskonnal peab olema selge ülevaade, kuidas saadik oma kulutusi teeb. Vastasel korral pole see läbipaistev. Seda me ei poolda.“
Viimasel ajal on olnud palju juttu kütusekuludest. Meedia on kajastanud, kuidas Kalle Grünthal ostab maksumaksja raha eest läbisegi bensiini ja diislikütust. Peale selle on selgunud, et tema kütusekaarti on kasutatud ajal, mil ta ise osaleb riigikogu istungil.
Kütusepiirangu poolt ja vastu
Kivimägi rääkis eelmisel nädalal EPLile, et tema arvates oleks hea lahendus näiteks see, kui elimineeritaks riigikogu liikmete võimalus tankida rohkem kui ühte sorti kütust. „Minu jaoks on arusaamatu, et võimaldatakse kompenseerida samaaegselt nii diislit kui bensiini. Saame ju liisida või rentida ühe auto ja sel on konkreetne kütusemärk, mistõttu on ju võimatu tankida sinna erinevaid kütuseliike,“ sõnas ta ning toonitas, et ei tee siiski saadikutele etteheiteid. Tema ise on sõitnud pikki aastaid diiselautoga ning keeldunud isegi bensiiniga sõitva asendusauto kütust riigikogulase kütusekaardiga ostmast.
aga kinnitas, et Eesti 200 arvates ei peaks tankimist siiski kuidagi eraldi reguleerima. „Me ikkagi eeldame, et riigikogu liikmel on oma väärtused paigas,“ sõnas ta ja lisas, et lasteaiakasvatajalikku sekkumist pole vaja. Ta viitas Grünthali näitel, et säärastes juhtumites peabki meedia olema järelevalvur, kes need asjad avalikustab.
Riigikogu juhatusse kuuluv Jüri Ratas ütles EPLi artiklis, et ei soovi veel jagada oma isiklikke ideid kuluhüvitiste ja kütusekompensatsiooni kohta. „Arvan, et kõigepealt tulekski riigikogu juhatuse ja vanematekogu tasandil neid teemasid arutada,“ märkis ta.
Grünthali endine koduerakond EKRE leiab, et kuluhüvitised võiks sootuks kaotada. EKRE fraktsiooni liige Siim Pohlak andis täna parlamendis fraktsiooni nimel üle riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tehakse ettepanek kaotada riigikogu liikme kuluhüvitised. „Tavakodanikud peavad oma kulud, sealhulgas autoostud ja liisingud tegema põhipalga arvelt, ent riigikogu liikmed on justkui privilegeeritud kodanikud, kellele sama põhimõte ei kehti. Riigikogul on selles olukorras võimalus arvestada rahva tahtega ning hoida kokku kulutusi, mis on Eesti olusid arvestades ebamõistlikult suured. Uuringud kinnitavad ühiskonna ülekaalukat toetust erakondade ja poliitikute rahastamise vähendamisele,“ märkis EKRE.