Eesti 200 programm Euroopale aastateks 2024-2029
Tugev ja ühtne Euroopa!
Euroopa peab saama tugevaks ja jääma ühtseks. Tugevaks oma inimeste kaitsmises ja ühtseks oma põhimõtetes.
Euroopas käib sõda, mis on esitanud väljakutsed reeglitepõhisele maailmakorrale. Eesti 200 toetab tugevat ennast kaitsta suutvat Euroopat, reeglitel põhinevat maailmakorda, Ukraina territoriaalset terviklikkust ja Venemaa maha surumist, kuni ta ei suuda enam agressiooni jätkata.
Euroopa majandus peab saama tugevaks. Leiame, et Euroopa majanduskasv põhineb innovatsioonil, rohelisel energial, Euroopa teaduse saavutustel ja inimeste kõrgel hariduse tasemel.
Euroopa peab olema tugev ja ühtne üleilmses kliimakokkuleppes seatud eesmärkide poole liikumises. Oleme seisukohal, et kliimavõitluses ei tohi kaotajaks jääda inimene. Võitlus kliimamuutuste pidurdamisel peab olema õiglane ja ratsionaalne.
Tunnustame Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning Lissaboni leppes sõnastatud väärtuseid. Oleme laieneva Euroopa Liidu poolt, oodates ühinema riike, kes austavad inimväärikust, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriigi põhimõtteid ja inimõiguseid. Eesti 200 peab enesestmõistetavaks, et Euroopa seisab enda inimeste, väärtuste ja vabaduste eest üle aegade – selles ühtsuses ongi Euroopa tugevus ja Eesti selge huvi. Oleme seda meelt, et Euroopa Liidu ülesanne on anda liikmesriikidele suuniseid, kuid mitte sekkuda liigselt iga riigi juhtimisse.
Kaitstud Euroopa!
Me seisame sõjaliselt tugeva Euroopa eest, kus igal liikmesriigil on iseseisev kaitsevõime ning valmisolek anda panus Euroopa ja kogu Põhja-Atlandi piirkonna julgeolekusse.
Toetame Euroopat, mis tugineb solidaarsusele ja koostööle ning kaitseb end ühiselt väliste ohtude eest. Me toetame ühtset Euroopat, mis kaitseb eurooplasi kõige eest, mis seab ohtu meie ühised eesmärgid ja eluviisi.
Euroopa Liit peab süvendama koostööd NATO-ga. Kutsume looma ühist Euroopa Liidu ja NATO kaitse- ja julgeolekupoliitikat ning rakendama meetmeid veealuse ja muu elutähtsa taristu pidevaks seireks ja kaitseks.
Iseseisva kaitsevõime tagamiseks peab iga liikmesriik panustama kaitsekuludeks mitte vähem kui kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Me ei toeta Euroopa Liidu ühiste relvajõudude loomist, sest see dubleeriks tarbetult NATO sõjalist koostööd ja kollektiivkaitset. Liikmesriikide koostöös tuleb luua õiguslikud eeldused ning taristu liitlaste sujuva sõjalise liikuvuse tagamiseks.
Me peame senisest enam panustama Euroopa kaitsetööstuse kasvu. Liikmesriikide kaitsetööstus vajab kiiret elavnemist, et toota märgatavalt rohkem relvasüsteeme – sealhulgas droone – ja laskemoona.
Kutsume liikmesriike kulutama igal järgmisel neljal aastal Ukraina toetamiseks 0,25% sisemajanduse kogutoodangust. Sõda Venemaa vastu nõuab suuri pingutusi. Seda ei ole võimalik võita peenrahaga. Euroopa Liit peab andma Ukrainale sõjalise abi kõrval ka majanduslikku abi, et leevendada humanitaarolukorda ja riik üles ehitada.
Viime ellu Euroopa Liidu kaitsevõlakirjade algatuse, mille tulemusel investeeritakse 100 miljardit eurot Euroopa sõjalise kaitse arendamiseks.
Toetame Ukraina liitumist NATO ja Euroopa Liiduga. Me ei toeta aluslepingute avamist enne Ukraina liitumist Euroopa Liiduga.
Euroopa Liit peab jätkama Venemaale kehtestatud poliitilisi ja majandussanktsioone. Toetame täielikku majandusembargot Venemaale. Euroopa Liit peab karmistama enda hoiakut ka kolmandate riikide suhtes, mis annavad Venemaale mistahes abi.
Vene riigi ja tema tegudele kaasa aidanud inimeste ja ettevõtete sanktsioneeritud ja külmutatud vara tuleb võtta kasutusele Ukrainale tekitatud sõjakahjude korvamiseks.
Venemaa peab Eesti ja kogu demokraatliku maailma vastu ägedat täiemahulist info- ja psühholoogilist sõda. Selle võitmiseks arendame koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, et võitluses Venemaa propaganda ja desinformatsiooniga pidevalt paljastada Venemaa ja teiste autoritaarsete riikide vaenuliku mõjutustegevuse eesmärke. Piirame Venemaa ja teiste sarnaste riikide tegevust Euroopa inforuumis. Euroopa väärtustest peame rääkima nende inforuumis.
Toetame ühehäälsuse nõuet, ent me ei saa lubada ühe või kahe liikmesriigi kitsastest huvidest ja Venemaaga arendavatest sõprus- ja sõltuvussidemetest tingitud obstruktsiooni Euroopa Liidu ühisele poliitikale Venemaa suunal ning abi osutamisele Ukrainale.
Euroopa Komisjonis tuleb luua kaitsevoliniku koht, kes keskendub Euroopa Liidu tööstus- ja kaitsevõime suurendamisele. See on vajalik kaitse- ja julgeolekuküsimuste tähtsuse kasvu tõttu nii Euroopas kui kogu maailmas. Portfelli peaks saama Kesk- või Ida-Euroopa kandidaat.
Toetame rahvusvahelise eritribunali loomist, mis uurib ja määrab karistusi kõigile sõjakurjategijatele, lihtsõduritest Putinini välja. Venemaa peab vastutama sõjakuritegude ja Ukrainale tekitatud materiaalse ja majandusliku kahju eest.
Toetame rahutagamisrahastu mahu suurendamist. Peame tähtsaks, et Euroopa Liit suudab rakendada meetmeid kolmandate riikide, piirkondlike või rahvusvaheliste organisatsioonide heaks, et vastavalt Euroopa Liidu lepingule tugevdada sõjalist kaitsevõimet ning toetada rahutagamisoperatsioonide sõjalisi aspekte, lisaks Ukrainale ka teistes riikides.
Peame oluliseks tugevdada Eesti ja Euroopa idapiiri kaitset. Euroopa Liit peab välja arendama võimekuse ennetada Venemaa-poolseid hübriidrünnakuid välispiiridele, milleks ta kasutab migratsiooni.
Ebaseaduslikku sisserännet Euroopa Liitu tuleb senisest selgemalt piirata ning otsustavalt rakendada tulemuslikku ja põhiõigusi austavat tagasisaatmise poliitikat. Me pole nõus põgenike kvootidega liikmesriikidele. Euroopa Liit peab otsustavalt reformima oma varjupaigapoliitikat.
Toetame Euroopa majandusjulgeoleku kasvatamist, suurendades Euroopa strateegilist autonoomiat, minimeerides välismaist, eriti Venemaa mõju tarneahelatele ja elutähtsale taristule. Sõltumatus Venemaa energiakandjatest ja võimalikult väike vastastikune majandustegevus on Euroopa julgeoleku huvides.
Toetame Euroopa valmisoleku suurendamist pakkuda sõja- ja katastroofimeditsiini teenust. Euroopa peab järgmiseks meditsiinikriisiks olema valmis paremini, kui koroona pandeemiaks ning olema valmis meditsiinitarvikuid ja ravimeid kriisiks ise tootma. Toetame liikmesriikide autonoomiat siseriiklike kriisihaldamismeetodite valikul.
Toetame inimeste õiguste kaitset ja tasakaalu leidmist kasutajate privaatsuse ja ettevõtete ärihuvide vahel sotsiaalmeedia platvormidel. Oleme valmis kehtestama sotsiaalmeediaplatvormidele täiendavaid regulatsioone, et tagada kasutajate turvalisus ja privaatsus. Kasutajate kaitseks nõuame TikTokilt järjekindlalt teavet meetmete kohta, mida ettevõte on võtnud kasutusse ebaseadusliku sisu leviku riskide hindamiseks ja leevendamiseks.
Ettevõtlik Euroopa!
Euroopa majanduse innovatsioonivõimekus peab kasvama. Leiame, et tehisintellekti arendavate Euroopa ettevõtetele tuleb piiranguid vähendada. Pooldame tehisaru-alase innovatsiooniga tegelevate ettevõtetele suuremat vabaduse andmist ning muudame tehisintellekti akti, et vähendada piiranguid ettevõtjatele ja võimaldada maailmatasemel innovatsiooni. Euroopa peab konkurentsis püsimiseks liikuma tehisintellekti rakendamisel edasi.
Leiame, et tuleb lõpetada riigiabi andmine senises ülepaisutatud mahus, sest ettevõtjatel peab olema Euroopas samaväärsed õigused ja võimalused ühisturul toimetamiseks.
Toetame kontrollitud kvalifitseeritud tööjõu sisserännet Euroopasse. Euroopa peab muutuma maailma talentidele kõige atraktiivsemaks piirkonnaks. Toetame talentide õpirännet ja töörännet.
Euroopa Liit peab muutuma maailmas teaduspõhise metsatööstuspoliitika eestvedajaks. Euroopa metsanduspoliitika peab keskenduma süsiniku sidumisele ja ladestamisele läbi ehitustegevuse ning puidu kõrgtehnoloogilise väärindamise, mille aluseks on metsa loomulik ja pikaajaline eluring.
Me ei toeta üle-Euroopalisi makse. Liikmesriikidele peab jääma otsustusõigus selle üle, kuidas majandusest maksuraha koguda ja kuidas seda kasutada. Oleme valmis harmoneerima tulumaksuarvestust, et vähendada ühisturu huvides erisusi ja erandeid.
Oleme seisukohal, et digitaalse ühisraha kasutuselevõtt suurendab Euroopa konkurentsivõimet.
Euroopa teadus peab taastama oma liidripositsiooni maailmas. Toetame teadlaste rännet, tipplaborite teket ja teadmussiiret Euroopas. Soodustame Euroopa teadlaste koostööd kõikide maailma tippteaduskeskuste ja -teadlastega. Uute teadmiste kiire rakendamine on Euroopa uue majanduskasvu vältimatu eeldus.
Euroopa riigid peavad olema teadusmaastikul võrdsed – praegu läheb üle 90 protsendi Euroopa Liidu teadusrahast “vanadesse” liikmesriikidesse ning uued liikmesriigid peavad leppima ülejäänuga. Rahastus ja teadlaste ränne peavad jagunema liikmesriikide vahel proportsionaalselt.
Ravimid peavad olema võrdselt kättesaadavad kõikides Euroopa Liidu riikides ning nende kättesaadavus ei tohi sõltuda üksnes majanduslikest kaalutlustest ja ärihuvidest. Soodustame Euroopa ravimi- ja meditsiinitööstuse naasmist Euroopasse.
Toetame põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika ettevalmistamist Ukraina liitumiseks Euroopa Liiduga. Euroopa põllumajandustoetused peavad olema võrdsed kõigis liikmesriikides.
Pooldame Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi väiksemate liikmesriikide toidutootjate võrdseks kohtlemiseks ja kõrge loodusväärtusega põllumajanduse säilitamiseks.
Tagada tuleb e-teenuste piiriülene kättesaadavus, mille eeltingimuseks on elektroonilise identiteedi rakendamine kõikides liikmesriikides. 2023. aastal lepiti kokku, et kõik liikmesriigid on kohustatud pakkuma oma kodanikele kõrge usaldusväärsuse tasemega digitaalset autentimisvahendit.
Euroopa Liidu tubakadirektiivi tuleb karmistada nii, et keelatakse kõik lastele ja noortele atraktiivsed maitselisandid. Peame vajalikuks eriti laste tervise kaitseks ka kõikide uudsete nikotiini sisaldavate toodete reguleerimist siseturul ja kolmandatest riikidest importimisel. Keskkonnakaitse huvides keelame ühekordsed e-sigaretid, et vähendada nendes sisalduvate akude ja kemikaalide negatiivset keskkonnamõju.
Roheline Euroopa!
Euroopa kliimaeesmärkide poole püüdlemisel arvestame inimeste võimaluste ja vajadustega. Siiski peame tegutsema selle nimel, et meie planeet oleks elamiskõlblik meile ja meie tulevastele põlvedele. Euroopa peab olema maailma parim elukeskkond uutele põlvkondadele ning me ei tohi elada nende arvel ka kliimapoliitikat kujundades.
Toetame digi-, ring-, rohe- ja mahemajanduse arengut. Need loovad eeldused vähema ressursikuluga suurema lisandväärtuse ning uute töökohtade loomiseks ja kogukondade tegutsemise jätkumiseks ka maapiirkondades.
Euroopa majandus peab liikuma fossiilse süsiniku kasutuselt biogeense süsiniku kasutusele.
Leiame, et rohelises Euroopas on rohelised linnad. Peame oluliseks Euroopa linnade koostööd linnaruumi muutmisel inimese- ja kliimasõbralikuks. Toetame Euroopa Liidu programme Euroopa linnade rohepoliitikate elluviimiseks.
Kliimamuutuste pidurdamisel on esmatähtis süsiniku püüdmine ja ladestamine. See tähendab mõistlikku tasakaalu jätkusuutliku metsamajanduse ja looduskaitse vahel. Vähendame tehislike lahenduste rahastust, mis pikas perspektiivis mingit olulist mõju omada ei saa.
Peame oluliseks hoida Euroopa loodusväärtusi ja elurikkust, arvestades looduse piirkondlikke omapärasid. Säilitame liigirikkuse nii maismaal kui vesikondades, säästame metsi üleraiest, rabasid ülekaevandamisest ja nõuame sama oma kaubanduspartneritelt.
Süsinikuheite vähendamiseks võitleme heade ja heitmevabade transpordiühenduste eest. Eesti konkurentsivõime tõstmiseks on vaja edasi töötada kiirete ja keskkonnasõbralike transpordiühenduste loomiseks ülejäänud Euroopaga.
Euroopa peab aastaks 2050 loobuma fossiilkütustel põhinevast energeetikast ning liikuma Euroopa energiasõltumatuse poole. Sõltumatus Venemaa energiakandjatest ja võimalikult väike vastastikune majandustegevus on ka Euroopa julgeoleku huvides.
Taastuvenergia arendustega, eriti tuuleenergeetika potentsiaali rakendamisega tuleb kiiresti edasi liikuda ning oluline on jätkuv Euroopa Liidu rahastus.
Toetame Euroopat läbiva ülikõrgepingeliini rajamist, mis annaks võimaluse Euroopa elektribilansi tasakaalustamiseks ja elektritaristu paremaks toimimiseks. Keskkonnasõbralik, kättesaadav ja taskukohane energia on võtmeteguriks uute tööstusinvesteeringute hoidmiseks ja juurdemeelitamiseks. Eesti ei tohi varustuskindluse tagamiseks välistada ühtki toimivat ning Eesti vajadustele ja võimalustele vastavat lahendust.
Algatame Helsingi-Tallinna raudteetunneli rajamise. Toetame Rail Balticu ja Via Baltica ühendusteede valmisehitamist. On esmatähtis tagada piisav rahastus Rail Balticu ehituseks järgmisel eelarveperioodil.
Toetame jätkuvat biogaasi kasutamist ühistranspordis. Pooldame Euroopa Liidu jalgrattastrateegia vastuvõtmist ohutu ja sidusa jalgratta taristu edendamiseks ning jalgratta kasutamise kahekordistamist kogu Euroopas aastaks 2030.
Säästliku tarbimise põhimõtete järgimine Euroopas ja kogu maailmas on Eestile suurepärane võimalus kasvatada enda majanduslikku konkurentsivõimet ja säästa keskkonda. Väiksem tarbimine ja suurem taaskasutamine on põhimõtted, mis on järgmise revolutsiooni aluseks majanduses.
Toetame Euroopa Rohelise Kokkuleppe ringmajanduse tegevuskava eesmärke – lahutada majanduskasv raiskavast ressursikasutusest, hoida Euroopa loodusvarasid ja soodustada jätkusuutlikku kasvu, kahekordistades ringmaterjali kasutamise määra aastaks 2030.
Algatame biosfääri kaitseks ja taastamiseks Euroopa Liidu elurikkuse, looduskaitse ja metsamajandamise strateegia koostamise aastani 2100.
Vähem reguleeriv Euroopa!
Regulatiivne keskkond ei tohi muutuda ettevõtjate jaoks liialt koormavaks ja kalliks. Regulatiivse koormuse vähendamiseks on vaja suuremat digilahenduste kasutuselevõttu ja andmete potentsiaali ulatuslikumat rakendamist. Ülimalt oluline on õigusaktide kvaliteet. Stabiilne ja ennustatav õiguskeskkond on esmatähtis ka ettevõtete arenguks, konkurentsis püsimiseks ja investeeringute tagamiseks.
Järgmisel viiel aastal tuleb Euroopa institutsioonide bürokraatiat vähendada 75 protsenti. Selleks tuleb vähendada dubleerimist ning soodustada tehisintellekti kasutamist andmete kogumisel ja kasutamisel. Digitaalne isikutuvastus ja digiallkirja laialdasem kasutamine aitavad oluliselt vähendada bürokraatiat Euroopa Liidu institutsioonides ja ka kõigis liikmesriikides.
Euroopas tuleb kokku leppida andmete struktureerimise, koostalitusvõime, andmevahetuse, usaldus- ja turvastandardite põhimõtted. See võimaldaks maksimaalselt aruandluskohustusi vähendada, sealhulgas lihtsustades ettevõtjate äritegevust kogu Euroopa Liidus. Soodustame tehisaru laialdast kasutamist ning turvalist piiriülest andmevahetust, et tõhustada liikmesriikide koostööd teenuste pakkumisel.
Euroopa Parlament peab valima ühe püsiva tegutsemiskoha. Tegutsemine mitmes asukohas peab kulude kärpimiseks ja bürokraatia vähendamiseks lõppema.
Me ei pea õigeks Euroopa Liidu keskaparaadi kasvu – liikmesriikide esindatust tuleb vähendada, et teha ruumi Ukraina ja Moldova liituvatele saadikutele ilma parlamendi suurust kasvatamata.
Pühime tolmu paberivaba Euroopa Parlamendi initsiatiivilt – toetame seda, et parlament liiguks üha enam digitaalsete lahenduste kasutamise suunas. Digitaalne isikutuvastus ja digiallkirja laialdasem kasutamine aitavad oluliselt vähendada bürokraatiat Euroopa institutsioonides.
Oleme seda meelt, et Euroopa riigid peavad kokku leppima vööndiajalt suveajale ja suveajalt vööndiajale ülemineku. Eesti 200 toetab eelnõuga edasi liikumist ning Euroopa Parlamendi otsuse elluviimist ning kellakeeramise lõpetamist.
Noor Euroopa!
Toetame Euroopa õpirännet – Erasmus+ programmis peavad saama osaleda kõik soovijad, sõltumata nende majanduslikust olukorrast. Soovime suurendada õpirände rahastamist ning luua ka põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste õpirände rahastamise võimalused.
Soodustame parimate hariduspraktikate vahetamist liikmesriikide vahel. Eesti hariduse tugevused ja neid toetavad tegurid on olnud katalüsaatoriks meie haridustehnoloogia-sektori kiirele levikule maailmas. Haridusekspordi käimatõmbamiseks ning Eesti turundamiseks töötame välja ning müüme meie haridusmudelit teistele liikmesriikidele. Hariduseksport on ka oluline osa arengukoostööst ning Ukraina ülesehitamisest.
Toetame noorte töö- ja praktikaprogramme Euroopa Liidu institutsioonides ning eestlaste senisest aktiivsemat osavõttu nendes.
Euroopa peab seisma tugeva demokraatia nurgakivi – vaba ajakirjanduse eest. Toetame üle-euroopalise meediateadlikkuse programmi loomist, mis sisaldab meediateadlikkuse nädalat, vaenuliku mõjutustegevusega toimetuleku programmi ja meediateadlikkuse haridusprogrammi.
Kõik inimesed, sealhulgas ka LGBT+ kogukond, puudega inimesed ja eri rahvustest ning erineva usutunnistusega inimesed vajavad Euroopas oma põhiõiguste paremat ja tõhusamat kaitset. Võrdse kohtlemise direktiivis toodud kaitse tuleb tõsta samale tasemele soolise võrdõiguslikkuse direktiivis toodud kaitsega.
Euroopa Liit peab pöörama tähelepanu plahvatuslikult suurenenud vaimse tervise probleemile. Soodustame üle-Euroopalisi uuringuid, et mõista ja teadvustada vaimse tervise probleemide põhjuseid. Suurendame digikäitumise ja vaimse tervise vaheliste seoste teadusuuringute rahastust.
Kutsume ellu Euroopa laste ja noorte tervisliku toitumise aasta ning suurendame liikmesriikide mahetoodangu toetusi.
Noorte kaasamine tähendab noortele õiguste andmist. Leiame, et Euroopa Parlamendi valimistel peavad saama hääletada kõik vähemalt 16-aastased ning kandideerida vähemalt 18-aastased noored.