Eesti 200 töötab iga päev selle nimel, et Eesti oleks targem, tugevam ja õiglasem riik.
Vaata, kuidas liigume igapäevaselt sõnadelt tegudele.
Oleme säilitanud riikliku rahastuse teadus- ja arendustegevusele mahus 1% SKT-st. 2026. aastal on riigieelarves selleks kokku 439,9 mln eurot.
Lõime 100 miljoni euro suuruse Kaitsefondi, edendamaks Eesti kaitsetööstust. Kaitsefond investeerib, koostöös erasektoriga, fondidesse, mis pakuvad rahastust Eesti kaitsetööstusettevõtetele.
Kaotasime agressorriikide kodanike valimisõiguse kohalikel valimistel, alates 2029. aasta valimistest kaob valimisõigus ka kodakonduseta inimestel.
Justiits ja digiministri all on loodud digitaristu ja küberturvalisuse asekantsleri ning digiriigi asekantsleri ametikohad.
2025. aastal lasti käiku riiklik e-riigi rakendus ehk Eesti äpp, millega saab näiteks saada riiklikke ohuteavitusi, näha andmeid enda ja oma alaealiste laste kohta, teavitada kohalikku omavalitsust heakorraprobleemidest, vaadata ja sortida retsepte, vaadata Maa-ameti kaardikihte jpm. Alates 7. juulist samal aastal saab Eesti äpi kaudu esitada oma isikut tõendava dokumendi andmed (ID-kaart ja pass) teenusepakkujatele ning kasutada neid isikusamasuse tõendamiseks.
Vastu on võetud määrus "Iseseisva õendusabiteenuse osutamine ja õendusabi erialad", mis võimaldab eriõdedel iseseisvalt tegutseda, korduvretsepte ja saatekirju väljastada ning e-konsultatsioone tellida.
Sõlmisime haridusleppe, mis loob haridustöötajate karjäärimudeli koos asjakohase koormusarvestuse ja palgamudeliga.
Kui 2023. aastal oli gümnaasiumi- ja põhikooliõpetajate töötasu alammäär (eelmise valitsuse otsusega) 1412 eurot kuus, siis 2025. aastal 1820 eurot kuus, ehk pea 29% tõus. 2026. aasta riigieelarve tõstab õpetajate palgafondi veel 10% lisaks - palga alammäär kerkib 8,2% ehk 1970 euroni ning diferentseerimisfond suureneb 2%,
Tõstsime kohustusliku kooliea 18. eluaastani ja lõime täiendavad paindlikud põhikoolijärgsed õppimisvõimalused kutseharidussüsteemis. Reform rakendub täielikult 2026. aasta septembris.
Muutsime lapsevanemate haigus- või hoolduslehe süsteemi nii, et hüvitise arvestusse arvestatakse ka vanemapuhkuse hüvitis. Varem said äsja vanemapuhkuselt tööle naasnud vanemad hüvitist töötasu alammäära ulatuses.
18. märtsil 2025. kinnitas valitsus põhimõtte, et alates 2026. aastast on Eesti kaitsekulud vähemalt 5% SKT-st. Kaitse-eelarve on kahe aastaga tõusnud 2023. aastast, kui see oli 1,022 miljardit eurot ehk 2,9% SKT-st, 1,27 miljardit eurot ehk 3,3% SKT-st.
Lõime energeetika- ja keskkonnaministri ametikoha, kes vastutab kliimaseaduse täitmise ja rohepöörde elluviimise eest.
Uue terviseministri määrusega peavad tunnid koolides hiljemalt 2026/27 õppeaastal üldjuhul algama mitte varem, kui kell 09:00.
2024. aasta oktoobris võeti vastu Riigikogu avaldus, millega tunnistati Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamine Nõukogude režiimi poolt genotsiidiks.
2024. aastal otsustas valitsus eraldada 2025-2031 aastatel lahingumoona soetuseks täiendavalt 1,6 miljardit eurot, millest 2025. aastaks eraldati lisavahendeid 75 miljonit eurot. Kokku plaanitakse 2022-2031 tarnida või hankida laskemoona üle 4 miljardi euro eest.
Lahendasime loovisikute sotsiaalsete garantiide igipõlise probleemi - võtsime 2024. a. kevadel vastu kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu muutmise seadus, mis võimaldab seniste stipendiumite ja toetuste süsteemi kõrval maksta vabakutselistele loovisikutele kõikide sotsiaalsete garantiidega täiendatud loometöötasu.
Saatsime Riigikokku konkurentsiseaduse, mis vastab Eesti õigussüsteemile ning ei loo uusi keerulisi erimenetlusi.
Lõime suurinvestorite toetusmeetme, mahus 160 miljonit eurot nelja aasta peale, millega toetame vähemalt 100 miljoni euro suuruste investeeringute tegemist Eestisse. Meetme esimene taotlusvoor on avatud 10.03-08.09.2025.
Alates 1. jaanuarist rakendub ka lastehoiutasule tulumaksuvabastus sarnaselt lasteaiakoha ja huviharidusega.
Eesti keelsele haridusele üleminek on lõpuks PÄRISELT alanud, esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos alustasid kõik 1. klassid õpinguid eesti keeles ning kõik lasteaiad on muudetud eesti keelseks. Haridusliku lõimumise tegevustele, sh eestikeelsele haridusele ülemineku reformi elluviimiseks on 2026. aastal ette nähtud 61,5 mln eurot, millest välisvahendid moodustavad 5,5 mln eurot.
Alates sissetungi algusest 2022. aastal oleme Ukraina toetuseks kasutatud üle 800 miljoni euro, millega oleme maailmas 20. ning per capita 1. kohal. Sealhulgas on sõjalist abi antud 739 miljoni, finantsabi 10 miljoni ja humanitaarabi 59 miljoni euro ulatuses. Ukraina sõjaliseks toetamiseks on valitsus otsustanud ka edaspidi, kuni 2027. aastani, eraldada 0,25% SKT-st ehk umbes 100 miljonit eurot, millest 90% moodustavad ostud Eesti ettevõtetelt.
Tõstsime vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude maksuvaba hüvitamise ülempiiri 2340 euroni aastas (varem 1040 eurot).
Suurendame pidevalt välisteenistuse võimekust Eesti majandushuvide edendamisel. Aukonsuleid on tulnud juurde ja välisministeeriumi majandusdiplomaatia osakond on suuremat rolli mängimas kui varem. Aina rohkem kaasatakse välisvisiitidele äridelegatsioone.
Hoiame pidevalt silma peal ebavajalikul bürokraatial, mida võimaluse korral ka vähendame! Lisaks toimub pidevalt efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja poolsete ettepanekute analüüs ja üle vaatamine. 2025. aasta septembrikuu seisuga on esitatud 642 unikaalset ettepanekut, millest ellu on viidud 44, Riigikogu menetluses 46 ja valitsuse heakskiidu saanud, kuid mitte veel ellu viidud 240 ettepanekut.
Loome võimalused e-hääletamiseks ka mobiiltelefoni abil.
2025. aasta augustist otsustas valistsus kehtestada riigi eriplaneeringu, millega luuakse kaitsetööstuspargid Pärnumaal Ermistus ja Ida-Virumaal Põhja-Kiviõlis, mille taristusse investeerib riik üle 50 miljoni euro.
Töötame selle nimel, et Eesti oleks kaitstud erinevate sõjaliste ohtude eest. Eestisse on juba jõudnud ultralühimaa õhutõrjesüsteem Piorun, hangitud on keskmaa õhutõrje IRIS-T SLM. Siseministeerium veab droonivalli projekti, kaitsevägi arendab droonitõrjet.
Koostöös ettevõtete, kutse- ja erialaliitude ning haridusasutustega algatasime kutseharidusreformi ja uuendasime õppekavasid, et lõpetajate oskused vastaksid senisest paremini tööturu vajadustele.
Võtame ette kõik ministeeriumite eelarved ja vaatame üle iga kuluartikli, et välja praakida ebavajalikud kulud ja kasutada eelarve raha võimalikult targalt ja säästlikult. 2024. aastal on null-eelarve projektid läbi viidud RaM'is, SoM'is ja MKM'is, 2025. aastal toimub see SiM'is, HTM'is ja KuM'is.
Alandame intressi tasemeni 1,2%+euribor (kuni 4%) aastas ja pikendame tagasimakse perioodi kuni neljakordse nominaalõppe pikkuseks. Samuti kaotatakse käendaja ja kinnisvaratagatise nõue, et ka keerulisema sotsiaalmajandusliku taustaga õppijatel oleks võimalik õppelaenu võtta.
Muudame põhikooli- ja gümnaasiumiseadust nii, et koolijuhtide professionaalse arengu toetamiseks viiakse nendega edaspidi vähemalt üks kord aastas läbi arenguvestlus ja viienda tööaasta jooksul atesteerimine.
Töötasime välja "jah-mudelil" põhineva nõusolekuseaduse, mis võimaldab tõhusamalt kaitsta inimeste õigust seksuaalsele enesemääramisele ning viib seksuaalvägivalla käsitluse õigusruumis kooskõlla ühiskonna arusaamadega. Vastavad seadusemuudatused anti valitsuse poolt üle Riigikogule 22.09.2025.
2024. aastal alustati Tartusse uue sõja- ja katastroofimeditsiini rahvusvahelise treening- ja arenduskeskuse ehitamist. Valmimistähtajaks on 2025. aasta II pool.
Septembris 2025 algas AI kooli toomise projekti ehk nn tiigrihüppe vol.2 pilootprojekt. TI-Hüpe on haridusuuendusprogramm, mille eesmärk on toetada mõtestatud õppimist ja aidata haridussüsteemil tehisaru ajastuga kohaneda.
Valitsus algatas 2025. aasta maikuus 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.
ERRi uue telemaja ehitus algas 2025. aasta alguses ja peaks lõpule jõudma 2027. aasta lõpuks.
Riigikogu menetleb kirikute ja koguduste seaduse muudatusei, mis tagaksid et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks. Seda teemat on üle kümne aasta lükanud Eesti 200 fraktsiooni liige Juku-Kalle Raid.