Eesti 200 töötab iga päev selle nimel, et Eesti oleks targem, tugevam ja õiglasem riik.
Vaata, kuidas liigume igapäevaselt sõnadelt tegudele.
Lõime 100 miljoni euro suuruse Kaitsefondi, edendamaks Eesti kaitsetööstust. Kaitsefond investeerib, koostöös erasektoriga, fondidesse, mis pakuvad rahastust Eesti kaitsetööstusettevõtetele.
Tagasime abieluvõrdsuse kõikidele paaridele.
Kaotasime agressorriikide kodanike valimisõiguse kohalikel valimistel, alates 2029. aasta valimistest kaob valimisõigus ka kodakonduseta inimestel.
Justiits ja digiministri all on loodud digitaristu ja küberturvalisuse asekantsleri ning digiriigi asekantsleri ametikohad.
Sõlmisime haridusleppe, mis loob haridustöötajate karjäärimudeli koos asjakohase koormusarvestuse ja palgamudeliga.
Kui 2023. aastal oli gümnaasiumi- ja põhikooliõpetajate töötasu alammäär (eelmise valitsuse otsusega) 1412 eurot kuus, siis 2025. aastal 1820 eurot kuus, ehk pea 29% tõus.
Muutsime lapsevanemate haigus- või hoolduslehe süsteemi nii, et hüvitise arvestusse arvestatakse ka vanemapuhkuse hüvitis. Varem said äsja vanemapuhkuselt tööle naasnud vanemad hüvitist töötasu alammäära ulatuses.
18. märtsil 2025. kinnitas valitsus põhimõtte, et alates 2026. aastast on Eesti kaitsekulud vähemalt 5% SKT-st. Kaitse-eelarve on kahe aastaga tõusnud 2023. aastast, kui see oli 1,022 miljardit eurot ehk 2,9% SKT-st, 1,27 miljardit eurot ehk 3,3% SKT-st.
Lõpetasime Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmete isiklikust suvast lähtuvate kautserahade jaotamise.
Uue terviseministri määrusega peavad tunnid koolides hiljemalt 2026/27 õppeaastal üldjuhul algama mitte varem, kui kell 09:00.
2024. aasta oktoobris võeti vastu Riigikogu avaldus, millega tunnistati Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamine...
2024. aastal otsustas valitsus eraldada 2025-2031 aastatel lahingumoona soetuseks täiendavalt 1,6 miljardit eurot, millest 2025. aastaks eraldati lisavahendeid 75 miljonit eurot. Kokku plaanitakse 2022-2031 tarnida või hankida laskemoona üle 4 miljardi euro eest.
Saatsime Riigikokku konkurentsiseaduse, mis vastab Eesti õigussüsteemile ning ei loo uusi keerulisi erimenetlusi.
Suurendasime õppelaenu maksumaalmäära 6000 euroni õppeaastas.
Tõmbasime pidurit riigivõla allakäiguspiraalile ja hoidsime Eesti rahanduse Euroopa Liidu reeglitega kooskõlas.
Lõime riigiarhitekti ametikoha, kus 2025. aasta kevadel asus tööle Eesti esimene riigiarhitekt.
Lõime suurinvestorite toetusmeetme, mahus 160 miljonit eurot nelja aasta peale, millega toetame vähemalt 100 miljoni euro suuruste investeeringute tegemist Eestisse. Meetme esimene taotlusvoor on avatud 10.03-08.09.2025.
Alates 1. jaanuarist rakendub ka lastehoiutasule tulumaksuvabastus sarnaselt lasteaiakoha ja huviharidusega.
Eesti keelsele haridusele üleminek on lõpuks PÄRISELT alanud, esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos alustasid kõik 1. klassid õpinguid eesti keeles ning kõik lasteaiad on muudetud eesti keelseks.
Alates sissetungi algusest 2022. aastal oleme Ukraina toetuseks kasutatud üle 800 miljoni euro, millega oleme maailmas 20. ning per capita 1. kohal. Sealhulgas on sõjalist abi antud 739 miljoni, finantsabi 10 miljoni ja humanitaarabi 59 miljoni euro ulatuses. Ukraina sõjaliseks toetamiseks on valitsus otsustanud ka edaspidi, kuni 2027. aastani, eraldada 0,25% SKT-st ehk umbes 100 miljonit eurot, millest 90% moodustavad ostud Eesti ettevõtetelt.
Tõstsime vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude maksuvaba hüvitamise ülempiiri 2340 euroni aastas (varem 1040 eurot).
Loome võimalused e-hääletamiseks ka mobiiltelefoni abil.
Koostöös ettevõtete, kutse- ja erialaliitude ning haridusasutustega algatasime kutseharidusreformi ja uuendasime õppekavasid, et lõpetajate oskused vastaksid senisest paremini tööturu vajadustele.
Alandame intressi tasemeni 1,2%+euribor (kuni 4%) aastas ja pikendame tagasimakse perioodi kuni neljakordse nominaalõppe pikkuseks. Samuti kaotatakse käendaja ja kinnisvaratagatise nõue, et ka keerulisema sotsiaalmajandusliku taustaga õppijatel oleks võimalik õppelaenu võtta.
Liigume hoogsalt edasi nõusolekuseaduse väljatöötamisega, mis võimaldab tõhusamalt kaitsta inimeste õigust...
Riigikogu menetleb kirikute ja koguduste seaduse muudatusei, mis tagaksid et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks. Seda teemat on üle kümne aasta lükanud Eesti 200 fraktsiooni liige Juku-Kalle Raid.