Eesti 200 töötab iga päev selle nimel, et Eesti oleks targem, tugevam ja õiglasem riik.
Vaata, kuidas liigume igapäevaselt sõnadelt tegudele.
Septembris 2025 algas AI kooli toomise projekti ehk nn tiigrihüppe vol.2 pilootprojekt. TI-Hüpe on haridusuuendus programm, mille eesmärk on toetada mõtestatud õppimist ja aidata haridussüsteemil tehisaru ajastuga kohaneda.
Tõstsime kohustusliku kooliea 18. eluaastani. Lõime täiendavad paindlikud põhikoolijärgsed õppimisvõimalused kutseharidussüsteemis. Reform rakendub täielikult 2026. aasta septembris.
Alandasime intressi tasemeni 1,2%+euribor (kuni 4%) aastas ja pikendasime tagasimakse perioodi kuni neljakordse nominaalõppe pikkuseks. Samuti kaotasime käendaja ja kinnisvara tagatise nõude, et ka keerulisema sotsiaalmajandusliku taustaga õppijatel oleks võimalik õppelaenu võtta.
Suurendasime õppelaenu maksimaalmäära 6000 euroni õppeaastas.
Sotsiaalministri määrusega algavad tunnid koolides hiljemalt 2026/27 õppeaastal üldjuhul mitte varem, kui kell 09:00.
Hariduslepe lõi haridustöötajate karjäärimudeli koos asjakohase koormusarvestuse ja palgamudeliga.
Säilitasime riikliku rahastuse teadus- ja arendustegevusele mahus 1% SKT-st. 2026. aastal on riigieelarves selleks kokku 439,9 mln eurot.
2026. aasta riigieelarve tõstab õpetajate palgafond 10%. Õpetajate palga alammäär kerkib 8,2% ehk 1970 euroni ning diferentseerimisfond suureneb 2%
2025.a. on õpetajate töötasu alammäär 1820 eurot, tõus pea 29%.
Eelmise valitsuse otsusega, 2023. aastal oli gümnaasiumi- ja põhikooliõpetajate töötasu alammäär 1412 eurot kuus.
Koostöös ettevõtete, kutse- ja erialaliitude ning haridusasutustega algatasime kutseharidusreformi ja uuendasime õppekavasid, et lõpetajate oskused vastaksid senisest paremini tööturu vajadustele.
2025.aastastl on eestikeelsele haridusele üleminek lõpuks PÄRISELT alanud. Esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos alustasid kõik 1. klassid õpinguid eesti keeles. Kõik lasteaiad on muudetud eestikeelseks. Haridusliku lõimumise tegevustele, sh eestikeelsele haridusele ülemineku reformi elluviimiseks on 2026. aastal ette nähtud 61,5 mln eurot, millest välisvahendid moodustavad 5,5 mln eurot.
Eraldasime raha sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ehitamiseks. 2024. aastal alustati Tartusse uue sõja- ja katastroofimeditsiini rahvusvahelise treening- ja arenduskeskuse ehitamist. Valmis 2025. aasta lõpuks.
2025. aasta augustist otsustas valitsus kehtestada riigi eriplaneeringu, millega luuakse kaitsetööstuspargid Pärnumaal Ermistus ja Ida-Virumaal Põhja-Kiviõlis, mille taristusse investeerib riik üle 50 miljoni euro.
2024. aastal otsustas valitsus eraldada 2025-2031 aastatel lahingumoona soetuseks täiendavalt 1,6 miljardit eurot, millest 2025. aastaks eraldati lisavahendeid 75 miljonit eurot. Kokku plaanitakse 2022-2031 tarnida või hankida laskemoona üle 4 miljardi euro eest.
Valitsuse otsus, viia kaitsekulud vähemalt 5%ni SKT-st, tähistab pöördelist sammu Eesti riigikaitses. Tänavu küünib kaitse-eelarve koos välisabiga 5,4%ni SKP-st ehk ligi 2,4 miljardi euroni.
Tegemist ei ole pelgalt rahalise kasvuga – see tähendab Eesti sõjalise kaitsevõime erakordselt suurt kvalitatiivset ja kvantitatiivset hüpet.
Lõime 100 miljoni euro suuruse Kaitsefondi, edendamaks Eesti kaitsetööstust. Kaitsefond investeerib, koostöös erasektoriga, fondidesse, mis pakuvad rahastust Eesti kaitsetööstusettevõtetele.
2024. aasta oktoobris võeti vastu Riigikogu avaldus, millega tunnistati Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamine Nõukogude režiimi poolt genotsiidiks.
Elanikkonnakaitse tugevdamine: varjumise korraldamise õiguslik raam ja kriisioskuste tõstmine, sh koolituskohustused riigi/omavalitsuse ja elutähtsa teenuse osutajate töötajatele.
Kaotasime agressorriikide kodanike valimisõiguse kohalikel valimistel, alates 2029. aasta valimistest kaob valimisõigus ka kodakondsuseta inimestel.
Lõime energeetika- ja keskkonnaministri ametikoha, kes vastutab kliimaseaduse täitmise ja rohepöörde elluviimise eest.
Kehtestatud uuendatud määrus "Iseseisva õendusabiteenuse osutamine ja õendusabi erialad", mis võimaldab eriõdedel iseseisvalt tegutseda, korduvretsepte ja saatekirju väljastada ning e-konsultatsioone tellida. Otsus laiendab inimeste võimalusi saada õigel ajal õiget abi.
Saatsime Riigikokku konkurentsiseaduse, mis vastab Eesti õigussüsteemile ning ei loo uusi keerulisi erimenetlusi.
Lõime suurinvestorite toetusmeetme, mahus 160 miljonit eurot nelja aasta peale, millega toetame vähemalt 100 miljoni euro suuruste investeeringute tegemist Eestisse. Meetme esimene taotlusvoor on avatud 10.03-08.09.2025.
Lapsevanemate haigus- või hoolduslehe süsteemis arvestatakse ka vanemapuhkuse hüvitist. Varem said äsja vanemapuhkuselt tööle naasnud vanemad hüvitist töötasu alammäära ulatuses.
Alates 1. jaanuarist rakendub ka lastehoiutasule tulumaksuvabastus sarnaselt lasteaiakoha ja huviharidusega.
Suurendame välisteenistuse võimekust Eesti majandushuvide edendamisel.
Aukonsuleid on tulnud juurde ja välisministeeriumi majandusdiplomaatia osakond on suuremat rolli mängimas kui varem. Aina rohkem kaasatakse välisvisiitidele äridelegatsioone.
Lahendasime loovisikute sotsiaalsete garantiide igipõlise probleemi - võtsime 2024. a. kevadel vastu kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu muutmise seadus, mis võimaldab seniste stipendiumite ja toetuste süsteemi kõrval maksta vabakutselistele loovisikutele kõikide sotsiaalsete garantiidega täiendatud loometöötasu.
ERRi uue telemaja ehitus algas 2025. aasta alguses.
Tõstsime vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude maksuvaba hüvitamise ülempiiri 2340 euroni aastas (varem 1040 eurot).
Alates sissetungi algusest 2022. aastal oleme Ukraina toetuseks kasutatud üle 800 miljoni euro, millega oleme maailmas 20. ning per capita 1. kohal.
Sõjalist abi on antud 739 miljoni, finantsabi 10 miljoni ja humanitaarabi 59 miljoni euro ulatuses. Ukraina sõjaliseks toetamiseks on valitsus otsustanud ka edaspidi, kuni 2027. aastani, eraldada 0,25% SKT-st ehk umbes 100 miljonit eurot, millest 90% moodustavad ostud Eesti ettevõtetelt.
2025. aastal lasti käiku riiklik e-riigi rakendus ehk Eesti äpp, millega saab näiteks saada riiklikke ohuteavitusi, näha andmeid enda ja oma alaealiste laste kohta, teavitada kohalikku omavalitsust heakorraprobleemidest, vaadata ja sortida retsepte, vaadata Maa-ameti kaardikihte jpm.
Alates 7. juulist 2025. aastal saab Eesti äpi kaudu esitada oma isikut tõendava dokumendi andmed (ID-kaart ja pass) teenusepakkujatele.
2025. aasta kevadel asus tööle Eesti esimene riigiarhitekt.
Justiits ja digiministri all on loodud digitaristu ja küberturvalisuse asekantsleri ning digiriigi asekantsleri ametikohad.
Võtsime ette kõikide ministeeriumite eelarved ja vaadati üle iga kuluartikkel, et välja praakida ebavajalikud kulud ja kasutada eelarve raha võimalikult targalt ja säästlikult.
2024. aastal on null-eelarve projektid läbi viidud RaM'is, SoM'is ja MKM'is, 2025. aastal SiM'is, HTM'is ja KuM'is. Riigieelarves kokkuhoid ligi 100 mln eurot.
Avasime üle 50 miljoni euro ulatuses toetuspakette põllumajandusettevõtetele. Fookuses on ressursitõhusus, keskkonnasäästlikkus, bioohutus ja loomade heaolu parandavad investeeringud.
Käivitasime Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala seaduste süsteemse ülevaatamise, et vähendada halduskoormust ja muuta riigivalitsemine tõhusamaks. 2025. aastal vaatasime üle ning koostatakse ettepanekud veterinaarseaduse, loomakaitseseaduse, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse, toiduseaduse ja söödaseaduse kaasajastamiseks."
Alustasime suhte korrastamist praegu AS Tartu Agro kasutuses olevate riigimaade ümber, tagamaks, et nende kasutamine tooks maksumaksjale kasu, mitte kahju. Otsime lahendusi ja lepitust õigusjärgsete omanikega, et lõpetada 1990. aastatest kestnud vaidlused maade tagastamise üle viisil, mis ei jätaks inimestele tunnet, et riik on neile ülekohut teinud.
Tõstsime toiduohutuse ja loomataudide tõrje prioriteediks ning otsustasime LABRISE uue laborihoone rajamise. Projekteerimine algab juba 2027.a.– see on investeering riigi bioloogilisse julgeolekusse.
Sidusime 2026. aasta eelarve ja tegevused eesmärgiga, et pärast raudteeremonte ja elektrifitseerimist käivituks Tallinn–Tartu suunal taktipõhine sõiduplaan.
Uued elektrirongid leevendavad tulevikus ülerahvastatust ja tõstavad sõidumugavust.
Lõpetasime ühistranspordi rahastamise iga-aastase "lappimise".
2026. aastaks on riigieelarvesse planeeritud täies mahus 174,45 miljonit eurot ning lisandub 3,7 miljonit eurot uute busside soetamiseks, mis annab kindlustunde liinivõrkude arendamiseks ja teenuse kvaliteedi tõstmiseks.
Muudame põhikooli- ja gümnaasiumiseadust nii, et koolijuhtide professionaalse arengu toetamiseks viiakse nendega edaspidi vähemalt üks kord aastas läbi arenguvestlus ja viienda tööaasta jooksul atesteerimine.
Töötame selle nimel, et Eesti oleks kaitstud erinevate sõjaliste ohtude eest. Eestisse on juba jõudnud ultralühimaa õhutõrjesüsteem Piorun, hangitud on keskmaa õhutõrje IRIS-T SLM. Siseministeerium veab droonivalli projekti, kaitsevägi arendab droonitõrjet.
Muudatus ei oma tagasiulatuvat mõju ega puuduta Narva suvilaid või elamisloaga inimesi.
Riigikogu menetleb kirikute ja koguduste seaduse muudatusei, mis tagaksid et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks. Seda teemat on üle kümne aasta lükanud Eesti 200 fraktsiooni liige Juku-Kalle Raid.
Töötasime välja "jah-mudelil" põhineva nõusolekuseaduse, mis võimaldab tõhusamalt kaitsta inimeste õigust seksuaalsele enesemääramisele ning viib seksuaalvägivalla käsitluse õigusruumis kooskõlla ühiskonna arusaamadega. Vastavad seadusemuudatused anti valitsuse poolt üle Riigikogule 22.09.2025.
Viibimiskeelu pikendamine 72 tunnini, et ohver ja vägivallatseja reaalselt eraldada ning anda ajaraam asjaolude selgitamiseks. Vägivallatseja kauemaks eemaldamine vähendab eskaleerumise riski. Ohvril on aega saada tuge ja turvaplaani.
Mahupiirang kuni 1300 inimest, tegevusalade valik on andmepõhine ehk baseerub OSKA analüüsil. Rakendub kui tööturul tekib püsiv puudujääk ning välisjõu vajadus on teatud valdkondades paratamatu.
Eesmärk on ekspordi hoidmine Eestis, erand on seotud konkreetsete kriteeriumite ja mahuga.
Hoiame pidevalt silma peal ebavajalikul bürokraatial, mida võimaluse korral ka vähendame! Lisaks toimub pidevalt efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja poolsete ettepanekute analüüs ja üle vaatamine.
2025. aasta septembrikuu seisuga on esitatud 642 unikaalset ettepanekut, millest ellu on viidud 44, Riigikogu menetluses 46 ja valitsuse heakskiidu saanud, kuid mitte veel ellu viidud 240 ettepanekut.
Eesmärk on parandada relvade käitlemise kontrollitavust, andmekvaliteeti/registrite töökindlust, suurendada avalikku turvalisust ning vähendada tarbetut bürokraatiat.
Valmistame ette Omniva erastamise täpseid tingimusi ja teenuse tagatisi. Eesmärk on leida mudel, mis toob ettevõttesse lisainvesteeringuid, kuid garanteerib elutähtsa postiteenuse säilimise üle Eesti.
Loome võimalused e-hääletamiseks ka mobiiltelefoni abil.
Seisame Euroopa Liidu läbirääkimistel selle eest, et uued loomaveo nõuded arvestaksid Eesti geograafilist asukohta (pikad vahemaad äärealadelt) ega asetaks meie ettevõtjaid ebaõiglasesse olukorda.
Kaardistades tootmise, töötlemise, logistika, varustuskindluse ja järelevalve võimelüngad ning viime valitsusse esmalt olukorra kaardistuse ja reformiplaani.
Valmistame ette seadusemuudatusi, mis on vajalikud "üks pilet, üks süsteem" reformi täies mahus jõustumiseks 2027. aastal. Loome õigusliku "raami", mis võimaldab ühtset juhtimist ja piletisüsteemi.
Viime lõpule õiguslikud muudatused koerte ketispidamise lõpetamiseks ja puurikanandusest väljumiseks. Töötame välja täpsed üleminekuajad ja järelevalvemeetmed, et reform oleks päriselus teostatav ja tootjatele jõukohane.
Jätkame Euroopa Liidu ja siseriiklike toetusmeetmete suunamist regionaalsesse ettevõtlusesse ja elukeskkonda. Fookus on sellel, et raha jõuaks kiirelt ettevõtjateni just väljaspool kuldset ringi, kasvatades regionaalset elujõudu.