Kristina Kallas: palkade läbipaistvuse direktiivis on olulised meetmed, mis tuleb üle võtta

Eesti 200 esimehe Kristina Kallase sõnul peab Eesti soolise diskrimineerimise ja palgalõhega võitlemiseks Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivis üle võtma meetmed, mis vähendavad palgalõhet. Vajadusel tuleb otsida direktiivi rakendamisel võimalusi ettevõtetele tekkiva halduskoormuse vältimiseks, kuid suuri vastuolusid direktiivi ja Eesti kehtiva õiguse vahel pole.

„Eesti sooline palgalõhe on Euroopa Liidus suurimate seas ning see  pole viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud. Sooline palgalõhe on näidik meie majanduse nõrkusest, mitte tugevusest. Palkade läbipaistvuse direktiivis on pakutud mitmeid meetmeid, mis oleksid põhjendamatute palgaerinevuste kaotamisel olulised. Näiteks keeld küsida tööle kandideerijalt tema eelmise palga kohta või kohustus avaldada pakutav palganumber juba töökuulutuses,“ sõnas Kristina Kallas. Need meetmed tuleb üle võtta ja selle otsuse on valitsus ka juba teinud. 

„Täna on palju räägitud direktiivis pakutud meetmetest, mis võivad meie ettevõtetele tuua kaasa halduskoormuse tõusu. Tegelikult on suurt osa neist andmetest juba praegu võimalik lihtsa vaevaga meie infosüsteemidest esitada ja ettevõtetele lisaks kohustusi ei tekki. Meil on Eestis piisavalt andmeid palgalõhe kohta. Samuti on Eestil juba täidetud mitmed teised dokumendist tulenevad suunised, mis käivad monitooringuasutuste või kaebuste lahendamise kohta,“ osutas Kallas.

„Eesti positsioon palkade läbipaistvuse direktiivi suhtes on suunatud palgalõhe probleemi lahendamisele rääkides komisjoniga läbi halduskoormuse tõusu aspektid ja ma usun, et see on vastuvõetav ka Euroopa Komisjonile,“ lõpetas Eesti 200 esimees.