Riigikogu valimised 2023

Eesti 200 on uuendusmeelne, liberaalne ja eestimeelne erakond. Tulevikku vaatav ja tulevaste põlvkondade peale mõtlev.

Eesti peab olema valmis uueks arenguhüppeks. Praegune muutuv maailm pakub selleks suurepäraseid võimalusi. Me ei tohi oma riigiga rahul olla enne, kui Eesti on meie inimestele parim paik maailmas elamiseks. See peab olema Eesti uus tase ja uus eesmärk.

Eesti 200 pikk plaan Eestile keskendub viiele vaalale. Need on valdkonnad, millesse investeerides järgmise kümnendi jooksul tõuseb Eesti inimeste heaolu, paraneb tervis, püsib ja areneb eesti keel ja kultuur ja millel seisab Eesti riiklik sõltumatus.

1. Parim pika plaani poliitika on hariduspoliitika. See on valdkond, kuhu me peame investeerima väikese riigina kordi rohkem, sest inimesed on meie vara. Meie jaoks on haridusse investeerimine see, mis tagab meile targa majanduse ja inimeste jõukuse, rohkem tervena elatud aastaid, õiglasema arengu regionaalselt, demokraatia tugevuse ning eesti keele, ja kultuuri kestvuse.

Investeerime alus- ja üld- ja kõrgharidusse igal aastal 250 miljonit eurot lisaraha. Selle eest kindlustame õpetajate palgatõusu, kindlustame kvaliteetse kõrghariduse, viime ellu ühtse Eesti kooli reformi ja tagame väga hea hariduse igas Eesti piirkonnas.

Juba järgmisel aastal peab hea kooliõpetaja saama 3000 eurot palka, milleks suurendame koolide palgafondi mahtu.

Loome haridustöötajate karjäärimudelid koos asjakohase koormusarvestuse ja palgamudeliga. Lahendame õpetajate järelkasvu probleemi.

2. Valdkond, milles Eesti on osanud ka täna pikalt ette vaadata, on julgeolek. Me oleme näinud horisondi taha, osanud ette näha riske ja ennetanud neid tarkade otsuste ja investeeringutega. Me peame veelgi rohkem lõimuma enda sarnaste riikide liitude ja koostöö kokkulepetega ja Eesti 200 näeb, et Eesti peab liituma Põhjamaade koostööga.

Eraldame sõjalisele riigikaitsele 3% riigi SKP-st ning elanikkonna ja taristu kaitsele kuni 3% SKP-st.

Rajame kogu Eestit katva mitmekihilise Kalevipoja kupli (õhu- ja raketikaitse integreeritud süsteemi), mis kaitseb kõiki elanikke ja elutähtsat taristut.

Pöörame erilist tähelepanu elanikkonna kaitsele ja võimaldame elanikkonnakaitse õppe kõikidele meestele ja naistele.

3. Me tahame ära teha riigireformi – nii riigi toimimise, demokraatia kaitse, korruptsiooni vastu võitlemise kui ka inimeste usalduse kasvatamiseks oma riigi vastu. Personaalne riik –  nutikas 21. sajandi riik – suudab iga kodanikuni jõuda just sel moel ja just sellisel viisil, nagu inimesel seda vaja on.

Digitaliseerime meie riiki põhimõttel „kõike, mida suudab teha masin, peab tegema masin“. Selle tulemusel vabanevad spetsialistid suuname kõrgema lisaväärtusega tegevustesse riigi- või erasektoris.

Vaatame üle kogu juhtimise ministeeriumites, ametites ja sihtasutustes. Personaalne riik toetab menetlemiseks kuluva aja ja töötajate arvu vähendamist ja kaotab bürokraatia.

Lõpetame katuserahade jagamise.

4. Roheline pööre majanduses on Eesti võimalus. Fossiilsete kütuste asendamine, taastuva energia tootmisvõimsuste välja ehitamine, majanduse ringsuse suurendamine, kliimaeesmärkide selge seadmine elurikkuse kaitseks on need sammud, kus Eesti peab olema ees mineja, mitte sabas sörkija. Eesti 200 näeb rohepöördes meie majanduse konkurentsivõime kasvu, meie inimeste heaolu tõstmist Põhjamaade tasemele ja meie elukeskkonna kaitset.

Ehitame rekordkiirusel üles roheenergia tootmisvõimsused, tuulepargid ja laseme võrku päikeseenergia. Aastaks 2030 peab Eesti saama juba taastuvenergiat eksportivaks riigiks.

Kehtestame Eestis kliimaseaduse. Kliimaseadust on vaja, et iga Eestis tehtav otsus arvestaks keskkonnamõjuga, ei võimendaks pikas perspektiivis kliimamuutust ega kahjustaks meie majandust.

Loome kliima- ja energiaministri ametikoha, kes vastutab kliimaseaduse täitmise ja rohepöörde elluviimise eest.

5. Kultuur hoiab meid püsti, seda eriti rasketel aegadel. Varasemate põlvkondade pärand on see, mis meid on toonud läbi kõikidest varasematest raskustest. Kultuur on avatuse ja sallivuse aluseks, sest mõistes ennast, saame mõista ka teisi. Elujõuline Eesti kultuur häälestab ühiskonnaliikmeid erinevates rollides panustama parima hariduse, võimekaima julgeoleku, tõhusaima ja läbipaistvaima riigivalitsemise, innovatiivseima ja keskkonnasäästlikuima majanduse ning elujõuliseima ja vaimurikkaima toimeruumi loomisse.

Seisame kultuuritöötajate väärilise töötasu eest. Lahendame loovisikute sotsiaalsete garantiide igipõlise probleemi.

Kaitseme seadusega laulu- ja tantsupidude traditsiooni, rahvuskultuuri ja pärimuskultuuri, kindlustades rahastuse.

Seisame selle eest, et kultuur ja loomeettevõtlus areneksid käsikäes, sest usume, et kultuur veab ettevõtlust ja vastupidi. Loomemajandus on kultuurivaldkonna töövahend. Kaasame teadlikumalt erasektorit kultuuripoliitikasse ning strateegiatesse.

Laadi alla lühiprogramm PDFi kujul või tutvu lähemalt täisprogrammiga allpool.

Eesti ees seisvad väljakutsed – riigi julgeoleku tagamine, inimeste heaolu tõstmine, majanduse konkurentsivõime kasvatamine, sotsiaalse turvavõrgu tugevaks ehitamine, demokraatia kaitsmine – on mastaapsed ja esitavad kõrgeid nõudeid poliitilistele juhtidele ja juhtimisele. Neid ülesandeid saab lahendada vaid pika vaatega plaani ja sihikindlate juhtidega.

Me esitame oma nägemuse Eesti jaoks olulistest muutuste kavast. Eesti 200 on oma loomise algusest peale veendunud, et kõrge heaolutasemega riigiks kasvamiseks on meil vaja pikka plaani ja pika vaatega juhte. Oleme veendunud, et peame lisaks inimeste igapäevaste murede lahendamisele tegelema ka otsustega, mis kujundavad meie järgmiste põlvkondade elu Eestis.

Pika plaani keskmes on tark investeerimine meie ainsasse väärindatavasse ressurssi – meie inimesse. Parim pika plaani poliitika on hariduspoliitika. Investeeringud haridusse toovad meile targad kodanikud, kes loovad kõrge lisandväärtusega ettevõtteid ja töökohti, kes viivad meie ettevõtted globaalsetes väärtusahelates kõrgemale ning suurendavad elanike ja Eesti riigi tulusid. Me peame tegelema oma suurima riskiga – meie riigi julgeoleku tagamisega. Ilma riikliku julgeolekuta ei ole võimalik anda inimestele haridust. Me peame tegelema oma tänase nõrkusega, ja reformima oma riigi juhtimist vähem bürokraatlikuks, rohkem inimesekeskseks ja võrdseks. Me peame ära kasutama oma võimalused, millest suurim on rohepööre majanduses.

Meil on vaja saavutada uus tase Eesti hariduses, julgeolekus, riigivalitsemises, tervishoius, majanduses ja energeetikas. Uus tase on võimalik, kui me julgeme teha õigeid otsuseid ja oskame näha pikemalt ette kui vaid järgmine valimistsükkel.

Parim pika plaani poliitika on investeerimine haridusse. Oleme veendunud, et parem haridus kasvatab tervemad, õnnelikumad ja jõukamad järgmised eestlaste põlvkonnad. Praegusest keskmise sissetulekuga riigi staatusest jõukate riikide klubisse viib meid ainult see, kui võtame fookusesse oma inimeste hariduse. Kui juhime targalt, tõuseb Eesti inimeste hariduse tase, pikenevad tervena elatud aastad ja eluiga – inimesed on kauem tööturul, kasvab hõivatute hulk, areneb tark majandus, väheneb tervishoiukulu, suurenevad sissetulekud ja riigi maksutulu, tõuseb inimeste õnnetunne ning kestab elujõulisena eesti keel ja kultuur.

Meil on vaja rohkem haridust, rohkem koole, rohkem õpetajaid. Eesti 200 tahab, et meie haridussüsteem oleks kestvalt maailma parim. Lähtume parimast võimalikust teaduslikust teadmisest, uuringutest ja andmetest. Teame, et tugev haridus toetub tarkadele ja iseseisvatele õpetajatele ning haridusjuhtidele. Seetõttu on meie hariduspoliitika keskmes inimesed. Haridusvõrku kujundades leiame tasakaalu koduläheduse ja efektiivsuse vahel. Igal Eesti lapsel ja noorel peavad olema väga head õpetajad.

Viime ellu eestimeelse ja eestikeelse ühtse Eesti kooli. Otsustes lähtume haridusteadlaste soovitustest ja iga piirkonna eripäradest.

Toetame nüüdisaegse õpikäsitluse rakendamist. Hea hariduse osaks peavad olema ka õpioskused, sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused, enesejuhtimise võime, kriitiline mõtlemine, kohanemisvõime ja ettevõtlik hoiak. Soosime kogukondlikku haridusmudelit ja paindlikke individuaalseid õpiradu.

Hariduse ja teaduse valdkonnas viime valitsemisperioodil ellu järgmised sammud:

• Investeerime alus- ja üldharidusse igal aastal 250 miljonit eurot lisaraha. Selle eest kindlustame õpetajate palgatõusu, lahendame õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu, viime ellu ühtse Eesti kooli reformi ja tagame väga hea hariduse igas Eesti piirkonnas.
• Juba järgmisel aastal peab hea kooliõpetaja saama 3000 eurot palka. Selleks suurendame koolide palgafondi mahtu, mis võimaldab maksta kõrgemat tasu väga hea professionaalse tasemega õpetajatele. Hoolitseme selle eest, et lasteaiaõpetajate ja huvihariduse õpetajate palgad suureneks samas suurusjärgus.
• Loome haridustöötajate karjäärimudelid koos asjakohase koormusarvestuse ja palgamudeliga. Pöörame eritähelepanu õpetajate järelkasvu probleemi lahendamisele.
• Loome haridusjuhtide värbamis- ja hindamiskomisjoni, mis on haridusasutuse pidajatele toeks kvaliteetsete juhtide värbamisel ning juhtide kvaliteedi hindamisel.
• Töötame välja ja rakendame Eesti hariduse kvaliteedikokkuleppe ning nõrkade tulemustega koolide toetusmeetmed.
• Töötame välja rahastusmudeli hajaasustusega omavalitsustele, mis soodustab kodulähedaste lasteaed-algkoolide ja suuremates asulates asuvate progümnaasiumide ja gümnaasiumide võrgu arendamist. Kindlustame igale lapsele eestikeelse 1.-6. klassi hariduse kuni 20 minuti kaugusel kodust. Täiendame omavalitsuse kohustust tagada kodulähedane eestikeelne lasteaiakoht.
• Loome toetusmeetmed omavalitsustele, kus luuakse hariduskonsortsiume, st koondatakse koole koostöisteks ja kvaliteetse juhtimisega lasteaed-algkoolide ja progümnaasiumide võrgustikeks.
• Ehitame üles Ida-Virumaa Koolipöörde programmi, mis on erirahastusprogramm Ida-Virumaa hariduse kvaliteedi tõstmiseks. Viime hariduse taseme Eesti keskmisest kõrgemale ja arendades ühtset Eesti kooli alates lasteaiast, rajame uued kaasaaegsed hariduskompleksid.
• Kehtestame ka lastehoiutasule tulumaksuvabastuse sarnaselt lasteaiakoha ja huviharidusega.
• Viime 2027. aastaks kogu Eesti alushariduse eestikeelseks ja lapsed, sõltumata nende kodusest keelest, käivad ühises lasteaias. 2024. aasta sügisest on igale lasteaialapsele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele.
• Viime 2030. aastaks kogu Eesti üldhariduse eestikeelseks ja lapsed, sõltumata nende kodusest keelest, käivad ühes koolis. 2024. aasta sügisest on igale 1. klassi alustavale muukeelsele õpilasele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele.
• Ühtse Eesti kooli loomisel lähtume regionaalsetest eripäradest ja teadlaste esitatud soovitustest.
• Tõstame kohustusliku kooliea 18. eluaastani ja loome täiendavad paindlikud põhikoolijärgsed õppimisvõimalused igale noorele.
• Usume, et tehnoloogia loob paremad õpetamise võimalused. Kasutame digitaalseid õppemeetodeid ja vahendeid nutikalt, võimaldades selle kaudu individuaalseid õpiteid ja ligipääsu eestikeelsele õppele. Loome kogu õppekava katva kvaliteetse eestikeelse digiõppevara ja teeme selle kättesaadavaks igale õpilasele.
• Toetame teadlaste seisukohta, et koolipäeva algus peaks olema kõige varem kl 8.45.
• Soodustame eraraha kaasamist kutseharidusse, võimaldame kutseõppe andmist ettevõtete poolt ja töökohapõhist kutse- ning eelkutseõpet. Usume, et kutseõppe tulevik on ka eraettevõtluse käes kood/Jõhvi eeskujul.
• Töötame välja riikliku kiusuennetuse ja vaimse tervise strateegia, toetades tõenduspõhiseid praktikaid.
• Toome teaduspõhise õpioskuste ja sotsiaalsete ning emotsionaalsete oskuste õppe igasse Eesti kooli ja lasteaeda.
• Kutsume ellu loodusteadus- ja tehnikahuvihariduse sihttoetused. Loome ja rakendame huvihariduse kvaliteedistandardi. Toome huviharidusse lisaraha.
• Investeerime koolimajade tänapäevaseks ja energiasäästlikuks renoveerimisse.

Kõrgharidus ja teadus on targa majanduse arendamise garant:

• Ülikoolide rahastamine ei tohi olla iga-aastase riigieelarve kauplemise koht. Teeme erakondadeülese pikaajalise poliitilise kokkuleppe kõrghariduse ja teaduse terviklikuks rahastamiseks. Toetame tasuta eestikeelse kõrghariduse andmise jätkumist praeguses mahus. Anname ülikoolidele võimaluse kehtestada määratud juhtudel õppekoha tasu ka eestikeelses õppes.
• Reformime õppelaenu süsteemi. Suurendame õppelaenu mahtu 6000 euroni õppeaastas. Alandame õppelaenu intressi ja pikendame tagasimakse perioodi kuni 25 aastani. Õppelaen peab katma täiskohaga õppimiseks vajalikud kulud, sest tudengil peab olema võimalik õppida samaaegselt tööl käimata.
• Kõiki erialasid ei saa Eestis õppida. Meie ühiskonda rikastavad erinevad kogemused ja vaatenurgad. Täiendame toetusi ja loome laenuskeemi maailma tippülikoolides õppijatele. Pakume igal aastal stipendiumi 100 tudengi kraadiõpinguteks välismaal, teistele töötame välja laenuskeemi.
• Välisüliõpilased on Eestile olulised, sest tõstavad Eesti ülikoolide konkurentsivõimet ja andekate ja haritud inimeste hulka tööturul. Peame oluliseks välistudengitele eesti keele õpetamist, et nad saaksid panustada meie majandusse.
• Käivitame kõiki Eesti kõrgkoole hõlmava e-Ülikooli, et toetada digiõppe arenguhüpet ja võimestada kõrgkoole looma kvaliteetseid digikursusi nii eesti kui inglise keeles. Kõik huvilised nii Eestis kui mujal maailmas peavad pääsema hõlpsalt ligi Eestis loodud kõrgetasemelistele e-kursustele.
• Vähem teadust tähendab vähem riiklikke ülesandeid ja ettevõtteid toetavaid ideid. Kui erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud tõusevad 1,5%-ni SKT-st, tõstab riik riigieelarvelise eraldise 1,5%-ni SKT-st. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulutustele loome maksusoodustuse.
• Ühiskonna ja ettevõtete teadusmahukamaks muutumiseks on vaja senisest enam doktorikraadiga inimesi. Leiame raha vähemalt 500 doktorandi vastuvõtmiseks igal aastal.

Sõda Euroopas, globaalne pandeemia ja energiakriis sunnivad meid mõtlema julgeolekust teisiti – me peame sõjaliselt kaitsma oma territooriumi, kuid kõige enam peame kaitsma oma inimesi. Kriisides keerlevas maailmas peab Eesti viima julgeoleku ja kaitsepoliitika uuele tasemele – me peame rakendama elanikkonnakaitse strateegiat, mis kaasab kõik Eesti elanikud, ja keskendub lisaks sõjalisele kaitsele ka inimeste kriisivalmidusele, meie taristu, kübertaristu ja inforuumi kaitsele ning kriisikommunikatsioonile. Ukraina sõda õpetab meile, et lisaks riigikaitse võimekusele on olulised iga elaniku oskused, valmisolek ja teadmised kaitsmaks ennast, oma kodu ja oma perekonda. Eesti kaitstuse poliitika nurgakiviks on elanikkonnakaitse õpe ja tsiviilreservide ülesehitamine. Eesti 200 lähtub riigikaitse põhimõttest, kus igal kodanikul on oma selge roll, motivatsioon ja vastutus ning iga täiskasvanud Eesti kodanik teab, mida ta ulatusliku kriisi olukorras teeb.

Suurte muutuste ajastul on kriitilise tähtsusega valitsuse võime olla kriisidest kaks sammu ees ja tõsta riigi ressursse paindlikult ümber. Eesti peab taas saama riigiks, mis suudab mitte pelgalt kriise seljatada, vaid väljuda neist ka võitjana. Meie valitsemine peab olema nutikas, riskialtis, äärmiselt paindlik ja kiirelt reageeriv, rakendama maailma parimat teadmist ning kasutama ära kõik võimalused, mida pakub digitehnoloogia.

Me peame oluliselt reformima oma bürokraatlikku riigivalitsemise süsteemi. Digiajastul on võimalik riigil olla kodanikule kättesaadav ja toeks kiiresti ja vajaduspõhiselt ilma suuri kulutusi ning suurt riigiaparaati selleks välja ehitamata. Eesti 200 usub, et Eesti saab muutuda esimeseks personaalseks riigiks maailmas – riigiks, kus iga kodanik ja ettevõtja saab riigilt informatsiooni ja tuge just sellisel moel, nagu temale seda vaja on. Personaalses riigis on personaalsed vajaduspõhised teenused ja toetused ning riik suhtleb iga inimese ja ettevõtjaga personaalselt. Selleks viime läbi riigiteenuste ja riigivalitsemise reformi ja mastaapse digipöörde riigivalitsemises. Raha, mida hoiame kokku personaalse riigisüsteemi tulemusena, suuname valdkondadesse, mis toovad Eestile jõukuse ja heaolu – haridusse, julgeolekusse ja rohepöördesse.

Personaalse riigi loomiseks viime läbi digipöörde lähtudes järgmistest põhimõtetest:

• Isikustatud seadusandlus. Võtame eesmärgiks selle, et iga uue kavandatava seadusemuudatuse puhul suudaksime kõiki puudutatud isikuid eelnevalt teavitada seaduse otsesest mõjust nende õigustele, kohustustele ja tegevustele, edendades nii osalusdemokraatiat. Meil on täna võimekus viia seaduse paragrahv või selle muudatus kokku nende inimeste ja ettevõtetega, keda see konkreetne paragrahv puudutab.
• Tekitame avatud e-riigi kui platvormi, millele startupid, ettevõtted, kodanikeühendused jt saavad luua uusi lahendusi. Kogume kõik avaliku halduse äriprotsessid ühte kesksesse avalikku hoidlasse.
• Loome e-riigi äpi, mille kaudu riik jõuab informatsiooni ja teenustega personaalselt iga eestimaalaseni.
• Vaid üks kord. Viime seaduste tasemel sisse nii eraisikute kui ettevõtete jaoks andmete ühekordse esitamise printsiibi. Riik ja kohalikud omavalitsused ei tohi inimeste ja ettevõtete käest küsida andmeid, mis neil on juba olemas.
• Avalduste kaotamine. Kaotame ära avalduse esitamise kohustuse teenuste puhul, kus riigil on selgelt ning üheselt teada kodaniku õigus vastavat teenust saada.
• Riikliku suhtluse kiirendamine. Lühendame kaks korda kõiki riigipoolse vastamise maksimaalseid tähtaegu ja viime haldusmenetlustes kõikjale kuhu võimalik sisse printsiibi, et tähtajaks saatmata vastust loetakse positiivseks vastuseks.
• Täielik üleminek e-arveldamisele. Eestis peaks ettevõtete ja inimeste vahelised tehingud olema odavad, kiired ja rohelised. Viime lõpuni e-arvete juba planeeritud rakendamise avalikus sektoris ja toetame kõigiti digitaalse arveldamise täielikku rakendamist ka erasektoris. E-arve ei ole PDF-dokument, vaid elektrooniline suhtlus masinate vahel.
• Usaldame ja kasutame masinaid. Digitaliseerime meie riiki põhimõttel „kõike, mida suudab teha masin, peab tegema masin“. Selle tulemusel vabanevad spetsialistid suuname kõrgema lisaväärtusega tegevustesse riigisektoris või erasektoris.
• Vähendame lolli tööd. Vaatame üle kogu juhtimise ministeeriumites, ametites ja sihtasutustes, ja selle raames ka ametnikkonna hulga. Personaalne riik toetab menetlemiseks kuluva aja ja töötajate arvu vähendamist.
• Teeme e-valimised võimalikuks ka mobiiltelefonis.
• Digiriik aitab kõikidel rääkida eesti keelt.
• Loome ühtse riigivalitsuse, kuhu koonduvad riigikantselei, ministrite reformimeeskonnad, Riigikogu Arenguseire keskus ja Eesti Panga analüüsiüksused. Minister muutub riigivalitsuse liikmeks, mitte ministeeriumi juhiks ja ministril on valitsuse tasandil reformimeeskond.
• Muudame asekantslerite ametiaja pikkuseks samal ametikohal kuni kahekordseks ning osakonnajuhatajate lepingud tähtajaliseks.
• Anname Riigikogule õiguse peaministri pakutud ministrikandidaadi parlamentaarsel kuulamisel maha hääletada. Riigikogu hääletus on peaministrile siduv. Selline ärakuulamine toimub ka juhul, kui valimisperioodi sees üks minister asendatakse teisega.
• Täiendame parlamentaarse kuulamise menetlust ja oluliste küsimuste lahendamiseks mõeldud diskussioonid parlamendi ees. Riigikogus on loodud võimalused poliitilisteks debattideks, toimuvad regulaarsed erakondade esimeeste avalikud väitlused erinevate poliitikasuundade ja oluliste sündmuste teemadel. Aasta suurim väitlus on riigieelarve debatt Riigikogus erakonna esimeeste vahel.
• Obstruktsiooni ohjamiseks kehtestame reegli, et seadusemuudatusi saab esitada vaid seaduse eseme kohta. Riigikogu fraktsioonide vahel sõlmitakse kokkulepe obstruktsiooni kasutamise osas, muuhulgas, et põhiseadusevastaseid seadusemuudatusi ei esitata.
• Piirame oluliselt üleregulatsiooni. Kehtestame põhimõtte, mille järgi seatakse iga uue õigusnormi kehtestamisel eesmärgiks vähemalt kahe vana samaväärse õigusnormi tühistamine.
• Teeme riigikontrolörile ülesandeks hakata iga-aastaselt mõõtma ja avalikustama kulutusi, mis kulub õigusloome rahastamiseks, ja hindama  ülereguleerimise koormust ühiskonnale.
• Seadustame kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste seadustes ühtse reegli, et iga järgmine mandaat tühistab eelmise. Peame jõudma olukorrani, kus kandideerijatele ei jää peale valimisi võimalust hiilida kõrvale poliitilisest vastutusest.
• Seadustame nii Riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel mandaatide saamise eelduseks 3%-lise valimiskünnise ületamise.
• Muudame Riigikogu valimistel üleriigilised valimisnimekirjad avatuks nii, et kompensatsioonimandaate saaksid valimisringkondades vastava nimekirja kõige suurema häälte osakaaluga kandidaadid.
• Muudame Vabariigi Presidendi valimiste süsteemi, kus president tuleb ära valida lihthäälteenamusega valimiskogus. Viimases suurendame kohalike omavalitsuste esindajate esindatust. Kandidaadid tuleb esitada hiljemalt 30 päeva enne esimest hääletusvooru Riigikogus.
• Anname noortevolikogudele hääle volikogus. Noortevolikogudele anname õiguse esitada volikogu menetlusse eelnõusid ning volikogule kohustuse küsida noortevolikogu arvamust üldhariduse ja noorsootöö teemadel.
• Alandame valimisõiguse vanuse piirmäära Riigikogu valimistel ja Euroopa parlamendi valimistel 16. eluaastani.
• Lubame riigieelarvelist toetust erakondadel kasutada üksnes erakonna tegevuskulude katmiseks. Kõik valimiskampaaniatega seotud reklaami kulud peab erakond katma annetustest ja liikmemaksudest. Maksumaksja raha kasutamine tema hääle saamiseks on kõike muud kui moraalne.
• Seame erakondade valimiskampaaniate kuludele ülempiiri ohjamaks erakondade aina kasvavaid kulutusi valimisreklaamile ning sellest tulenevalt pidevalt suurenevat vajadust annetuste ja rahastusskeemide järele.
• Muudame riigieelarvelist erakondade rahastamist ja vähendame riigieelarvest erakondade rahastamise kogukulu vähemalt 1,2 miljoni euro võrra. Riigieelarvelise toetuse baasosa jaguneb võrdselt kõigi Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade vahel. Tulemusosast jagatav eraldise suurus on proportsionaalne Riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga.
• Muudame seadust kehtestades reegli, et kriminaalkorras karistatud erakond ei tohi saada riigieelarvelist toetust kuni karistuse kehtivuse lõpuni.
• Lõpetame katuserahade jagamise.

Energiakriis Euroopas ja Eestis on põhjustatud lühinägelikust sõltuvusest Vene gaasist ja roheenergia puudusest. Probleem ei ole mitte rohepööre, vaid selle tegemata jätmine!

Energia hinna ajavad kõrgeks imporditav maagaas ja põlevkivi põletamisega kaasnev CO2 emiteerimise tasu. Eestile sobiv elekter on tuule-, päikese ja biokütustest saadud elekter ning seetõttu tuleb kiiremas korras välja ehitada tuuleenergia võimsused ning päikeseparkide liitumise jaoks vajalikud võrgu võimsused. Kui roheelektri tootmisvõimsusi on piisavalt, kui nõudlus ja pakkumine on tasakaalus, kujuneb õiglaseks hinnaks 6 senti/kwh. Kuniks muutused ei ole vajalikus mahus ellu viidud peab töötama põlevkivienergia.

Eesti peab saama elektrit eksportivaks riigiks. Selleks tuleb kiiresti välja ehitada tuuleenergia võimsused avamerel. Läänemere piirkonnas on vähe riike, kes saavad oma vetes ehitada suuri tuuleenergia võimsusi, Eesti on üks neist. Meie SKP kasv tulevikus tuleb elektri ekspordist. Meie oluline ressurss on siis madal rannikumeri.

Energeetikas viime valitsemisperioodil ellu järgmised sammud:

• Selleks, et jõuda õiglase energia hinnani, ehitame rekordkiirusel üles roheenergia tootmisvõimsused, tuulepargid ja laseme võrku päikeseenergia. Planeeringute menetlused teeme 6 aasta asemel 6 kuuga. Teeme puhta energia tootmise ja kasutuse hüppeliseks suurendamiseks riikliku eriplaneeringu.
• Toetame kogukondade, maaomanike ja ettevõtete hajutatud energiatootmisprojektide, sh mikrovõrkude väljaarendamist ja energiaühistute loomist, rakendades otsetoetuste asemel riigipoolseid käendusi ning tehnoloogiariski maandamiseks kaasinvesteeringuid.
• Soosime igati energiasalvestuse lahenduste rajamist: hüdrosalvestused, elektrilised salvestid, vesiniku tootmine jt. Energiasõltumatuse eesmärgil käivitame rohevesiniku tootmise ja tarbimise projektid, kuhu kaasame ka erasektori ja finantsasutused.
• Ruumilise arengu ja tõhusaima mitmeotstarbelise maakasutuse eesmärgil peab tulevikus nihkuma fookus suurtelt maapinnale paigaldatud päikeseparkidelt rohkem hoonetele ja rajatistele paigaldatavatele päikesepaneelidele – need peavad saama hoonete ja rajatiste loomulikuks osaks ning tagama koos salvestitega järjest suureneva osa suvisest tippkoormusest.
• Maapinnale paigaldatavate päikeseparkide planeerimisel seisame selle eest, et seadusandlikult ja planeeringute kaudu vältida nende rajamist väärtuslikele põllumaadele, looduslikele rohumaadele, metsamaadele ning soodustada nende rajamist endistesse kaevandus- ja tööstuspiirkondadesse, mahajäetud asulatesse ja muudele looduslikust seisukohast vähese väärtusega ja/või rikutud aladele.
• Maakasutuse seisukohalt tuleb maismaa tuulevõimsuse suurendamisel kindlasti kasutada võimalust olemasolevate tuuleparkide võimsuse suurendamiseks alternatiivina uute maa-alade kasutuselevõtule uute parkide rajamiseks.
• Me ei toeta puidu energiaks põletamise doteerimist Eestis ja teeme koostööd selle kiireks lõpetamiseks teistes Euroopa riikides. Eestis on mõistlik madalakvaliteedilist puitu energeetilisel otstarbel kasutada kohalikes koostootmisjaamades.
• Hoolitseme, et riiklikud elektrilevi ettevõtted suurendaksid võrgu piiratud läbilaskevõimet, lihtsustame ning kiirendame liitumismenetlusi, seades ajalised ülempiirid liitumismenetluste kestusele. Kehtestame ajalised ja tehnilised piirangud liitumiste broneerimisele ning rakendame neid tagasiulatuvalt kasutamata broneerimiste (nn fantoomvõimsused) tühistamiseks.
• Ehitame valmis meretuuleparkide kasutuselevõtmiseks ja käitamiseks vajalikud Eesti-Läti 4 ühendused ja Estlink 3. Algatame riikidevahelise merevõrgu Super Grid rajamise, mis ühendab meretuulepargid ja saared.
• Paralleelselt tootmise suurendamisega peame vähendama energia raiskamist – anname juurde ressursse elamute renoveerimise ja energiatõhususe suurendamise programmidele. Hoonete renoveerimise mahtusid tuleb täna tõsta 10 korda ja eraldada selleks Euroopa Liidu vahendeid.

Kliimamuutus mõjutab üha rohkem nii inimeste kui ka teiste liikide elu Eestis ja mujal maailmas. Lisaks keskkonnale on tegemist ka majandusliku, sotsiaalse ja julgeoleku küsimusega. Üha kiiremas tempos muutuv kliima ja selle kahjulikud mõjud nõuavad senisest täiesti erinevat lähenemist kõigis ühiskonnale olulistes valdkondades. Tugevnevad tormid, üleujutused ja põuad kahjustavad kõikide riikide majandusi ja inimeste toimetulekut.

Elurikkuse säilimine ja taastamine on lahutamatult seotud kliimaeesmärkide saavutamisega. Täisväärtusliku elukeskkonna ja senistega sarnased keskkonnatingimused tagab erinevate ökosüsteemide säilimine, nende omavahelise sidususe ja ökoloogilise seisundi paranemine. Elurikkuse säilitamise ja taastamisega, st looduse pakutavate hüvede panusega, mis on inimese eluks vältimatult vajalikud, on vaja arvestada igas sektoris, kõigis otsustusprotsessides, majandusarvestuses ja ruumilises planeerimises.

Selged kliimameetmed ja toetav seadusandlus on ettevõtete jaoks olulised. Tõhus kliimapoliitika annab ettevõtetele rohkem kindlust nii lühi- kui pikaajalise planeerimise ja investeeringute osas ning aitab ettevõtjatel paremini ennetada regulatiivseid riske, aga samuti näha uusi majanduslikke võimalusi.

Eesti vajab selget teekaarti, kuidas jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni nii, et muudatuste koormus jaotuks ajas mõistlikult ja võimalikult suur osa heite vähendamisest toimuks sel kümnendil. Praegune Eesti kliimapoliitika on kliimakriisi leevendamisel liialt aeglane ja ebaefektiivne. Toetame Rohetiigri initsiatiivi erinevate teekaartide loomisel ja lähtume oma poliitikate kujundamisel suuresti nendest seisukohtadest.

Kliimapoliitikas viime valitsemisperioodil ellu järgmised sammud:

• Kehtestame Eestis kliimaseaduse praeguse kliimapoliitika alase seadustiku korrastamiseks ja vananenud regulatsioonide ajakohastamiseks. Kliimaseadust on vaja, et iga Eestis tehtav otsus arvestaks keskkonnamõjuga, ei võimendaks kliimamuutust pikas perspektiivis ega kahjustaks meie majandust.
• Loome kliima- ja energiaministri ametikoha, kes vastutab kliimaseaduse täitmise ja rohepöörde elluviimise eest.
• Toetame Rohetiigri eestveetava säästliku maakasutuse teekaardi valmimist ja tagame selle rakendamiseks vajalike riigipoolsete ülesannete täitmise.
• Viime riigihangete hindamissüsteemi sisse keskkonnamõju kriteeriumi (sh süsiniku jalajälg, materjalide elutsükli CO2) ja loome selle põhjal mõõdikutele vastavate andmete baasil ühtsetel alustel toimiva avaliku registri, mida on võimalik kasutada otsuste (sh finantseerimisotsuste) tegemisel.
• Toetame rakendusteadusuuringute riigitellimuse kaudu pikaajalist CO2 salvestamist majandustegevusena erinevates majandussektorites.
• Kogu CO2 kvoodi tulud suuname kliimamuutuse mõjude vähendamisega seotud projektidesse, sh kõikvõimalike taastuvenergia projektide riskide maandamisse ja CO2 sidumisse.
• Rakendame järjepidevalt rohepöörde eesmärke ja põhimõtteid kõikide poliitikate kujundamisel, toetudes muu hulgas Rohetiigri teekaardi ja ekspertide soovitustele.
• Arendame välja ökosüsteemi teenuste turupõhise hinnastamise mehhanismi, mille eesmärgiks on motiveerida maaomanikke majandama oma maad loodusväärtuste jätkuva kasvu suunas. Eestis on praeguse seisuga hinnatud ja kaardistatud 40 ökosüsteemi teenust (nt elupaiga sobivus, looduspaikade sidusus, tolmeldamisteenuste kättesaadavus, mustikate ja seente saagikus jms), kuid terviklikku süsteemi pole välja töötatud.
• Ennetame kliimaeesmärkide mittetäitmisega seotud sadadesse miljonitesse ulatuvaid trahve, jõuliselt motiveerides Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametit välja töötama keskkonnamõjude hindamise kaasaegsed regulatsioonid ning viima läbi kaitsealuste alade inventeerimise, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvad metsamaad.
• Taastame Eesti ökosüsteemide hea seisundi, rakendades sihipäraselt EL elurikkuse strateegias aastani 2030 ette nähtud tegevusi.
• Korraldame Eesti elurikkuse kaardistuse, et lähtuda otsustes korrektsetest ja kõigi poolt aktsepteeritud andmetest.
• Hoiame liikide arvukust ja esinduslikkust – eesmärgiks on tagada head tingimused Eestis elavatele liikidele. Elurikkuse hoidmine peab tagama siin esindatud liikide säilimise. Kiirendame ohustatud liikide ja elupaikade kaitse alla võtmist.
• Toetame püsimetsanduse võtete kasutamist kõikjal kus see on Eesti tingimustes võimalik.
• Tagame, et looduskaitsealade osakaal Eestis oleks üle Põhjamaade keskmise ning metsatagavara ei väheneks.
• Kujundame RMK säästlikku metsamajandamist, elurikkust hoidvaks ja loodusturismi edendavaks riiklikuks organisatsiooniks.
• Kehtestame alates 2024. aastast kohustusliku raierahu kevadiseks pesitsusperioodiks kõigis Eesti metsades.
• Tagame, et planeeringute korraldamisel lähtutakse metsamaa ruumilisest käsitlusest, et ei kannataks metsamaastike ja rohevõrgustike sidusus.
• Rohetegevuste toetusmeetmete finantseerimiseks emiteerime 2024. aastal Eesti riigi pikaajalise rohevõlakirja.

Iga rahva kultuur on ühiskonna mõtete, kohastumuslike hoiakute ja käitumisstrateegiate terviklik kogum, mis on aluseks nii lävimisel keskkonnaga kui ka ühiskonnasiseselt. Kuivõrd kultuur on kõik, mida ühiskonna liikmed teevad või tegemata jätavad, on kultuurikeskkonnas toimuv vältimatult põimunud kõigi teiste eluvaldkondadega. Kultuur on avatuse ja sallivuse aluseks, sest mõistes ennast, saame mõista ka teisi. Toetudes parimale pärandile vaimse, ühiskondliku ja füüsilise keskkonna hoidmisel, saame säilitada eluterved hoiakud ning anda need tulevikutingimustega kohandatud kujul oma järgmistele põlvkondadele.

Eesti 200 lähtub oma programmis Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulist, mille järgi on eesti kultuuri ja keele kestmine läbi aegade Eesti riigi olemasolu mõte. Pika plaani osana on Eesti 200 kultuuri kaudu teostamise eesmärgiks selliste väärtushoiakute võimendamine, mis häälestavad ühiskonnaliikmeid erinevates rollides panustama parima hariduse, võimekaima julgeoleku, tõhusaima ja läbipaistvaima riigivalitsemise, innovatiivseima ja keskkonnasäästlikuima majanduse ning elujõuliseima ja vaimurikkaima toimeruumi loomisse.

Eesti kultuur peab elujõu huvides säilitama oma liigirikkuse, kandes nii pärimuslikke kultuure ja murdekeeli, nagu seto, võru, mulgi, kihnu, saare, ingeri, rannarootsi jt pärandkultuuri lõimi kui ka sisse lõimides kodustatud välispäritolu kultuure, nagu eestiukraina, eestivene, eestimari jt soome-ugri ning muude rahvaste kohalikke kogukondi.

Loov rahvas on vaimselt terve, elujõuline ja lahendusi leida suutev rahvas. Loovtegevus harrastusena toidab isiksust ning professionaalse tegevusena ühiskonda ja majandust. On ju kultuurivaldkond lisaks eneseväljenduse ja -teostuse taimelavaks olemisele ka majandusharu, rahvusvaheline konkurentsieelis, tööandja, eksportija, noorte motiveerija, regionaalse elu elavdaja. Seejuures tuleb anda ruumi ja vahendeid ka värsketele, alt-üles tekkivatele ideedele. Kultuuri kannavad seejuures inimesed ja seepärast tuleb rahastusotsuste langetamisel seada alati kultuuritegijate võimestamine ettepoole uute objektide rajamisest.

Eesti kultuuri ja loomemajanduse arendamiseks viime valitsemisperioodil ellu järgmised sammud:

• Suuname loomemajanduse valdkonna käibemaksu 15% ulatuses valdkonda tagasi.
• Seisame kultuuritöötajate väärilise töötasu eest. Lahendame loovisikute sotsiaalsete garantiide igipõlise probleemi.
• Kaitseme seadusega laulu- ja tantsupidude traditsiooni, rahvuskultuuri ja pärimuskultuuri, kindlustades rahastuse.
• Lõpetame kultuuri ja loomeettevõtluse teineteisest lahutamise riigiametite ja agentuuride silmis, mis takistab kultuurivaldkonna arengut. Kultuur veab ettevõtlust ja vastupidi, loomemajandus on kultuurivaldkonna töövahend. Kaasame teadlikumalt erasektorit kultuuripoliitikasse ning strateegiatesse. Usume, et on olemas muusikaturg, filmiturg, kirjandusturg ja kunstiturg, kultuuriürituste turg, kus Eesti loomemajandus ja kultuur saavad tulu teenida.
• Peame vajalikuks tõsta loomemajanduse ja kultuurivaldkonna projektipädevust, et pääseda juhtpartnerina paremini ligi Loov Euroopa ja Horisont Euroopa investeeringutele. Panustame valdkonna võimekusse jõuda Euroopa tugistruktuuride ja uute rahastusvahenditeni.
• Muudame riiklike kultuuripreemiate seadust ja asendame preemiate omistamise otsustuskogudes ministeeriumi ametnikud valdkonna esindajatega. Ministeerium kindlustab riiklike kultuuripreemiate komisjoni töö haldustoe.
• Depolitiseerime rahvusringhäälingu nõukogu. Selleks muudame nõukogu koosseisu moodustumise nii, et valdkonna tunnustatud asjatundjad nimetatakse ex oficio olulisemate avalike organisatsioonide poolt, Riigikogu fraktsioonide esindajatega võrdsel hulgal.
• Seame ringhäälingu ülesandeks digitaliseerida ja teha kättesaadavaks väärtteoste esitamise muusika jt kunstivaldkondades, sh ühekordsete kontsertide ja loomesündmuste näol.
• Arendame kultuurilist läbikäimist ja kultuurivahetust kogu maailmaga. Pehme välispoliitika meetmena kaasame Eesti kultuuri tutvustamisel välismaailmale kolmanda sektori ja vabakonna algatusi, toetatuna ja võimendatuna Lennart Meri loodud Eesti Instituudi kaudu, andes selleks üle koos rahaliste vahenditega need ülesanded ja tegevused, mida pole mõistlik tavapärasel ametkondlikul/administratiivsel viisil teostada.
• Toetame kohalike oludega seostunud identiteedikoosluste/kultuuride arengut. Seto, võru, rannarootsi, saare, kihnu, peipsivene jt, aga ka uuslõimuvate kogukondade kultuurilise arengu huvides võimendame nende esinduskogude ja/või institutsioonide (Võru instituut, Mulgi instituut jms) haldus- ja projektivõimekust.
• Peame oluliseks, et maapiirkonna raamatukogust saaks olulisem rahva kooskäimise koht ja kogukonna keskus. Aitame omavalitsustel planeerida sarnaste funktsioonidega asutuste toomist ühe katuse alla ning hoonete rekonstrueerimist ja restaureerimist energiasäästlikuks.
• Võimendame muuseume elavate mäluasutustena. Toetame üle-eestilise muuseumide kui huvihariduse ja õppeprogrammide pakkujate süsteemi.
• Loome riigiarhitekti ametikoha. Aitame igati kaasa rohelise mõttelaadi juurdumisele arhitektuuris ja ehituses ning soodustame Eesti traditsioonilise puitarhitektuuri elusust.
• Muinsuskaitse peab olema omaniku initsiatiivi toetav ja hariv. Arhitektuuriväärtused ei tohi hävida omanikule seatavate bürokraatlike takistuste ja ametnike põhjendamatute nõudmiste tõttu, ega ka omaniku teadmatuse, hoolimatuse või rahaliste raskuste tõttu.
• Kaasajastame kirjanikele laekuvat raamatulaenutuse autorihüvitise määra.
• Loome eestikeelse kirjanduse e-raamatustamise toetusmeetme, et Eesti kultuurist ja eesti keelest saaksid osa kõik: globaalsed eestlased, haridusliku erivajadusega inimesed ja puuetega inimesed.
• Digiteeritud filmipärandi laiemaks kasutamiseks tagame enne 1991. aastat valminud filmipärandi vabakasutusse andmise ühes SA Autorihüvitusfondis vastava allfondi loomisega.
• Eesti kultuuri vormirikkus ja tähendusruum peavad üle kanduma ka digikultuuri ning kasutama ära selle kõiki võimalusi. See peab väljenduma nii videomängudes kui olema elujõulisena kohal nii metaversumis kui kõigil platvormidel. Selleks tõstame oluliselt Eesti digikultuuri strateegia ambitsiooni ja loome digikultuuri arenduskeskuse, mis hakkab toetama kogu kultuurivaldkonda digipöörde läbiviimisel.
• Peame vajalikuks taastada vabariigi algusaegade kunstivaldkonna loovorganisatsioonide majanduslikku võimekust. Selleks käivitame organiseerunud loomegruppide majandamis- ja ekspordivõimekuse toetamiseks “Kunstiloome müügivõimekuse” tugiprogrammi. Samuti rakendame riiklikud ekspordibrändide kvaliteedimärgised, nagu Estonian Jewelry, Estonian Art, Estonian Music jne.
• Kutsume koostöös erasektoriga ellu vabakondlike „Hullud ideed maailma“ riskikapitali, mille rakendamine on vaba institutsionaalsest tingimustest ning mis toimib startup seemneinvesteeringute programmide sarnastel põhimõtetel. Programmi kajastamiseks tellime erasektori tootmisüksustelt „Ajujahi“ või rahvusvaheliselt levivate võistluspõhiste saadete sarnase formaadi, mille ülesandeks on samaaegselt populariseerida loomemajanduse võimalusi kui turundada rahvusvaheliselt Eesti loometeevõtjaid ja brände.
• Toetame lastele ja noortele suunatud eestikeelsete saadete ja filmide tootmist ERR poolt.
• Kutsume ellu noorte levimuusika toetamise programmi.

Liikumine mängib võtmerolli õnneliku ja terve inimese pikema elutee tagamisel. Eesti 200 peab olulisimaks näitajas Eesti arengus seda, kui pikenevad meie tervena elatud aastad. Tervisekäitumine ja liikumisharjumus tekib algkoolis ja me usume, et laste liikumise ja spordi harrastamisesse investeerimine annab tulevikus märgatava kokkuhoiu tervishoiu kuludes. Liikuv ja aktiivne eluviis on tuleviku rikkuse pant. Teame, et treenerid on edukas spordiriigis võtmetähtsusega ning neid tuleb hinnata ka vääriliselt.

• Eesti peab saama ka suurte rahvusvaheliste spordivõistluste korraldajamaaks. See toob raha meie majandusse ja loob ambitsioonikad sihid meie võistlusspordi aladele. Selleks loome riikliku fondi rahvusvaheliste spordivõistluste läbiviimiseks. Fondist raha taotlemine toimub läbipaistval viisil ja ühetaoliste tingimuste järgi kõikidele spordialadele. Spordivõistluste rahastamise fondi orienteeruv iga-aastane maht on 6 miljonit eurot.
• Alustame rahvuskoondiste sisehalli ehitamise projektiga. Eestil puudub täna spordivõistluste hall, mis mahutaks vähemalt 10 000+ pealtvaatajat. Halli puudumise tõttu ei saa Eesti alaliidud taotleda õigust läbi viia rahvusvahelisi spordivõistlusi, nagu EM või MM finaalturniiride alagruppide mängud ja võistlused. Sellist halli on vaja ka suurte meelelahutuslike ja kultuurisündmuste läbiviimiseks (EXPO, tippartistide kontserdid).
• Tõstame tööandja maksuvabalt hüvitatava tervise- ja sporditoetuse 1200 euroni aastas.
• Loome seadustega võimaluse ettevõtetele annetada otse kuni 3% makstavast käibemaksust vabalt valitud tulumaksusoodustusega ühingule. See muudatus annab spordiklubidele ja kultuuriasutustele võimaluse rahaliste ressursside kaasamiseks ning vähendab lapsevanemate kulusid spordile ja kultuurile.
• Viime senisest hoogsamalt ellu Sport Kooli programmi. Koolide juures tegutsevad spordiklubid ja -koolid, kes loovad võimalusi lastel minimaalselt 60 minutit sportlikku liikumist päevas.
• Peame oluliseks jalgpallihallide taristu projekti lõpule viimist ja otsime võimalusi kaasajastada olemasolevaid maakondlikke spordikeskusedi soodustamaks sportimise ja liikuvuse edendamist. Samaväärselt peame oluliseks koolistaadionite kaasajastamise rahastusmehhanismi väljatöötamist EL vahendite abil.
• Kaasajastame EOK alaliitude treenerite kvalifikatsiooni omandamise tugiraamistikku ning loome treenerite järelkasvu ja professionaalse arengu toetamise süsteemi. Käivitame EOK alaliitude administreerimis- ja projektivõimekust tõstva koolitus- ja nõustamisprogrammi.
• Tõstame vabatahtliku spordikohtuniku tasu miinimummäära kahekordseks, viies aastase maksimaalse tõendustevaba tasu määra 2080 euroni aastas (hetkel 1040 eurot aastas).

Meie eesmärk on Eesti inimeste jõukust ja heaolu kasvatada nii kiiresti kui võimalik. Selleks on meil vaja liberaalset ja ettevõtjasõbralikku poliitikat. Pikas plaanis tahame Eestist kujundada „Põhjamaade tiigri“ – väikese riigi, mis on innovaatiline ja roheline, ning kus elavad õnnelikud, jõukad ja hea haridustasemega inimesed. Ainult jõukas, tugeva majandusega Eesti saab kindlustada eesti keele ja eesti kultuuri säilimise.

Eesti majandus vajab valitsemise pikka plaani, konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda, atraktiivset maksusüsteemi, usaldusväärset õigusruumi, mõistlikke energiahindasid ja töökaid inimesi. Eesti peab olema riik, mis meelitab, mitte ei tõrju uusi investeeringuid ja tarkasid inimesi. Nutikas riik, mis kasutab tehnoloogia võimalusi ja loob väiksema halduskoormuse ettevõtjatele.

Eesti majandusel seisab ees kolm globaalset väljakutset: digipööre, roheenergiale üleminek ja ringmajandus. Need kolm muutust seavad riigid uuesti ühele stardijoonele ja võidavad need, kes on kiired, kohanevad ja targad. Paarkümmend aastat tagasi toimunud digirevolutsioonile reageerisime me õigeaegselt ja see tõi kaasa Eesti IKT sektori arengu. Kahjuks oleme selles valdkonnas oma konkurentsieelist minetamas, mistõttu peame uuesti „tiigrihüppele“ elu sisse puhuma. Kümmekond aastat tagasi alanud roheenergia revolutsiooni oleme me maha maganud, kuid julgelt ja kiiresti tegutsedes ning oma unikaalseid ressursse kasutades saame muutuda rohelist energiat eksportivaks maaks ja atraktiivseks investeerimiskeskkonnaks energiamahukale ettevõtlusele. Järgmiste kümnendite peamine globaalne muutus saab olema majanduses ringmajanduse põhimõtete juurutamine. Kiire muutustega kaasaminek annab Eestile olulise konkurentsieelise.

• Maksusüsteem peab olema ühetaoline ja stabiilne.  Me ei toeta maksude tõstmist vaid eelarvetulude suurendamise eesmärgil. Kaotame maksuküüru, mille sisseviimine oli viga, mis tuleb kiiresti parandada.
• Pikas plaanis on meie konkurentsivõimelisuse parandamiseks vaja muuta tööjõumakse, alandades madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksukoormust. Oma maksud peab tasuma füüsiline isik, mitte tema tööandja.
• Riigieelarve peab olema tasakaalus üle majandustsükli. Jooksvate kulude finantseerimiseks me laenu võtmist ei poolda.
• Viime läbi null-eelarve reformi ehk ehitame riigieelarve üles nullist. Vaatame üle iga kuluartikli, et välja praakida ebavajalikud kulud ja kasutada eelarve raha võimalikult targalt ja säästlikult.
• Eesti peab muutuma elektrit eksportivaks riigiks. Me peame ehitama 8 aastaga üles roheelektri tootmisvõimsused, mis ei kata pelgalt meie enda vajadusi, vaid kus me saame olla Läänemere piirkonnas ka elektrit teistele müüv riik. See on meie tulu ja rikkuse allikas, see kasvatab meie SKP-d. Me oleme suure avamere territooriumiga riik, kellel on, erinevalt oma naabritest, antud võimalused tuuleenergia võimsuste väljaehitamiseks.
• Oleme tuumaenergia poolt. Eestisse tuumajaama rajamise otsus sõltub energiaturu hindadest ja eraraha kaasatusest.
• Loome riikliku investeerimisfondi, et investeerida Eesti majanduse jaoks olulistesse suurprojektidesse, mida ilma riigi osaluseta on keeruline ellu viia. Nii palju kui võimalik kaasame erasektorit (näiteks PPP projektid) põhimõttel, et riigifond investeerib ainult varadesse, millel on turuväärtus ja mida fond saab tulevikus kasumiga erasektorile müüa, nt elektri salvestustehnoloogia, tark elektrivõrgustik ja ringmajanduse tehnoloogiate väljaehitamine. Riigifondi rahastame rahvusvahelistelt finantsturgudelt võetud laenuga.
• Loome riiklike investeeringute pika plaani, mis annab elanikele ja ettevõtjatele selge perspektiivi.
• Eesti majanduse pikaajaline kasvukiirus sõltub sellest, kui kiiresti meie kaupade ja teenuste eksport kasvab. Meie eesmärk on eelarve- ja majanduspoliitika, mis annab Eesti ekspordiettevõtetele võimalikult head konkurentsieelised, võrreldes nende välismaiste konkurentidega. Mida kiiremini kasvab Eesti eksport, eriti kõrge lisandväärtusega eksport, seda kiiremini tõuseb ka Eestis inimeste keskmine sissetulek.
• Riik peab toetama ja edendama ettevõtlikkust ja majanduskeskkonda selliselt, et Eesti on ja püsib innovaatiliste iduettevõtete ja ükssarvikute maailma tipus. Pooldame ettevõtete teadus- ja arenduskuludele soodustuste kehtestamist.
• Ülitähtis on tagada, et edukad startup ja teised ettevõtted saavad ja tahavad oma peakontorit Eestisse rajada. Eesti riik peab seisma selle eest, et Eesti kapitalil põhinevatel ettevõtetel on võimalikult palju motivatsiooni oma peakortereid Eestis hoida.
• Hea haridussüsteem on eduka ja eksportiva majanduse alus. Investeerime haridussüsteemi, sest majanduses kehtib printsiip – enne targaks, siis jõukaks.
• Maailmas käib äge võitlus tarkade hea haridusega inimeste üle. Ilma nendeta ei saa majandused rahvusvahelises konkurentsis hakkama. Eesti peab sellised inimesed siia meelitama, mitte neid kartma.
• Töötame välja programmi, millega võtame eritähelepanu alla inseneride ja tehniliste tippspetsialistide palkamise Eestisse.
• Teame nii Euroopa, Põhja-Ameerika kui ka Aasia edukate riikide näitel, et pikaajaliste konkurentsieeliste ja jõukuse kasvatamise eelduseks on selge üleriigiline kokkulepe, et reaalerialad, oskus- ja kutseharidus, inseneeria ja tehnoloogiaõpe saavad eelistähelepanu osaliseks. Vabastame insenerid ja teised meie ettevõtetele tähtsad spetsialistid sisserännu piirarvust, nagu seda on rakendatud juba IKT sektoris.
• Seisame kasvuettevõtete viisasüsteemi väljatöötamise eest.
• Toetame pensioniealiste vabatahtlikku tööturule jäämist maksusoodustuste kaudu. See tähendab, et tööjõus osalevate inimeste arv ei lange nii kiiresti, aidates leevendada tööjõupuudust. Lisaks on sellel märkimisväärne positiivne mõju riigi eelarvele.
• Muudame tööõiguse regulatsioone paindlikumaks nii tööajas kui ka -kohas, et kaasas käia tööturu muutustega.
• Seame välistööjõu palgakriteeriumiks vähemalt 1,5-kordse Eestis kehtestatud töötasu alammäära.
• Eesti 200 peab oluliseks toetada ettevõtlike inimeste tegevust. Selleks loome lihtsustatud äriühingu vormi, mille raames kohaldatakse lihtsustatud raamatupidamise ja maksude tasumise korda ja äriühingu osanik ei vastuta antud äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Tõstame käibemaksukohuslaseks registreerimise piirmäära 100 000 euroni.
• Taaskäivitame nullbürokraatia projekti, millega vaatame üle, tõhustame ja vähendame ettevõtjate aruandluskohustust.

Ringmajanduse põhimõtetele saab olema järgmise kümnendi suur väljakutse nii Euroopas kui kogu maailmas. See on Eestile suurepärane võimalus suurendada oma majanduslikku konkurentsivõimet ja säästa keskkonda. Vähem raiskamine, väiksem tarbimine ja suurem taaskasutamine on põhimõtted, mis on järgmise majandusrevolutsiooni aluseks. Ja Eesti peab olema selle esirinnas. Ringmajandus on uus majandusmudel, mitte üksnes jäätmete taaskasutus.

Ringmajandus on ka julgeolekuküsimus, sest suur osa ressurssidest, mida majanduses kasutatakse, saabub Euroopasse kas Venemaalt või Hiinast, ja selle sõltuvuse negatiivseid külgi näeme juba energiakriisi ajal.

• Loome koos ekspertidega ringmajandusele ülemineku teekaardi, eesmärgiga vähendada 2030. aastaks esmase tooraine tarbimist poole võrra ja muuta Eesti majandus täielikult jäätmevabaks aastaks 2050.
• Tõstame olmejäätmete ringlussevõtu 70% tasemele aastaks 2030.
• Loome üleriiklikud standardid jäätmete käitlemiseks. Tõhustame jäätmekorraldust koostöös KOVidega läbi jäätmete liigiti kogumise taristu arendamise ning vajaliku inventari (sh jäätmejaamad, sortimismajad, kodukompostrid, konteinerid, transpordivahendid, kaalud jpm) soetamisega segajäätmete vähendamiseks;
• Digitaliseerime jäätmete kogumise, et inimesed oleksid motiveeritud jäätmeid eraldi sorteerima.
• Vähendame parandamis- ja remontimisettevõtete maksukoormust 5%ni, et pikendada toodete eluiga, vähendada tarbimist ja soodustada taaskasutust.
• Suurendame teadus- ja arendustegevuse ning ringmajanduse ekspordi edendamise rahastust läbi riikliku investeerimisfondi.
• Ringsete lahenduste arendamisel seame fookuse suure mõjuga majandussektoritele ehk ressursimahukatele tööstussektoritele – loome sihitud meetmed ja programmid, et aidata neil suurendada tõhusust ja töötada välja materjalide kõrgemal tasemel väärindamise lahendusi.
• Edendame ringmajanduse ärimudelite ja innovaatiliste ideede, näiteks jagamismajandus ja toode kui teenus, kontseptsiooni ka riigi poolt pakutavate teenuste osas lähtuvalt personaalse riigi põhimõtetest.
• Kõrvaldame takistused ehitusmaterjalide ja lammutusjäätmete taaskasutamiselt, hõlbustame hoonete otstarbe muutmist.
• Toetame kohalikke kogukondi olema olulised ringmajanduse võimaldajad.
• Integreerime ringmajandusalast õpet, et meie lapsed oskaksid igapäevaelus olulisi jätkusuutlikkuse põhimõtteid paremini rakendada.

Terve ja õnnelik inimene on eduka Eesti aluseks – investeeringud inimestesse loovad väärtust ühiskonda tervikuna. Õnnelik ja terve inimene suudab toetada ka ühiskonna arengut. Ilma tervete inimesteta ei kasva majandus ega arene riik. Tänases Eestis on nii abiandjad kui ka abivajajad väsinud ja katki. Pandeemia räsis meie niigi varuakudel toimivat tervishoiusüsteemi. Meil on jätkuvalt pikad ravijärjekorrad eriarstide juurde, tervise- ja sotsiaalabi leidmine on keeruline ning abi on kodust liialt kaugel.

Eesti 200 eesmärk on ehitada Eestisse vajaduspõhine tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem, mis jõuab iga inimeseni personaalselt õigel ajal ja õiges kohas ning õigel viisil. Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemid tuleb koos toimima panna, sest inimene on tervik –  soovime hoida inimese vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu tasakaalu. Abi tuleb anda inimesekeskselt, mitte valdkonna- või asutuspõhiselt. Meie jaoks on oluline pöörata tähelepanu nii inimeste füüsilisele kui vaimsele tervisele, liikuvusele, tervena elatud aastatele ja Eesti inimeste õnnetundele.

Väärtustame tervishoiu- ja sotsiaaltöötajaid, kes toetavad meie riigi peamist väärtust – meie inimesi. Selleks et kaua õppinud spetsialistid saaksid teha oma tööd, tuleb meil selgelt määratleda erinevate rollide ja süsteemide pädevused, õigused ja vastutus. Kiirendatud korras tuleb investeerida kõigesse, mis vähendab dubleerimist ja annab võimaluse spetsialistidel keskenduda oma põhitööle.

Tervishoiupoliitikas viime valitsemisperioodil ellu järgmised sammud:

• Toetame tervisekeskuste meeskondade suurendamist, et inimesel on võimalik saada erisuguste probleemide puhul abi. Toome esmatasandile lisaks füsioterapeudid, tegevusterapeudid, kogemusnõustajad, vaimse tervise õed, koduõed, psühholoogid jt spetsialistid.
• Toetame igas tervisekeskuses terviseõe ametikoha loomist, kes koordineerib ennetustegevusi. Loome seadusandliku raami ennetus- ja edendustööks inimestega, kes ei ole haiged, et nad terveks jääksid. Järjekordade tekitamise asemel tuleb teha õiged tegevused õiges kohas ja luua ladus teekond lahendusteni.
• Loome igasse maakonda tööajavälise esmatasandi valveteenuse, kust saadakse kohest abi, nõustamist või vajadusel suunamist edasisele ravile.
• Loome võimaluse kogemusnõustajate suuremaks kaasamiseks tervishoiusüsteemi, et pakkuda individuaalsemat tuge igale inimesele.
• Loome võimalused tööandjatele oma töötajate tervisesse rohkem investeerida – tervisekonto rahaline panus, mida tööandja saab maksuvabalt panustada, on 1200 eurot aastas. Tervisekonto raha on töötaja kasutada ennetustegevusteks ja tervise parandamiseks.
• Loome igale eestimaalasele personaalse tervisekonto, millega inimene haldab oma personaalset terviseinfot ja rahalisi vahendeid ning mille kaudu on võimalik saada tervisenõustamist.
• Loome arstide puuduse leevendamiseks võimaluse, et krooniliste diagnoosidega patsiente jälgib regulaarselt eriõde, kellel on õigus pikendada retsepte, määrata patsientidele meditsiinitarvikuid ja -abivahendeid.
• Kehtestame eriõdedele väärika töötasu 2500 eurot kuus, et hea hariduse ja suure kogemusega eriõed jääksid Eesti tervishoidu.
• Toetame õdede puuduse leevendamiseks haiglatesse uute töökohtade loomist erakorralise meditsiini tehnikutele, kaasates neid ka meditsiinilises transpordis. Toetame erinevate spetsialistide (nt flebotomisti) õppekava käivitamist ja neile töökohtade loomist nii haiglates, laborites kui ka esmatasandil. Õdede koormise vähendamiseks anname 4. taseme kutsega hooldustöötajate pädevusele õiguseid juurde. Kujundame tööülesandeid vastavalt pädevusele.
• Investeerime tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna info- ja tugiteenustesse, et keerulise ja pika väljaõppega arstid ja õed saaksid teha takistusteta oma tööd parimal viisil.
• Loome arstidele ja õdedele IT-tehnilised vahendid, mis annavad neile analüüsitud terviseandmed otsuste tegemiseks. Pakume kõikjal hääl-kirjutamisprogramme tervishoiutöötajate tööaja kokkuhoiuks.
• Kaasajastame seadusandluse ja loome raamid tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi koostegutsemiseks. Kaks paralleelset süsteemi täna tervikuna ei toimi, kuid haigused muutuvad järjest keerulisemaks ja inimesed vajavad samaaegselt sotsiaalsüsteemi toetust ning vastupidi. Loome tervise- ja hoolduskoordinaatori töökohad kõikidesse tervisekeskustesse.
• Hindame, millised teenused on täna tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis reaalselt rahastatud ja millised mitte. Muudame tulemuse alusel seadusandlust ja rahastamissüsteemi.
• Loome tervishoiuasutuste väärtuspõhise rahastamise süsteemi, kus baaskulud on kaetud ja inimese tervise ja haigustega tegelemise jaoks tellitakse vajalikku täisteenust, mitte üksikuid elemente. Inimene ei ole üks arve radioloogiast, teine laborist ja kolmas arstilt. Inimesel on tervisemure, mis vajab lahendamist algusest lõpuni.
• Keegi ei tohi jääda vajaliku abita põhjusel, et ei tea, kust abi saab või tal pole abi saamiseks ressursse. Õigel ajal õiges kohas abi saamiseks paneme digiregistratuuri ja personaalsed vajadused omavahel suhtlema, nii lühenevad ravijärjekorrad kiiresti.

Iga inimese elu peab olema Eestis kaitstud – tema õigused ja vabadused peavad riigi poolt olema kindlustatud ja tema kohustused selged. Iga inimese elu peab olema väärikas, ta peab tundma ennast võrdväärse ühiskonna liikmena, omama võrdseid võimalusi teistega, et tema potentsiaal saaks maksimaalselt realiseeruda ja ta saaks elada õnneliku inimesena. Ainuõige poliitika on see, mis kaasab ja kasutab ära kõigi ühiskonnaliikmete võimekust igapäevaellu panustada.

Me ei tohi jätta kedagi kõrvale ega jätta kellelegi andmata võimalust ennast Eestimaal hästi ja turvaliselt tunda ning kogu oma potentsiaal siin realiseerida. Inimeste kõrvale lükkamine kajastub lõpuks meie kõigi heaolu languses ja ka kuluna riigieelarve ridades. Turvalise ja õnnelike inimestega riigini jõudmiseks peame tegema muudatusi – mõnedel juhtudel seadusandluses, mõnedel ühiskondliku suhtumise muutmises.

• Algatame perekonnaseaduse paragrahv 1 lg 1 muutmise, sõnastades selle ümber selliselt, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel.
• Soovime, et Riigikogus kui rahva esinduses oleks naiste osakaal lähedasem nende osakaalule ühiskonnas. Erakondade riikliku rahastuse eraldamises arvestame naiste osakaalu Riigikogu fraktsioonides.
• Peame väga oluliseks inimõiguste, sealhulgas lapse õiguste ning üldise õigusteadlikkuse suurendamist ühiskonnas ja eelkõige koolilaste ja noorte seas. Enda õiguste ja ühiskonna kaitseks on oluline pöörata tähelepanu ka meedia ja info tarbimise oskuste arendamisele.
• Peame oluliseks pöörata eritähelepanu erinevate ühiskonnagruppide võrdsetele õigustele ja võimalustele tervishoius, hariduse kättesaadavuses, perekonnaõiguses ja inimese identiteedi enesemääratluses. Peame oluliseks seista ühiskondliku kiusu ja diskrimineerimise vastu põhiseaduse §-s 12 toodud avatud loetelu alusel. Algatame võrdse kohtlemise seaduse põhiseaduspäraseks muutmise nii, et diskrimineerimine oleks keelatud ühiskonnaelu kõigis valdkondades mistahes alustel.
• Tugevdame erinevate kiusamise vormide vastu võitlemise meetmeid, sh parandame koolide töötajate ja õpilaste konfliktilahendamise oskusi. Parandame koolide võimalusi kiusamise ennetamise programmidega liitumisel.
• Algatame perevägivalla vastase seaduse koostamise. Olemasolevad seadused (KarS, Tsiviilmenetluse seadustik) ei kaitse vägivalla ohvreid, sest võimaldavad vägivallatsejal jätkata vägivallatsemist ka aastaid peale suhte lõppemist, kasutades õigussüsteemi selle vahendina.
• Parandame perevägivalla ja vägistamise ohvrite kaitset ning loome pikaajalised toetamisvõimalused ohvritele. Täpsustame nõudeid alaealiste ja eriti haavatavas olukorras olevate inimeste kaitsmiseks vägistamise eest viies sisse nõustumise põhimõtte.
• Täiendame vaenukõne definitsiooni selliselt, et vaenukõne on ka avalik vägivallale õhutamine, mis on suunatud rühmade vastu ja mis seega tekitab ohtu avalikule korrale.
• Võtame vastu inimõigusi arvestavad abistatud ehk assisteeritud enesetappu võimaldavad sätted.

Eesti 200 näeb Eestit, kus inimeste elukoht ei määra nende elukvaliteeti. Nutikas ja personaalses riigis on kõik olulised teenused inimestele kättesaadavad just seal, kus neid vajatakse. Personaalne riik lahendab Eesti regionaalse arengu probleemi. Kõikjal Eestis peab inimestel olema vabadus ja võimalus töötada või tegeleda ettevõtlusega, elada loodussõbralikult puhtas elukeskkonnas tervislikult ja turvaliselt, luua pere ja tagada lastele hea haridus, liikuda ja olla ühendatud, osaleda kogukonna elus. Selleks peab olema riigi tugi üle Eesti võrdselt kättesaadav.

• Aitame hajaasustusega omavalitsustes ühistranspordi liigina sisse viia nõudetranspordi – inimese personaalselt tellitud ühistranspordi. Sellega tagame üle-eestilised liikumisvõimalused kõikidele lastele, vanemaealistele ja erivajadustega inimestele.
• Pakume maale ning väikeasulatesse kolivatele noortele ja peredele elukoha soetamisel toetust ja täiendavaid laenugarantiisid.
• Tagame pealinnaga võrdsed internetiühendused. Toetame lõppkasutajapõhiselt üleriigilise ülikiire internetivõrgu „viimase miili“ väljaehitamist, et andmeside jõuaks 2025. aastaks igasse ettevõttesse, kodusse, kooli ja raamatukogusse.
• Teeme kohaliku ettevõtluse arengu toetamise omavalitsustele kohustuseks ja sätestame selle ühena iga omavalitsuse peamistest ülesannetest, mitte vabatahtliku tegevusena. Muudame kohalike omavalitsuste rahastamismudelit nii, et neil tekiks otsene motivatsioon tegeleda ettevõtluse arengu toetamisega. Selleks peab tulevikus kohalikele omavalitsustele laekuma osa ettevõtete käibemaksust.
• Muudame omavalitsuste juhtimise professionaalsemaks, täiendades kohalike omavalitsuste korraldamise seadust nii, et volikogude komisjonide liikmetest on 50% poliitilised ning 50% ekspertide ja kohalike huvirühmade esindajad.
• Sätestame kohalike omavalitsuste korraldamise seaduses selged nõuded hea tava järgimise, huvide konflikti vältimise ja eetilise käitumise osas ning viime sisse vastavate koolituste regulaarse läbiviimise tava kõikidele volikogu liikmetele ja vallavalitsuse töötajatele.
• Lihtsustame riigimaa munitsipaliseerimist ettevõtlusele tootmismaa väljaarendamiseks, elamumaa arendamiseks ja omavalitsustele nende ülesannete täitmiseks.
• Rakendame ettevõtluse elavdamiseks ja töökohtade loomiseks maapiirkondades dividendidelt makstava tulumaksu 5% soodustuse ettevõtetele, kes on teinud üle 10 miljoni euro suuruseid investeeringuid põhivahenditesse väljaspool Tallinna ja Harjumaad.
• Viime pealinnast maakonnakeskustesse riigieelarvelisi töökohti (sh riigiettevõtted), vastavalt nende regionaalsete kompetentsikeskuste koosluse olemasolevale iseloomule.
• Suuname vähemalt 2/3 Euroopa Liidu toetustest kohaliku ettevõtluse arendamisse väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Selleks jaotame Eesti kaheks NUTS-piirkonnaks: Tallinn ja Harjumaa ning ülejäänud territoorium, et toetuste erinevusega kujunenud ebakõla kahe piirkonna vahel tasandada.
• Tagame hajaasustusega piirkondades kodulähedase kvaliteetse hariduse võimaldamise algkool-lasteaedade (põhikooli II aste, kuni 6. kl) koolivõrgu puhul maksimaalselt 20 minuti kaugusel, progümnaasiumi ja gümnaasiumiastme puhul 40-50 min kaugusel.
• Toetame kohalike omavalitsuste regionaalsete kompetentsikeskuste programmi raames keskhariduse baasil kutse- ja rakenduskõrgharidusõppe arendamist, toetamaks maakonnale sobivate majandussektorite arengut.
• Arendame personaalse riigi põhimõtteid ka kohaliku omavalitsuse tasandil, kujundades digilahendusi kasutajasõbralikumaks ja suuname vabaneva ressursi kohapealset kontakti nõudvate avalike teenuste tugevdamisse.
• Tagame mugava ligipääsu igale avalikule hoonele ja transpordivahendile ka liikumispiirangutega inimestele.
• Kõrvaldame takistuse kohalike omavalitsuste asutuste ja elanike koduste elektripaneelide/-jaamade ühendamiseks ülekandevõrku, kohustades elektrilevi riigiettevõtteid välja ehitama vajalikke võimsusi.
• Kiirendame omavalitsuste alustatud detailplaneeringute menetlemist vähemalt kolm korda, kusjuures arendajale saab ettekirjutusi teha ainult ühe korra tervikpaketina.
• Algatame kohaliku omavalitsuste finantsvõimekuse lahendusteks vajaliku arutelu.
• Anname inimestele õiguse suunata osa oma tulumaksust oma teise elukoha omavalitsusse, et saada sealt vastu kohalikul tasandil vajalikke teenuseid, kaotamata võimalust teenustele peamise elukoha omavalitsuses.

Pika vaatega tuleviku Eestis on taristu ja transpordivõrgustik, mis võimaldab ka kauges metsatalus elavatel lastel minna kooli ja eakal inimesel saada apteegist ravimid kätte. Head ühendused tagavad hea elukvaliteedi ja eeldused piirkondlikuks arenguks Narvast Värska ja Kuressaareni. Head ühendused tähendavad lisaks autodele ka teid jalgrattal ja jalgsi liikujatele ning paindlikku ja kiiret ühistransporti. Eesti põhitaristu on turvaline ja ohutu, kus suur liikluskoormus ja kaubaveod on kas kolmel põhimaanteel või keskkonnasõbralikul raudteel.

Meie transport on keskkonnasäästlik, kus üha enam on kasutusel elektrisõidukeid (sh vesinikautod), mida toetab hea taristu. Mugav ühistransport ei sunni peres mitut autot pidama, sest kiired rongiühendused linnade vahel ja terviklik liinivõrk võimaldab mugavalt ümber istuda. Riigi poolt subsideeritud teenused tagavad väärika palga bussijuhtidele.

Eestil on kiired rahvusvahelised ühendused raudteel lõunanaabritega ning lennuühendused peamiste Euroopa lennujaamadega. Riik on ettevõtjasõbralik ning on kaotanud ebavajaliku bürokraatia, et lubada turule uusi teenuseid ning investeerib aktiivselt, et Eesti ettevõtlus oleks transpordi innovatsioonis eksportija.

Me ei karista autoomanikke maksudega, vaid loome head toimivad lahendused. Meie eesmärk on läbi paremate teenuste säästa kodanikele 100 miljonit eurot aastas kütusekuludelt. Täna kulutavad inimesed kütusele pea 400 miljonit eurot aastas.

• Reformime ühistranspordi korralduse nii, et igast asulast oleks võimalus ühistranspordiga väljuda päevas minimaalselt neli korda. Loome üleriigilise ühtse ühistranspordikorralduse ja -planeerimise, tagame tervikliku ja kaasaegse liinivõrgu, mis arvestab inimeste tegelike vajadustega, luues kiired ja tihedad ühendused.
• Kaotame ajast ja arust bürokraatlikud piirangud transpordiettevõtete töötajatele.
• Toetame piirkondlike liikuvuskeskuste loomist, kus on head ümberistumisvõimalused ühelt ühistranspordiliigilt teisele ning rattarendi ja parkimise lahendused.
• Käivitame maapiirkondades nõudetranspordi koostöös kohalike omavalitsuste ja kogukondadega, et tagada paremad ühenduskiirused ja juurdepääs. Nõnda saavutame kahe tunni põhimõtte rakendumise ka äärealadel. Kaotame maksumaksjale väga kalli ja raha rumalalt kulutava tasuta maakondliku ühistranspordi süsteemi.
• Säilitame soodsad liikumisvõimalused vajaduspõhiselt.
• Loome ühtse riikliku ühistranspordi piletisüsteemi võimaluse rongi-, trammi-, bussi-, mere- ja nõudetranspordi jaoks, et ühistranspordikasutajale oleks teenus mugav ja lihtne.
• Arendame reisirongiliiklust, investeerides uute rongide soetamiseks ja kiiruste tõstmiseks kuni 135km/t aastaks 2025 ja kuni 160+ km/t aastaks 2030, ning jätkame Haapsalu-Rohuküla suunal raudtee rajamist. Head raudteeühendused toovad elu regioonidesse ja vähendavad autosõltuvust.
• Toetame regionaalseid investeeringuid jalg- ja rattateede arendamiseks ja aastaringseks hoolduseks. Loome riikliku jalgrattastrateegia.
• Muudame seadusega kehtestatud ehitusnorme, et nii elamute kui avalike hoonete juures suureneks võimalused rataste parkimiseks ja väheneks nõuded autoparklate osas.
• Riigimaanteede põhitrassid Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narva suunal on turvalised ja valminud aastaks 2030 vähemalt 2+1 põhimõttel.
• Otsime võimalusi raskeveokite topeltmaksustamise lõpetamiseks, mis diskrimineerib Eesti autovedajaid.
• Soosime keskkonnasäästliku transpordi kasutuselevõtmist ja kehtestame maksusoodustused keskkonnasäästlikele sõidukitele ja kütustele (sh vesiniklahendused).
• Me ei keela kütuseid – diisel võib olla veel pikalt mõistlik ja kõige keskkonnasõbralikum lahendus maapiirkondades.
• Koostöös erasektoriga arendame sadamate lähedusse logistikaparke ja rakendame meetmeid laevatranspordi edendamiseks.
• Soodustame laevade ja ka õhusõidukite Eesti lipu alla toomist, tagades selleks soodsa maksukeskkonna merendus-, ja lennuettevõtetele ja muutes tööjõu sotsiaalsete garantiide süsteemi paindlikumaks ja tõhusamaks.
• Loome lennu-, ja meremajandusettevõtetele riigipoolse toetus- ja garantiimehhanismid, et soodustada nendes valdkondades rohepöörde valutumat ja sujuvamat rakendumist ja uute keskkonnasõbralike laevade ning õhusõidukite ehitamist. Toetame STCW-F konventsiooni ratifitseerimist.
• Lennunduses korraldame turutõrke korral riigihankeid Eesti ettevõtlusele ja majandusele vajalike sihtkohtade teenindamiseks Tallinnast, Tartust ja Pärnust. Suurendame TRAMi võimekust lennuohutuse järelevalve korraldamisel ning kasvava Eesti lennundussektori teenindamisel. Toetame riikliku lennundusgrupi osalist või täielikku erastamist.
• Loome eeldused selleks, et Eesti sisesed lennuliinid oleksid alates aastast 2035 emissioonivabad.
• Arendame drooniliikluseks vajalikku taristut ja loome uuele transpordiliigile vajaliku õigusraamistiku ning seadusandluse.
• Koostöös Soomega algatame Tallinn-Helsingi tunneli ehituseks riigi eriplaneeringu, et tõsta tulevikus veel enam meie regiooni konkurentsivõimet rahvusvahelisel areenil. Rail Baltic ei saa lõppeda Tallinnas.

Kliima- ja keskkonnasõbralik põllumajandus on oluline osa Eesti regionaalarengust ja majandusest. Sellel on eriline roll Eesti hajaasustuse säilimisel, toidujulgeoleku tagamisel, rahvatervise toetamisel ja maapiirkondade elujõulisuse hoidmisel. Anname hoogu keskkonnasäästliku, teaduspõhise ja targa põllumajanduse arengule. Prioriteediks on saavutada Eesti tootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus. Eesti põllumajandus on keskkonnasäästlik ning toetab selle kaudu Eesti kui maheriigi kuvandit.

Põllumajandus on ka pikas plaanis osa Eesti regionaalarengust ja majandusest. Sellel on eriline roll Eesti hajaasustuse säilimisel, toidujulgeoleku tagamisel, rahvatervise toetamisel ning maapiirkondade elujõulisuse hoidmisel. Eesti põllumajandus on keskkonnasäästlik ja kaasaegne. Seame prioriteediks suurema lisandväärtusega toidutootmise arengu.

• Tagame Eesti toidujulgeoleku ja toetame kodumaist toidutootmist, toetame investeeringuid ja arendustegevust Eesti välissõltuvuse vähendamiseks loomasööda ja väetiste osas.
• Arvame peamised põllumajandusettevõtjad ja toidutootjad riiklikult elutähtsa teenuse osutajate hulka ning tagame toidu ja toidu tootmiseks kriitiliselt tähtsate tootmissisendite riikliku varu.
• Tagame Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu ühisturul, sealhulgas õiglased otsetoetused ELi ühise põllumajanduspoliitika raames.
• Töötame välja tervikliku maapoliitika, mis hõlmab väärtusliku põllumaa kaitsmist toidujulgeoleku tagamiseks, vähem väärtusliku põllumajandusmaa ja metsa kasutamist biomajanduse arendamiseks, strateegilist ja vastutustundlikku lähenemist maa maksustamisel ning riigimaade müümisel ja rentimisel.
• Usaldame rohkem maaettevõtjat. Personaalse riigi põhimõttest lähtuvalt kehtestame andmepõhise kontrolli ja järelevalve, et vähendada kohapealsete kontrollide läbiviimist ja ettevõtjate halduskoormust.
• Seame avaliku sektori toitlustushangetes kohustuseks ka täisväärtusliku taimse toidumenüü pakkumise.
• Arendame ja turundame Eestit kui maheriiki. Mahetootmise suurendamiseks seome toetused tootmiskohustuse ja toodangu mahuga.
• Suurendame riiklikku tellimust kohalikule mahepõllumajandustoodangule ja strateegilise toiduvaru tootmisele ning säilitamisele.
• Lepime kokku tootjale, töötlejale ja tarbijale üheselt mõistetavad mõõdikud toidu keskkonnamõju määramiseks ning rakendame nende näidikute põhjal 2026. aastaks lihtsa ja arusaadava kohustusliku tähistusmehhanismi.
• Vähendame maaomaniku maa välja rentimise tulumaksumäära juhul, kui maad on renditud süsinikuneutraalsuse ja elurikkuse olukorra parandamise eesmärki täitvale ettevõttele. Sellisel moel on võimalik maaomanikul kas renti alandada või eelistada rendile andmisel vastutustundlikke ettevõtteid.

Metsa ja märgalade olulisim roll on ökosüsteemi teenuste pakkumine, s.o peamiselt elurikkuse säilitamine ja süsiniku sidumine. Terved metsad on meie liitlased kliimasoojenemise vastu, märgalad on puhta magevee hoidlad ning rabad süsiniku sidujad.  Siiani pole seda majanduslikult hinnatud ega väärtustatud, kuid lähitulevikus peab olukord muutuma ning sellest tulenevalt suurenema ka maa- ja metsaomanike motivatsioon metsade ökosüsteeme parandada ja säilitada.

Mõistame, et mets seob just kasvades süsinikku ja on Eestis üks suuremaid kliimamuutuste pidurdajaid. Juba seotud süsinik peab edasi liikuma lattu milleks on pikaajalised puidust tooted, näiteks puitmajad. Puitu mida ei saa kasutada mehhaaniliselt väärindades peame väärindama Eestis biotehnoloogiliselt, sel moel asendab puit taastumatuid ressursse nagu nafta ja gaas.  Tootmisettevõtetel peab olema selge arusaamine, millise ressursiga on võimalik loodust kahjustamata arvestada järgmise sajandi jooksul. Näeme puidutööstust majandusharuna, mis asendab fossiilsed kütused ja on ülioluline rohepöörde edukaks ja kasumlikuks läbiviimiseks Eestis.

Metsanduse ja puidukasutuse valdkonnas viime valitsemisperioodil ellu järgmised sammud:

• Väärtustame metsa ja märgalasid kui liigirikast elukeskkonda loomadele ja taimedele, kuid ka kui olulist rekreatsiooni ja vaimse tervise taastamise ala inimestele, mis avab võimaluse ka vastava ettevõtluse arendamiseks, sh välisturismi kujul.
• Korraldame meetmete väljatöötamise, et hinnata metsakasutuses CO2 sidumise, keskkonnakaitse, sotsiaalse ja emotsionaalse aspekti toetamine, kliimateenuste ja muu säärase majanduslikku mõju ning aidata majanduslike hoobadega kaasa looduslike koosluste ja elurikkuse säilimisele metsaomanike poolt.
• Soodustame loodusmaastike rakendamist majandustegevuses, mis ei kahjusta keskkonna ja selle ökosüsteemide terviklikkust ning on kliimaneutraalsed, nt erinevad loodus- ja elamusturismi vormid, loomulikul teel uuenevad puukoolid, looduskaitse põhistel äriplaanidel toimivad ettevõtted jne.
• Keskkonna ja majanduse parimal moel tasakaalus hoidmiseks algatame metsanduse strateegia väljatöötamise järgmise 100 aasta vaates. Sellest plaanist lähtuvalt saab ka tööstus planeerida oma pikaajalisi investeeringuid.
• Metsamajanduse strateegias peame oluliseks kasvava metsa mahtude olulist suurendamist ja metsaraiet mahus, mis tagab samaväärse tulu tulevastele põlvedele, elurikkuse säilimise ja CO2 sidumise.
• Metsanduse arengukava lühemaaegse planeerimise lõikes seame tingimuseks, et pikaajalises vaates ei tohi metsa tagavara väheneda. Andmed metsa juurdekasvu kohta peavad olema arusaadavad kõikidele asjaosalistele ja avalikud.
• Meie eesmärk on uue metsa taastootmise suurendamine. Loome täiendavad võimalused metsataimede suuremahuliseks kasvatamiseks kohapeal.
• Korraldame lageraielankide ja hukkunud metsaga alade taasmetsastamise kliimamuutusele vastupidavamate mitmekesise puistuga (sega)metsa kooslustega, toetades teatud tingimustes ka looduslikku uuenemist.
• Metsamaa raadamine mis iganes eesmärkidel peab olema kõrgelt maksustatud. Toome juurde 60 000 ha metsamaad viies keskpinge elektriliinid maa alla, sellega loome täiendavat lisaväärtust, seome pikaajaliselt CO2 te ja tagame oluliselt parema energiakindluse kodanikele.
• Maksustame metsa ja põllumaade raadamist ning suuname tasu looduskaitse ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks.
• Mõistame, et puit on Eesti üks olulisemaid varasid rohepöörde kontekstis. Rakendades biotehnoloogilisi lahendusi on puidust võimalik toota peaaegu kõike nii et see on Eestile kasulik ja seda kliimaneutraalselt.
• Viime kooliprogrammidesse jätkusuutliku loodusressursside majandamise põhimõtted – Eesti metsa lugu.
• Toetame puidu maksimaalset väärindamist, sh biotehnoloogia abil. Puidu biotehnoloogilise väärindamise edendamiseks loome riiklikud meetmed, nt investeeringute aktsiakapitali suuremates ettevõtetes, kuivõrd investeeringud on suured ja tehnoloogiad uued.
• Muudame metsavarude ja tegelike raiemahtude arvestuse efektiivsemaks ja lihtsalt jälgitavaks. Viime raiemahud tasakaalu metsa arengu, elurikkuse ja süsiniku salvestuse eesmärkidega, jälgime ühtlase kasutuse printsiipi.
• Viime sisse põhimõtte, et uued avalikud hooned peavad eelistatult olema ehitatud puidust. See on kliimaneutraalne ehitus, mis loob süsinikulaod. Töötame välja ühtse metoodika süsinikujalajälje arvutamiseks ja seame nõuded avalike hoonete ehituse keskkonnamõjude minimeerimiseks. Puitehituse osa peab aastaks 2040 suurenema enam kui 3 korda.
• Toetame puidujäätmete kasutamist energia saamiseks, kuni puidujäätmetele ei ole paremat kasutamise alternatiivi. Pikas plaanis on puidujäätmed liialt väärtuslik tooraine, et seda lihtsalt ahju ajada. Me ei toeta puidu põletamisele toetuste maksmist.
• Kui riik seab looduskaitselisi piiranguid, peab ta maa omanikule tekitatavad ebamugavused kompenseerima õiglaselt ja koheselt. Seadustame vabatahtliku loodushoiu.
• Seadustame vabatahtliku loodushoiu põhimõtted, maa omanik on oma vara parim kaitsja, riik toetab rahaliselt seda initsiatiivi.
• Toetame püsimetsanduse võtete kasutamist seal kus see on Eesti tingimustes võimalik. Toetame raierahu lindude kevadise pesitsuse ajal, mõistes et samas majandusruumis peavad kehtima sarnased reeglid kõigile osapooltele.