Eesti 200: hariduse ja sisejulgeoleku töötajate palgatõus tuleb 10% ning majandusse investeeritakse maksulangetustega

Lõppenud eelarveläbirääkimiste tulemusel kindlustas erakond Eesti 200 oma peamiste eesmärkide elluviimise – õpetajate, politseinike ja päästjate palgatõusu, täiendavate investeeringute suunamise teaduse arendamisse ja Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamisse ning inimeste igapäevase toimetuleku parandamise.
 
Kõige olulisemaks tulemuseks oli kokkulepe haridustöötajate ja sisejulgeoleku töötajate palkade tõstmiseks ligikaudu 10% võrra. Selleks nähakse 2026. aasta riigieelarves ette ca 117 miljonit eurot. Arvestades, et valitsus leppis kokku ka maksuküüru kaotamises ning loobus plaanitud tulumaksu tõstmisest, kujuneb koos maksumuudatustega õpetajate netopalga kasv alampalga (1800 eurot) puhul umbes 19,1% ning keskmise palga (2433 eurot) puhul ligikaudu 20,2%.
 
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas, et äärmiselt oluline on, et Eesti 200 suutis eelarveläbirääkimistel täita oma põhilise eesmärgi – tagada õpetajate, politseinike ja päästjate palkade tõus ning inimeste igapäevase toimetuleku paranemine. „Aastate jooksul ei ole nende sissetulekud sammu pidanud elukalliduse tõusuga ning nüüd saavad need inimesed kauaoodatud ja väga vajaliku leevenduse. Näiteks tähendab see, et õpetaja teenib kõigi kokkulepete tulemusena 319 eurot kuus rohkem kui varem, mis teeb aastas 3828 eurot lisasissetulekut. See on selge signaal, et riik väärtustab neid, kelle töö tagab turvalisuse, hariduse ja ühiskonna järjepideva toimimise,“ ütles Kallas.
 
Maksumuudatuste tulemusel jääb majandusse kokku ligikaudu 780 miljonit eurot. Läbirääkimistel lepiti kokku ka täiendavates sammudes Eesti majanduse konkurentsivõime taastamiseks. „On oluline vaadata suuremat pilti – loome ettevõtjatele keskkonna, mis soodustab investeeringuid ja kasvatab kindlustunnet. Konkurentsivõimeline majandus on eelduseks uute töökohtade tekkimisele, ekspordi kasvule ja Eesti jõukuse suurenemisele,“ märkis Kallas.
 
Eelarves nähakse ette ka lisarahastust teadus- ja arendustegevusele. „Kui me tahame, et Eesti oleks riik, kus sünnivad uued tehnoloogiad ja nutikad lahendused, siis tuleb panustada teadmistepõhisesse majandusse. Just haridus ja teadus on see vundament, millele tugineb nii meie majanduslik areng kui ka ühiskonna tugevus,“ lisas minister.
 
Samuti arvestab eelarve pensionite jätkuva tõusuga vastavalt kehtivale indeksile. Keskmise pensioni kasvuks võib ennustada lähtuvalt majandusprognoosist 5,4% ning selleks arvestatakse riigieelarves 210 miljonit eurot. Valitsus suurendab ka toimetulekutoetusteks eraldatavaid vahendeid kokku 4 miljoni euro võrra.
 
2026.aasta riigieelarves on ette nähtud ka kaitsekulude tõstmine 5 protsendini SKP-st, mis moodustab 844,5 miljonit eurot. Suuremad kaitsekulud võimaldavad arendada kihilist õhukaitset, suurendada maaväe tulejõudu, luua süvalahingvõime, arendada droonivõitlust ja elektroonilist sõjapidamist ning teisi kriitilisi võimeid.