Iga kord, kui aasta hakkab ennast kokku pakkima, pakib omakorda ennast lahti midagi muud. See kõnealune muu on kirev, kaunis ja traditsiooniline, kuid täpselt niisamuti ka ohtlik, saasterohke ja põhimõtteliselt ka ebavajalik. Jah, ma räägin ilutulestikust.
Ilutulestikust loobumise kampaaniad on olnud viimastel aastatel järjest jõulisemad ning selle tulemusel on tegelikult märgata ka inimeste hoiakute muutumist. Sellele on aidanud kaasa inimeste teadlikkuse kasv ilutulestiku varjukülgedest. Igal aastal kaasneb saluudi laskmisega vigastatuid, varjupaigad täituvad hirmunud koertega ning mõistagi ei saa me mööda vaadata ka keskkonna aspektist – õhk on hingamisteedele kahjulikest osakestest paks ning hommikul riivavad silma prügihunnikud, mida keegi koristama ei kipu.
Mõistan, et paljudele meeldib esteetiline ning elamusi pakkuv pool. Taevalaotusesse kerkiva valgusemölluga kaasnevad mälestused lapsepõlvest või suurejoonelistelt üritustelt. Ometi tunnustan kõiki inimesi, kes on otsustanud ilutulestikust loobuda ning seadnud esikohale keskkonna ja neljajalgsete sõprade heaolu. Jah, aastavahetuse tähistamine koos ilutulestikuga on pikaajaline traditsioon, kuid usun, et 21. sajandi kolmanda kümnendi keskel võiksime olla ühiskonnana juba sealmaal, et kaaluda ka alternatiive.
Paljud Eestimaa linnad ja vallad on otsustanud traditsioonilise ilutulestiku laskmisest loobuda ning see otsus väärib kiitust. Tallinna Kesklinna Vlitsus teatas, et sarnaselt eelmisele aastale saavad kõik inimesed nautida ka tänavu uhket valgusetendust Vabaduse väljakul. Alternatiiv, millest võiks saada uus normaalsus. Mis siin salata – oleks ka kentsakas ja et mitte öelda silmakirjalik, kui tänavu Euroopa rohepealinna tiitlit kandev Tallinn, kõik loodussõbralikud kokkulepped ning lubadused kõrvale heidaks ja igas linnaosas sajaga paugutama hakkaks. Kiidan igati heaks linna keskkonda säästvaid initsiatiive ning teiste vajadustega arvestamist.
Kuidas ise aastavahetuse pidustustesse värvi lisada? Minule isiklikult ei ole aastavahetuse tähistamiseks ilutulestikku vaja, sest olen saanud aru, et tegelikult on väga tore võtta uus aasta vastu heas seltskonnas, lõkke ääreses ja elava tule säras. Miks mitte lasta käiku ka säraküünlad. Ja sellest täiesti piisab.
Kui tulevärgist ei suuda siiski loobuda, on viimaste aastate jooksul turule ilmunud ka loomasõbralikumad saluudid, mis lahti minnes teevad paugu asemel särinat. Kahjuks pole Eestis süsinikuneutraalsemad ilutulestikud veel laialdaselt levinud ning on alles nišikauba staatuses.
Trendid ja traditsioonid ajas muutuvad. Minul on hea meel tõdeda, et saluudi keskkonda kahjustavast mõjust on hakatud aru saama, linn võtab oma kodanike arvamust tõsiselt ning loob traditsioonide jätkamiseks uusi võimalusi. Ja olgem ausad, nende kasutuselevõtt ei riku ära aastavahetuse peomeeleolu või seniseid kombeid. Loeb ikka värv, mitte närv.