Üleminek eestikeelsele õppele ei ole pelgalt keeleline nihe, see on ulatuslik protsess, millel on sügavad ühiskondlikud tagajärjed, kirjutab .
Kui üleminek eestikeelsele õppele viib meid ühtse Eesti kooli suunas, siis soodustab see Eesti ühiskonna lõimumist, ühendades üha mitmekesisemat elanikkonda nagu leiavad Tartu Ülikooli haridusteadlased Rita-Ränne projekti raames valminud uuringus.
RITA-ränne projektis defineeriti ühtse Eesti kooli visioon, kus erineva keele- ja/või kultuuritaustaga õpilased õpivad koos, saades peamiselt eestikeelset haridust, mis toetab Eesti riigi identiteedi kujunemist ja kultuurilist mitmekesisust. Ühtse haridusega soodustame muukeelseid noori õppima asumist Eesti ülikoolidesse, mis seob ambitsioonikate muu emakeelega noorte tuleviku Eestiga. Lisaks aitab see tõsta vene emakeelega õpilaste eesti keele oskust, mis on Eesti tööturul hädavajalik.
Eesti hariduse muutmine on mitmetahuline ja tundlik teema ja see nõuab palju tööd, sealhulgas õpetajate ja õpilaste keeleoskuse suurendamist, õppekavade kohandamist ja kogukonna vastupanu ületamist. Vene emakeelega õpilaste keeleoskuse tõstmine eeldab õppekavade ja pedagoogiliste metoodikate põhjalikku muutmist.
Tugeva koolituse ja toe pakkumine õpetajatele on selles protsessis hädavajalik, sest nemad on peamised tegurid, kes peavad neid muudatusi ellu viima. Selleks on Haridus- ja Teadusministeerium kavandanud järgmiseks aastaks üle 60 miljoni eurot lisaraha. Võib eeldada, et üleminek ei suju igas koolis ja Eesti nurgas sama hästi ning on karta, et mõnes koolis võivad langeda näiteks PISA testi, riigieksamite või tasemetööde tulemused. Kuid raskuste ilmumisel peab meeles pidama, et need on kasvuraskused, mis viivad kõigi Eesti inimeste jaoks oluliste eesmärkideni.
“Võime olla uhked teise emakeelega noorte üle, kes on edukalt läbinud eestikeelse või keelekümblusega kooli.”Vastasseis üleminekule on veel üks suur väljakutse. See vastasseis on arusaadav, kuna õppekeele muutmine on hirmutav samm. Uued võimalused peaksid varjutama praegust arusaama, et ülemineku eesmärgiks on muukeelse kogukonna marginaliseerumine. Seetõttu on kogukonna harimine ja kaasamine üliolulised, et muuta see üleminek võimalikult sujuvaks ja vähem hirmutavaks. Soovitaksin võimulolijatel ja ülemineku elluviijatel suunata sellele rohkem tähelepanu. Võime olla uhked teise emakeelega noorte üle, kes on edukalt läbinud eestikeelse või keelekümblusega kooli. Neid edulugusid tuleks tuua rohkem esile.
Edukas üleminek eestikeelsele haridusele nõuab strateegilist planeerimist ning pühendumist kogu haridusrahvalt ministrist õpilasteni. See vajab olulisi investeeringuid keeleõppe ressurssidesse, õpetajakoolitusse ja kogukonna haridusse.
Vaatamata riigieelarve keerulisele olukorrale suutis valitsus leida vajalikud ressursid jätkamaks ülemineku plaanidega täies ulatuses 2024. aastal. On äärmiselt oluline, et järgnevate aastate eelarve koostamisel see põhimõte ei ununeks. Ei tohi teha kompromisse üleminekuks mõeldud raha arvelt, sest need investeeringud on vajalikud kõigile õpilastele võrdsete võimaluste tagamiseks.
Üleminek eestikeelsele õppele on väljakutseks nii eestikeelsetele kui ka venekeelsetele koolidele ja kogukondadele. Viimastel aastatel Eesti koolidesse tuleb aina rohkem muukeelseid lapsi ja see tendents kindlasti süveneb. Tundub, et see on vältimatu, kuid see on vajalik sidusa riigi ehitamiseks. Selleks tuleb vaimselt ja metoodiliselt valmistuda.
Pelgulinna riigigümnaasiumi õpilasena tunnen, et minu klassis olevad vene emakeelega noored on väga tublid ja tegusad. Uus riigigümnaasium on puhas gümnaasium, mis koondab Tallinna noori, kes tulid kokku nii eesti- kui ka venekeelsetest koolidest. Meil on eestikeelne õpikeskkond ja vene emakeelega õpilased sulanduvad eestikeelsesse õpikeskkonda ja saavad seal edukalt hakkama.
Haridusrahva meeleoludest on tunda, et tegu on Eesti hariduse kümnendi kui mitte sajandi reformiga. Üleminek ei pruugi õnnestuda igas koolis sama sujuvalt, kuid tuleb silmas pidada, et see on hädavajalik samm Eesti riigi ühtsuse nimel.