Peeter Tali: aeg tiksub halastamatult, ohtlik murdepunkt on peagi käes. Seda enam, et Trump on ultimaatumi tähtaegu pikendanud

Maailma tähelepanu on taas pealinnadel, rinded seisavad. Otsa saab president Donald Trumpi ultimaatumi ajapikendus Iraanile. Homme kohtub NATO peasekretär Mark Rutte Valges Majas president Trumpiga. Hollandlane Rutte on meisterlik läbirääkija, aga see ei saa olema kerge kohtumine.

Pühapäeval on Ungari valimised. Kui Viktotor Orbáni Fidez peaks kaotama, siis elab lootus, et Ukraina saab ELi lubatud laenuraha.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi otsib ja ka vist leiab liitlasi Lähis-Idas ning eriti rikastes Laheriikides. Sajad ukrainlased aitavad seal üles ehitada odavat ja tõhusat droonitõrjet. See on tohutu kiirendus Ukraina kaitsetööstusele ja võimalus saada rikkad liitlased rahvusvahelisel areenil. Kui Euroopaga liitumine venib määramatult, siis peab Ukraina paratamatult töötama järgmiste variantidega, sest mingit armastust Venemaaga ei ole ega ka tule.

Eile lükkas Iraan tagasi USA relvarahuettepaneku, mille eesmärk oli peatada lahingutegevus ja avada taas Hormuzi väin. Pakistani vahendatud ettepanek nägi ette kohest relvarahu ja 45-päevaseid läbirääkimisi püsiva kokkuleppe saavutamiseks. See oleks avanud Hormuzi väina ja toonud nafta hinna alla.

Iraan seevastu kasutab Hormuzi sulgemist jõuõlana ja soovib ajutise relvarahu asemel sõda lõpetada. Iraani vastupakkumine sisaldas kümmet nõudmist, nagu näiteks kogu piirkonda hõlmav relvarahu, ohutu mereliikluse protokolli Hormuzi väinas, rahvusvahelist toetust Iraani ülesehitamiseks, sanktsioonide kaotamist, aga ka Iisraeli rünnakute lõpetamist Iraani käsilaste Hezbollahi, Hamasi ja Jeemeni huuthide vastu. Viimane neist tingimustest ei ole kindlasti Iisraelile vastuvõetav, aga eks see avalik kommunikatsioon ongi nagu tingimine Teherani basaaril.

USA president Donald Trump nimetas neid nõudmisi ebarealistlikuks ning kordas ähvardust, et kui kokkulepet ei saavutata 7. aprilliks Washingtoni aja järgi, siis vallandab USA Iraanis tõelise põrgu. Analüütikud spekuleerivad, et USA valmistub ründama Iraani energiatootmist ja kriitilist taristut.

Vaatamata relvarahu tagasilükkamisele hoiab Iraan diplomaatilised kanalid lahti. Välisminister Abbas Araghchi pidas eile kõnelusi Türgi ja Katari kolleegidega, kes võivad tegutseda vahendajatena. Trump on tähtaega varem juba kahel korral pikendanud ning on öelnud, et Iraan soovib siiski kokkuleppeni jõuda, kuid Valge Maja kasutab läbirääkimistel maksimaalset survet.

Vägisi tundub, et Iraan ei usu, nagu oleks USA valmis veel surma ja hävingut külvama, vaid on kindel, et suudab USA-d Hormuzi väina sulgemisega kägistada, võttes ära hapniku üleilmselt kaubanduselt. Vastukaaluks lekitati väidetav info selle kohta, et uus Iraani ülemjuht Mojtaba Khamenei on Iraani pühas linnas Qomis koomas ja juhtimisvõimetu.

Samal ajal korraldasid Iraan, Hezbollah ja Jeemeni huuthid eile koordineeritud rünnakud Iisraeli vastu. Ligi kümne minuti jooksul kõlasid õhuhäired kogu Iisraelis. Iraan tulistas kaks ballistilist raketti Kesk‑Iisraeli, millest vähemalt ühel oli kobarlõhkepea. Huuthid saatsid droone Elati poole ja Hezbollah tulistas rakette Liibanoni piirialadele. Arvestades väga erinevaid lennuaegu, viitab tabamuste üheaegsus teadlikule koordineerimisele.

Rünnakute eesmärk ei olnud niivõrd läbi murda juutide õhukaitsest, kuivõrd suurendada pigem psühholoogilist mõju tsiviilelanikkonnale. Iraani ja tema liitlaste suutlikkus korraldada ulatuslikke rünnakuid on piiratud ning seetõttu kasutavad nad taktikat, mis peaks suurendama hirmu ja pidevat ohutunnet, ehk kasutavad kobarmoona, millega hajutada tabamusi, ning ründavad mitmest suunast.

Iisraeli kaitsevägi teatas, et on viimase nädala jooksul tabanud Iraani kahte suurimat naftakeemiatehast, mis moodustavad umbes 85% Iraani naftakeemia ekspordist. Eriti valus oli löök Lõuna‑Parsi kompleksile, kus toodeti ka ballistiliste rakettide kütuseid ja lõhkeaineid. Need löögid süvendavad majanduslikku survet Iraanile ja sandistavad sõjatööstust.

Aeg tiksub halastamatult, ohtlik murdepunkt on lähedal. Seda enam, et president Trump on ultimaatumi tähtaegu pikendanud. Iraanlased üritavad kasutada sama taktikat, nagu on kasutanud Kreml eesmärgiga teha USA president oma ultimaatumitega naeruväärseks. Samas, Iraani strateegiline viga on kasutada sama taktikat nagu tuumariik Venemaa.

Diplomaatilised kanalid on endiselt avatud, aga USA ja Iraani vaheline otsene eskalatsioon on lähiajal vägagi reaalne, sest Iraan jätkab survet nii Hormuzi väina kui ka piirkondlike käsilaste kaudu. Pentagon ei ole nähtavalt reageerinud informatsioonile, mille kohaselt aitab Vene kindralstaap sihitada Iraani rünnakud USA sõjaliste sihtmärkide ja Laheriikide vastu.

Märtsis korraldas Ukraina rohkem pikamaalööke Venemaa vastu kui Venemaa Ukraina vastu

Venemaa jätkas samalaadseid terrorirünnakud Ukraina tsiviiltaristu vastu droonide ja rakettidega. Õhulöögid said Odessa, Dnipropetrovsk ja ka näiteks liinitakso Nikopolis. Tsiviilelanikud said surma ja vigastada.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles oma eileõhtuses pöördumises, et Ukraina on Venemaale korduvalt pakkunud relvarahu vähemalt lihavõtete ajaks. „Kuid nende jaoks on kõik ajad ühesugused ja miski pole püha. Kui Venemaa suudab seda sõda rahaliselt endale lubada, ei vali ta vabatahtlikult rahu,“ teatas Zelenskõi ja lisas, „Ainult märkimisväärsed rahalised kaotused sunnivad Venemaad kaaluma selle sõja lõpetamise stsenaariumi.“

Tema sõnul on naftaturg ebastabiilne Iraani olukorra tõttu. Naftat tootvad riigid, sealhulgas Venemaa, võivad nüüd teenida rohkem. „Meie droonid ja raketid piiravad Venemaa suutlikkust seda teha. Tänan neid partnereid, kes jätkavad survet sanktsioonide, tankerite peatamise ning Venemaale nüüdisaegse kõrgtehnoloogilise varustuse tarnete piiramise kaudu,“ edastas Zelenskõi.

„Kõik, mida Venemaa teenib kõrgenenud naftahindadest, kulutatakse sellele sõjale. Seetõttu on iga piirang Venemaa naftaekspordi võimele õige samm. Kui Venemaa on valmis lõpetama rünnakud meie energiataristu vastu, oleme valmis vastama samaga. See ettepanek on edastatud Venemaale ameeriklaste kaudu.“

Eile esitasid Ukraina kaitseväe juhataja kindral Oleksandr Sõrskõi ja kindralstaabi ülem kindralmajor Andri Hnatov Ukraina presidendile aruande olukorra kohta rindel ja operatsioonidest.

„Esiteks arutasime väljavaateid Oleksandrivski ja Pokrovski suundadel. Just neis piirkondades koondab Vene maavägi praegu oma peamised jõud ning seetõttu on sinna suunatud ka meie vastutegevus. Teiseks esitati ülevaade meie süvalöökidest. Ukraina kauglöögivõime vähendab tõhusalt Vene tulu, eelkõige naftast saadavat tulu. See on selgelt nähtav nii kirde‑ kui ka kagusuunal toimuvates aktiivsetes kaugoperatsioonides,“ edastas Zelenskõi oma some kanalites.

„Kolmandaks kinnitasin koos sõjalise juhtkonnaga meie järgmised sammud. On oluline, et tugevad Ukraina positsioonid rindel ja pikamaavõimes tugevdaksid ka meie positsiooni diplomaatias ning suhetes partneritega.“

Ukraina on viimastel nädalatel märgatavalt laiendanud oma kauglööke Vene strateegilise naftataristu vastu. Rünnakute eesmärk ei ole üksnes materiaalne kahju, vaid ka Venemaa õhutõrjesüsteemide ülekoormamine ja riigi majandusliku ning sõjalise võime süstemaatiline nõrgestamine. Märtsis korraldas Ukraina rohkem pikamaalööke Venemaa vastu kui Venemaa Ukraina vastu.

Ukraina väed tabasid eile Novorossiiski sadamas asuvat Šesharise naftaterminaali, mis on üks Vene peamisi Musta mere naftaekspordi sõlmpunkti. Rünnak põhjustas ulatusliku tulekahju, mis haaras naftatankerite kaiäärseid laadimiskohti ning Transneftile kuuluva peamise kai infrastruktuuri.

Rünnakud Musta ja Läänemere sadamate Novorossiiski, Ust‑Luga ja Primorski vastu on ajutiselt peatunud või drastiliselt vähendanud naftalaadimisi. Märtsi lõpus langes Venemaa meritsi veetav naftaeksport mitme nädala madalaimale tasemele. Üksnes Primorski sadama rünnakute tulemusel hävis hinnanguliselt sadade miljonite dollarite väärtuses naftatooteid. See vähendab otseselt Venemaa eksporditulusid ja piirab sõjapidamise rahastamise võimekust.

Venemaa õhutõrje satub selliste rünnakute tõttu tugeva surve alla. Suure territooriumi kaitsmine nõuab märkimisväärseid ressursse ning Ukraina löögid radarite ja õhutõrjekomplekside vastu vähendavad Venemaa suutlikkust reageerida massilistele droonirünnakutele. Õhutõrjesüsteemi Pantsir raketid kuluvad kiiremini, kui Venemaa neid suudab toota. Pidevad rünnakud sunnivad Venemaad raiskama kallist laskemoona suhteliselt odavate droonide vastu ning suunama märkimisväärseid ressursse taristu parandamiseks.

Viimase Novorossiiski rünnaku käigus tabasid ukrainlased Admiral Makarovit

Ukraina kasutab oskuslikult ära Venemaa tohutut territooriumi ja tõsiasja, et Venemaal ei jätku õhutõrje relvastust. Ukrainlased hävitavad järjekindlalt venelaste õhukaitset Krimmis ja see loob võimaluse rünnata tõhusalt Vene Musta mere laevastiku raketikandjaid.

Ukraina tabas Novorossiiskis Venem Musta mere laevastiku lipulaeva Admiral Makarov, mis mängis olulist roll Vene raketilöökide andmisel Ukraina vastu. Ukraina mereväe pressiesindaja 3. järgu kapteni Dmitro Pletentšuki sõnul on tegemist suure lahinguvõimega fregatiga, mida kasutati süstemaatiliselt tiibrakettide Kalibr löökideks sügavale Ukraina territooriumile.

Avalikus ruumis tekkinud segadus, kas tabamuse sai Admiral Essen või Admiral Makarov, tulenes asjaolust, et mõlemad sõjalaevad on Admiral Grigorovitš-klassi fregatid. Algselt kavandas Venemaa kuue sellise laeva ehitamise, kuid pärast 2014. aastat sattus projekt raskustesse, kuna laevadele vajalikke turbiine toodeti üksnes Ukrainas Mõkolajivis. Kuna Venemaa ei suutnud tootmist juures käivitada, müüdi osa laevu Indiale ning Vene mereväe teenistusse jäi vaid kolm selle klassi fregatti.

Täiemahulise sissetungi alguses viibis Admiral Grigorovitš Musta mere piirkonnast väljas ning Montreux konventsiooni alusel kehtestatud piirangute tõttu ei lubanud Türgi sõjalaeval Mustale merele naasta. Seetõttu jäi Mustale merele kaks selle klassi fregatti Admiral Makarov ja Admiral Essen. Viimane on juba korduvalt saanud kahjustada. Ukraina kindralstaap kinnitas üle, et viimase Novorossiiski rünnaku käigus tabasid nad just Admiral Makarovit.

Pärast ristleja Moskva uputamist 2022. aastal sai Admiral Makarovist Musta mere laevastiku lipulaev. Selle relvastuses on kaheksa universaalset vertikaalset stardiseadet, mis on mõeldud tiibrakettide Kalibr jaoks ning sobivad ka Onik ja Tsirikon rakettide väljalaskmiseks. See rünnak toob ilmekalt esile Venemaa mereväe haavatavuse Ukraina droonide tegevusraadiuses.

Ukraina kaugmaalöökide strateegia sunnib Venemaad kaitseseisundisse

Paralleelselt majandusliku survega süvenevad Venemaa probleemid isikkoosseisu täiendamisel. 2026. aasta esimeses kvartalis jäi lepinguliste sõdurite värbamine alla seatud eesmärkide ning ei kata enam rindel kantavaid kaotusi.

Ukraina ja sõltumatute allikate andmed viitavad, et Venemaa kaotab lahinguväljal rohkem sõdureid, kui suudab uusi juurde värvata. Vastuseks on Kreml suurendanud liitumisboonuseid, hoogustanud varjatud sundmobilisatsiooni ning laiendanud värbamist nii regionaalselt kui ka okupeeritud aladel. Sellised meetmed aga suurendavad sotsiaalset pinget ega lahenda pikaajalist inimressursi puudust.

Lääneriikide toetus Ukrainale jätkub ja kohandub muutuva sõjapildiga. Rootsi otsus anda Ukrainale Tridon Mk2 õhutõrjesüsteeme – spetsiaalselt droonide vastu mõeldud, suhteliselt odava laskekuluga mobiilsed lahendused – illustreerib liitlaste püüdlust tugevdada Ukraina kaitset asümmeetriliste rünnakute vastu.

Kokkuvõttes sunnib Ukraina kaugmaalöökide strateegiaga Venemaad kaitseseisundisse, hajutab tema ressursse ning tekitab kumulatiivset mõju nii majandusele, sõjalisele võimekusele kui ka ühiskondlikule stabiilsusele.

Venelased püüavad Donetski oblastis oma taktikalist olukorda parandada, kombineerides rünnakuid väikeste jalaväegruppidega ja massiivseid droonirünnakuid.

„Töötasin XIX korpuse vastutusalas, mis hoiab kaitset Konstjantõnivka–Družkivka suunal. Vene okupatsiooniväed püüavad sellel lõigul oma taktikalist olukorda parandada, kombineerides väikeste jalaväegruppide rünnakuid ja massiivseid droonirünnakuid,“ ütles Ukraina kaitseväe juhataja kindral Oleksandr Sõrskõi sotsiaalmeedias.

„Korpuse juhtkond demonstreerib kõrget kohanemisvõimet lahinguväljal toimuvate muutustega, rakendades nutikaid ja ebastandardseid otsuseid. Prioriteetseteks suundadeks jäävad okupantide logistika tulega mõjutamine, vaenlase jalaväe neutraliseerimine juba rünnakute algfaasis ning meie sõdurite elude säästmine intensiivsetes lahingutes.“

Sõrskõi sõnul on korpuse üksused juba ligi aasta edukalt tõrjunud vaenlase katseid vallutada Konstjantõnivkat, hoidnud positsioone ja põhjustanud vastasele märkimisväärseid kaotusi. Ta pööras erilist tähelepanu üksuste ülemate ettepanekute analüüsile seoses pakiliste vajadustega. Peamisteks küsimusteks olid drooni-vastase võitluse võimekuse tugevdamine, laskemoona ning muude materiaalse-tehniliste vahenditega varustamine.

Venelaste eesmärk on vaatamata suurtele kaotustele elavjõus ja sõjatehnikas haarata enda kontrolli alla rohkem Ukraina territooriumi ning luua Dnipropetrovski oblastis nn puhvertsoon. Ukraina väed seevastu viivad järjekindlalt ja visalt läbi aktiivset kaitset, põhjustades okupantidele märkimisväärset kahju, hävitades vaenlase isikkoosseisu, relvastust ja sõjatehnikat.

Sõrskõi märkis, et Aleksandrivka suunal jätkub Ukraina kaitsevägede pealetung alates jaanuari lõpust. Tema sõnul on selle operatsiooni käigus taastatud kontroll 480 ruutkilomeetri suuruse territooriumi üle, kaheksa asula üle Dnipropetrovski oblastis ja nelja asula üle Zaporižžja oblastis.

Samal ajal ründavad venelased Aleksandrivka suunal Ternovo, Aleksandrohradi, Ivanivka, Zeljonõi Hai, Andrijivka-Klevtsovo asulate piirkonnas ning Sossnivka, Verbove ja Zlahoda suunas.

Kokku oli möödunud ööpäeva jooksul Ukraina rinnetel 150 lahingukontakti, mida on 30 võrra rohkem kui eelmisel ööpäeval.

Möödunud ööpäeva jooksul kaotasid venelased 980 inimest, neli soomukit, 65 suurtükiväesüsteemi, kolm mitmikraketiheitjat, kaks õhutõrjesüsteemi, 1945 drooni ja 248 sõidukit.

Jaanuaris viis Ukraina läbi rekordilised 7000 operatsiooni maapealsete robotitega

Ukrainal on piisavalt inimressurssi, et pidada sõda veel vähemalt 10 aastat, kuid mobilisatsiooni peamiseks probleemiks on inimeste hirm, ütles Ukraina parlamendi väliskomisjoni esimees Oleksandr Merežko The Independentile vastuseks infole, et umbes kaks miljonit kutsealust hoiavad mobilisatsioonist kõrvale.

Tema sõnul tajuvad paljud mobilisatsiooni kui ühesuunapiletit, kuna puudub selge arusaam teenistuse kestusest ja rotatsioonidest. Kui sõdurid teaksid, et pärast näiteks aasta rindel viibimist saavad nad koju naasta, oleks vabatahtlikke oluliselt rohkem.

Merežko rõhutas, et probleem ei ole niivõrd demograafiline, vaid psühholoogiline. Ukraina meeste arv oleks piisav pikaajaliseks vastupanuks, kuid määravaks saab see, kuidas riik suudab neid ressursse juhtida ja milliseid motivatsioonimehhanisme luua. Kui inimesed näevad suurt hulka mobilisatsioonist kõrvalehoidjaid, väheneb ka nende endi valmisolek riiki kaitsta.

Meedia andmetel valmistub Ukraina juhtkond sõjaks vähemalt järgmiseks 2–3 aastaks, arvestades rahuläbirääkimiste seisu ja võimalust, et USA võib tulevikus toetust vähendada. Samal ajal pole umbes 1,5 miljonit kutsealust värskendanud oma mobilisatsiooniandmeid, mis on toonud kaasa pingeid ja vahejuhtumeid.

2026. aasta jaanuaris viis Ukraina maavägi läbi rekordilised 7000 operatsiooni, milles kasutati maapealseid roboteid.

Mehitamata maismaasüsteemide arendamise teerajajaks on Ukraina III korpus. Korpuse komandöri, brigaadikindral Andrii Biletski sõnul seisab Ukraina uue revolutsiooni lävel, paralleelselt juba toimuvaga õhudroonide vallas. “Maapealne robotiseeritud süsteem muudab radikaalselt lahinguvälja ja asendab märkimisväärse osa sõdureid nii logistikas kui ka lahingutegevuses,“ rõhutas korpuseülem intervjuus The Guardianile.

Korpuses täidavad maismaarobotid paljusid ülesandeid, mida veel hiljuti pidi tegema jalavägi: toimetavad positsioonidele laskemoona, toitu ja ehitusmaterjale, evakueerivad haavatuid, tegelevad mineerimise ja demineerimisega, paigaldavad okastraati ning pukseerivad kahjustatud ja põlenud sõidukeid. 90% sellisest logistikast teevad mehitamata maismaasüsteemid.

Kuulipildujate ja granaadiheitjatega varustatud mehitamata robotkompleksid osalevad ka otsestes lahinguoperatsioonides, tugevdades või vajadusel asendades jalaväge. III korpus kasutab maismaaroboteid ka ründeoperatsioonidel okupeeritud alade tagasivallutamiseks. Nendega võetakse vange ja hoitakse oma positsioone.

Tavaliselt suudab üks robot tegutseda kuni kaheksa tundi. Need on kompaktsed ja Venemaa droonide jaoks märksa vähem märgatavad kui soomustatud masinad. III korpuse leitnandi Viktor Pavlovi sõnul kaotab tema üksus vaenlase õhurünnakute tõttu keskmiselt umbes kolm robotit päevas.

„See on väike hind, arvestades, et me säästame oma jalaväelaste elusid,“ ütles ohvitser. Droonide ja maapealsete robotite operaatoreid koolitab korpuse väljaõppekeskus KillHouse. Kursandid õpivad juhtima roboteid lumistel radadel, manööverdama metsamaastikul ning ületama soiseid alasid.

The Guardian märgib, et Ukraina kogemus mehitamata süsteemide vallas on praegu väga nõutud seoses USA ja Iisraeli sõjalise vastasseisuga Iraaniga. Kremli alustatud sõda on muutnud Kiievi kaasaegse droonisõjanduse arenduskeskuseks. Ukraina on loonud ainulaadse ökosüsteemi, kus insenerid töötavad välja uusi lahendusi ja eesliinil olevad sõdurid annavad kohest tagasisidet. Seejärel suurendavad tootjad maapealsete sõidukite, Shahedi-tüüpi droonide vastaste püüdurite ja innovaatiliste meredroonide tootmist.