Loodav Tallinna võimuliit unustab hariduses kõige tähtsama – õpetaja

Aleksei Jašin (Tallinna abilinnapea, Eesti 200 aseesimees)

Kuulasin tähelepanelikult loodava Keskerakonna ja Isamaa võimuliidu haridusvaldkonna pressikonverentsi ning tutvusin põhjalikult nende kommunikatsiooniga ühismeedias. Esiteks soovin kolleege kiita – paljud teemad on minu hinnangul kokku lepitud õigetes rõhuasetustes. Näiteks eestikeelsele haridusele ülemineku toetusmeetmete laiendamine ning põhimõte, et uutes klassides on kuni 24 õpilast õpetajate töökoormuse vähendamiseks.

Suurim mure puudutab aga haridustöötajaid. Kumbki erakond ei toonud kordagi välja õpetajate väärtustamise ega töötasu küsimust. Kas pealinnal on edaspidi ambitsiooni hoida oma õpetajaid ja maksta neile riiklikust miinimumist kõrgemat palka? Kas säilitatakse seni saavutatud tase – 100 eurot lisaks kvalifikatsiooniga haridustöötajatele – või suunatakse see raha nüüd mujale?

Rahvusvahelise uuringu TALIS järgi plaanib 46% õpetajatest lahkuda ametist järgmise viie aasta jooksul. Sellel on kolm peamist põhjust: kõrge töökoormus ja läbipõlemine, palgatase, mis ei ole võrreldav teiste kõrgharidusega spetsialistide sissetulekuga, ning puudulik töökeskkond, kus karjäärivõimalused on piiratud ja juhtimiskultuur sageli problemaatiline. Kuna enamik Tallinna ümbruse omavalitsusi väärtustab oma õpetajaid ning maksab kõrgemat palka, ei tohi pealinn – kus elukallidus on kohati kõrgem – mingil juhul teha tagasiminekuid.

Me ei saa rääkida edukast üleminekust eestikeelsele haridusele või maailma tasemel haridusest, kui klassid on lihtsalt tühjenemas, sest iga teine õpetaja plaanib lähiaastatel süsteemist lahkuda. Koolipidaja ülesanne on koostöös riigiga oma õpetajaid hoida ja neile vastav töökeskkond tagada.

Loodav võimuliit tõi välja, et jätkatakse õpetajate ja abiõpetajate täiendavat koolitamist linna kulul. See on tänuväärne ja õige tegevus. Samas nõuab eestikeelsele haridusele üleminek, et alates 2026. aasta augustist valdaks kõik lasteaedade abiõpetajad eesti keelt B2 tasemel. Hetkel ei vasta keelenõudele ligikaudu 300 abiõpetajat. Praeguse palgataseme juures – 1152 eurot kuus – ei ole võimalik hoida olemasolevaid kvalifitseeritud töötajaid ega värvata sadu motiveeritud inimesi juurde. Abiõpetajate palgatase peab samuti märkimisväärselt tõusma, kuid see ei ole kolleegidele veel kohale jõudnud.

Juhtisin nii Eesti Haridustöötajate Liidu kui ka Tallinna haridusasutuste juhtide tähelepanu asjaolule, et haridustöötajate töötasu ei ole Keskerakonna ja Isamaa loodava võimuliidu prioriteetides, ning tegin üleskutse seista selle eest nii koalitsioonileppe koostamisel kui ka 2026. aasta Tallinna eelarve läbirääkimistel.

Riiklik õpetaja palga alammäär tõuseb jaanuarist 1970 euroni. Kui uus võimuliit ei kärbi Tallinna õpetajate palgafondi, saavad pealinna kvalifikatsiooniga õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt 2070 eurot. Arvestades pealinna eelarvelist seisu, on võimalik seada Tallinnas õpetaja palga alammääraks 2200 eurot, mis oleks järgmisel aastal ligikaudu riigi keskmise brutopalga tasemel. Küsimus on valikutes. Kas on soov tõsta ranitsatoetust peredele, sünnipäeva toetust pensionäridele või õpetajate palka – kõik maksab miljoneid ja sõltub loodava võimuliidu prioriteetides.