Eesti 200: Hasartmänguseaduse muudatused toovad Eestile lisatulu ning suunavad selle kultuuri ja spordi arengusse

Riigikogu võttis menetlusse Hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille algatasid 16 saadikut Eesti 200 ja Reformierakonna fraktsioonidest.Algatuse eesmärk on tuua riigile täiendavat tulu, tõsta hasartmängusektori turvalisust, läbipaistvust ning suunata saadud vahendid kultuuri ja spordi arengusse. Algatus tugineb pikaajalisele tööle ja analüüsile, mille käigus on otsitud kestvaid lahendusi spordi ja kultuuri rahastamise tugevdamiseks.

Seaduseelnõu kohaselt alandatakse kaughasartmängu maksumäära järk-järgult 0,5% kaupa aastas kuni 2029. aastaks 4% tasemeni. Muudatuse eesmärk on tuua Eestisse rohkem rahvusvahelisi korraldajaid ja kasvatada maksulaekumist, mis vastavalt riigieelarve strateegiale peaks ulatuma 2025. aastal 21,9 miljoni euroni, 2026. aastal 26,8 miljoni euroni, 2027. aastal 28,1 miljoni euroni ning 2028. aastal 29,4 miljoni euroni. Lisaks tõstetakse meelelahutuslikel ja heategevuslikel üritustel korraldatavate loteriide maksimaalne võidufond seniselt 1000 eurolt 3000 euroni. Täiendav tulu liigub läbipaistvalt riigieelarvesse ja Kultuurkapitalile ning seda kasutatakse uute kultuuri- ja spordiobjektide rajamiseks, samuti eraraha kaasamise võimendamiseks. Selleks luuakseKultuurkapitali juurde kaks uut fondi: spordiobjektide fond ja eraraha kaasamise fond. Samal ajal tõhustuvad nõuded hasartmängukorraldajatele, suureneb Maksu- ja Tolliameti ning Rahapesu Andmebüroo järelevalve ning paraneb sektori usaldusväärsus.

Rahanduskomisjoni liige Tanel Tein ütles, et algatus on osa laiemast strateegiast, mille eesmärk on korraga kasvatada riigi tulubaasi ja muuta hasartmängusektor turvalisemaks ja läbipaistvamaks. „Hasartmänguseadust ei ole sisuliselt muudetud rohkem kui viieteistkümne aasta jooksul, kuid vahepeal on toimunud tehnoloogiline murrang ja rahvusvaheline konkurents on oluliselt kasvanud. Tänane seaduseelnõu loob tasakaalu: ühelt poolt suureneb riigi maksutulu, teisalt muutub kogu sektor turvalisemaks ja usaldusväärsemaks. Kõige olulisem on aga see, et lisanduv raha läheb sihipäraselt meie kultuuri ja spordi heaks. See tähendab, et me saame maksudisaini õnnestumise korral ehitada uusi spordi- ja kultuuriobjekte, toetada noorte liikumisvõimalusi, luua atraktiivseidprojekte, kuhu kaasata ka eraraha, ja anda kindluse, et Eesti loome- ja spordielu liigub edasi uuel tasemel,“ sõnas Tein.

Kultuurikomisjoni liige Kadri Tali rõhutas, et seaduseelnõu annab kultuuri- ja spordivaldkonnale kauaoodatud lisavõimaluse. „Eesti kultuur ja sport on aastaid töötanud piiratud ressursside tingimustes ning sageli on suurte projektide elluviimiseks puudunud vajalik rahastus. Eraraha kaasamise võimalus ja riigipoolne võimendus läbi uute fondide loomise Kultuurkapitali juurde on oluline läbimurre, sest see mitte ainult ei toeta riiklikult tähtsate spordiobjektide rajamist, vaid loob mehhanismi, mis motiveerib ettevõtjaid ja annetajaid panustama kultuuri rahastamisse. Olen sellest unistanud ja selle nimel tegutsenud üle 10 aasta. Tegemist ei ole lühiajalise lahendusega, vaid pikaajalise strateegiaga, mis aitab meil luua keskkonna, kus Eesti kultuur ja sport saavad areneda jätkusuutlikult ning tuua kasu nii noortele kui kogu ühiskonnale, kaasaarvatud kultuur- ja sporditööjõuturule ning Eesti kuvandile maailmas,“ ütles Tali.

Algatuse ettevalmistamisel on aluseks laiapõhjaline töö, mille käigus loodi 2023. aasta sügisel Riigikogus kultuuri ja spordi rahastuse töörühm. Koostöös Arenguseire Keskusega valmis raport eraraha kaasamise tuleviku kohta ning 2025. aasta veebruaris toimus esmakordselt Riigikogus olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelu spordi tuleviku teemal. Tänane seaduseelnõu on selle protsessi loogiline jätk, mille eesmärk on kasvatada Eesti kultuuri- ja spordivaldkonda uuel tasemel ja kindlustadanende areng pikaks ajaks.