Aleksei Jašin: Jõukamad omavalitsused peaksid õpetajatele kõrgemat palka maksma

Valitsuse ettepanek tõsta õpetajate alampalk 2026. aasta jaanuarist 1970 euroni kuus ehk 8,2% võrra koos maksuküüru kaotamisega on samm õiges suunas ja kahtlemata sümpaatne uudis. Lisaks suureneb 2% võrra diferentseerimisfond, mille abil saab hakata ellu viima kokkulepitud õpetajate karjäärimudelit. Selle tulemusel võidavad alampalka teenivad õpetajad 2664 eurot aastas ning keskmise palgaga õpetajad ligikaudu 3828 eurot aastas.

Tuleb siiski tõdeda, et pakutud palgatõus jääb alla nii Eesti Haridustöötajate Liidu nõutud 20% kasvule kui ka eesmärgile, mille järgi 2027. aastaks peaks õpetajate palk moodustama 120% keskmisest palgast. See tähendab, et valitsus peab ette nägema märkimisväärse palgatõusu ka ülejärgmiseks aastaks.

Õpetajate palgatõusu kontekstis tuleb paratamatult arvestada omavalitsuste erineva rahalise seisuga. Liiga kiire kasv oleks väiksematele, elanike arvu kaotavatele omavalitsustele keeruline. Enamikus omavalitsustes on kooliõpetajate palgaga seotud ka lasteaiaõpetajate, abiõpetajate ja tugispetsialistide palgamäärad. EHL-i (Eesti Haridustöötajate Liidu) nõue tõsta alampalka juba järgmisest aastast on igati mõistetav, kuid paljud omavalitsused ei suudaks sellega kaasa tulla. 20% kasv tähendaks laiapõhjalist palgatõusu omavalitsuse eelarvest, mis oleks pehmelt öeldes keeruline.

Samas on olemas jõukamad omavalitsused, kus elanike arv kasvab ja majanduslik seis paraneb ka keerulisematel aegadel. Seal on reeglina kõrgem keskmine palk, kuid ka suuremad elamiskulud, eeskätt kinnisvara ostu- ja üürihinnad. Just sel põhjusel pooldan täielikult, et jõukamad omavalitsused maksaksid oma õpetajatele kõrgemat palka kui riiklik alammäär. On igati konstruktiivne, kui EHL peab suuremate omavalitsustega eraldi läbirääkimisi – seda juba pärast kohalikke valimisi, kui värske mandaadiga juhid hakkavad järgmise aasta eelarveid koostama.

Tallinna abilinnapeana toon näite pealinnast. 2024. aasta seisuga oli Tallinna õpetajate keskmine palk 2484 eurot, mis moodustas 125,4% Eesti keskmisest ja ligikaudu 107% Tallinna keskmisest palgast. Toon välja just Tallinna keskmise, sest pealinnas on see oluliselt kõrgem kui mujal Eestis. 2025. aasta teise kvartali keskmine palk oli kõrgeim just Tallinnas – 2646 eurot. Käesoleva aasta õpetajate palga andmed veel puuduvad.

Pealinna kõrgem elukallidus on tingitud eelkõige kodu ostu- ja üürihinnast. Tallinna keskmine korteri ruutmeetrihind on ületanud 3000 euro piiri. Pealinna korteri keskmine üürihind moodustab veidi alla 15 eurot ruutmeetri kohta, mis on oluliselt kõrgem kui kõikides teistes omavalitsustes (Tartus näiteks 12 eurot). Peamiselt sel põhjusel pealinna õpetajad väärivad kõrgemat palka.

Lahendus on koolipidaja käes. Tallinn tõstis septembrist kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate palka 100 euro võrra. Möödunud aastal suurendas linn diferentseerimisfondi umbes 5% ehk 5,5 miljoni euro võrra. Kokku pidi see kergitama õpetajate keskmist palka 170 euro võrra.

Järgmine palgatõusu otsus on võimalus uuel linnavalitsusel näidata, et haridus on pealinna absoluutne prioriteet. Seda saab teha juba novembris, kui uus linnavalitsus asub koostama 2026. aasta eelarvet. EHL-i nõutud 20% alampalga kasv ehk 2200 eurot kuus on Tallinna jaoks täiesti realistlik eesmärk. Soovitan õpetajatel ja kogu ühiskonnal olla selles küsimuses nõudlik nii valitsuse kui ka koolipidaja suhtes – eriti neis omavalitsustes, kus elanike arv kasvab ja maksulaekumised suurenevad.

Ei tohi unustada, et palgaküsimus on vaid osa õpetajate muredest. Sama tähtis on töötingimuste parandamine ja koormuse vähendamine. Selles valdkonnas saavad koolipidaja ja riik koostöös palju ära teha. Hea uudis on, et Tallinn asus lõpuks täitma seadust ja komplekteerima esimesi klasse mitte rohkem kui 24 õpilasega. Just nii tuleb jätkata.